4-08-12395/2

4-08-12395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2009.a Tallinn Väärteoasja numbe 4-08-12395 (2230,08,003449) Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Valeri Helmar Väärteokaebus Juri Gavriljuki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikini otsusele 20.11.2008.a väärteoasjas nr. 2230,08,003449 talle määratud lisakaristuse tühistamiseks. Otsuse kohaselt Juri Gavriljuk 25.10.2008.a kella 23.20 ajal Harju maakonnas Tallinas Aia tn 5 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Liiklusseaduse § 7419 lg.1 alusel karistati teda rahatrahviga 210 trahviühikut, see on12600 krooni ja LS § 7419 lg. 2 alusel lisakristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks Menetlusalune isik: Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Juri Gavriljuk IK 37105270301 elukoht: xxx FIE , taksojuht, Kadi Mägi Põhja Politseiprefektuuri Liiklusmenetlustalituse kohtuesinduse konstaabel Jaak Paju Juhindudes VTMS § 132 p. 2, § 133-135 Kohtunik otsustas:
2. Tühistada lisakaristuse osas ja osaliselt karistuse osas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusmenetluastalituse ülemkomissar O Lodeikini otsus 20.11.2008.a väärteoasjas nr. 2230,08,003449 Juri Gavriljukile Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 alusel määratud karistus rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, see on 12600 krooni ja Liiklusseaduse § 7419 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine 5-ks kuuks . 2 Teha uus otsus, tunnistades Juri Gavriljuki süüdi Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 alusel ja määrates talle karistuseks rahatrahv 180 trahviühikut, see on 10800 krooni / kümme tuhat kaheksasada kroobi ja 00 senti/üheksasada krooni ja 00 senti/ . KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu vältel igakuiste maksetena 1080 krooni algusega hiljemalt
3. jaanuar 2009.a kuni 31.oktoober 2009.a Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank; või Swedpangas nr 221023778606, viitenumber
4. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt 20.01.2009.a Sel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva peale kassatsioonteate esitamist kohtu kantseleis.. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonteate mitteesitamisel jõustub kohtuotsus peale kassatsioonteate esitamise tähtaja möödumist.. . Kaebuse sisu, tuvastatud asjaolud, menetluspoolte seisukohad: Juri Gavriljuk on esitanud kaebuse ülalnimetatud otsuse peale lisakaristuse – juhtimise õiguse äravõtmise 5-ks kuuks tühistamiseks. Samasisulise vastulause on ta ka kohtuvälisele menetlejale esitanud. Ta ei vaidlusta rahatrahvi iseenesest, kinnitab, et kahetseb juhtumist, kuid juhib tähelepanu ka asjaolule, et mõõteriistaga tuvastatud joove 0,31 kg/l on tegelikult jääknähu lähedane, Sellise teo pani toime esmakordselt. Niivõrd karmi lisakaristuse rakendamine aga paneb tema, tema lähedased ääretult raskesse varalisse olukorda. Nimelt on tema ülal pidada 8-aastane laps, Tallinnas elab tema haige isa (nägemispuue), keda on tihti vaja viia arsti juurde. Samuti on tal korteriliising, mida tuleb iga kuu tasuda, elab maakohas, põhitöö on valvur, objektid on väga erinevates kohtades, kuid põhi sissetuleku on rahaliste kohustuste täitmiseks teenib ta taksoteenuse osutamisega. Abikaasa töötab miinimumpalga suurusega töökohal. Juhtimise õiguse ära võtmise puhul ei saa ta praktiliselt tööd teha seega puudub ka võimalus karistuse täitmiseks. Kohtuistungil jäävad kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, paludes lisakaristus tühistada, kuivõrd selle seadus annab võimaluse karistuse määrajale, et ta võib rakendada seda lisakaristust, kuid see ei ole kohustuslik selle väärteo puhul. Kaebaja selgitab, et tol korral viibis külas tuttava pool Tallinnas ja õhtul poole ööni võeti alkoholi, seetõttu ei saanud hommikul koju sõita vaid heitis hommikul puhkama ja magas kuni õhtuni end välja. Kui ta õhtul ärkas tundis ta end normaalselt ja arvas on 9-10 tunniga on alkoholi välja maganud. Kuna aga ta polnud pikka aega kodus viibinud, siis enne koju sõitmist otsustas Tallinnas osta naisele lilled. Õhtul võib lilli saada vaid Viru tn., siis sõitiski sinna kuid Enne seda pidas politsei ta kinni ja oma üllatuseks puhumisel näitas alkomeeter 3,1 mg/l kohta. Kinnitab, et kui oleks arvanud, et tal on midagi alkoholist veel sees, poleks rooli taha istunud. See on tal 20 tal juhistaaži puhul esimene kord. Kinnitab, et on juhtumist teinud järeldused ja seda ei juhtu enam. Selgitab, et 2008.a maksab oma lapsele iga kuu kohtumääruse alusel 2000 krooni ja mõnikord enamgi. Tal on korteriliising, mille igakuune makse on 3500 krooni, samuti on korteriüür talvel 2500 krooni ringi. Abikaasa sissetulek on väga väike, töötab koristajana. Enda rahalisi kohustusi on võimalik täita eelkõige taksot sõites, seega juhtimiseõiguse äravõtmine tekitaks korvamatu varalise kaotuse, millega omakorda võib kaasneda ka elukoha kaotus, kuivõrd teist tööd on raske leida praegu. Seetõttu palutakse võimaluse puhul ka kergendada rahatrahvi ning võimaldada ositi seda tasuda. Kirjalikest materjalidest nähtub: Väärteoprotokoll nr AB952777 25.10.2008.a kohaselt oli sõiduk xxx Juri Gavriljuki juhtimisel peatatud Tallinnas Aia tn kella 23.20 ajal /tl 10/ . Vastavalt protokollile joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel on Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel I Šits kasutades indikaatorvahendit LION SL2 nr. JL63, mis oli kalibreeritud kuni 05.11.2008.a ja täiendava testiga indikaatorvahendiga LION 500 mr.JL9 kehtiv kuni 23.102.2009, oli indikaatorvahendi näit 0,31 mg/l /tl 11/. J. Gavriljuk on mõõtmise tulemustega nõustunud ja pole joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist nõudnud .Menetlusalusena on ülekuulamisel andnud ütlusi, mis langevad kokku kohtuistungil antud ütlustega. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel (otsus väärteoasjas nr. 2230,08,003449 20.11.2008.a tl 3)on viidanud esitatud vastulausele ja otsuse kohaselt on ta arvestanud isiku kahetsusega. Samas aga nentinud, et tegemist on ühe raskeima liiklusalase süüteoga, millega seatakse reaalsesse ohtu nii enda kui teiste kaasliiklejate elu ja tervis. Kohtuväline menetleja on ka võtnud arvesse, et J. Gavriljuk on varem toime pannud liiklusväärtegusid (kaks kehtivat karistust), mis ei ole mõjutanud teda seaduskuulekale käitumisele ja kuna isik jätkab süütegude toimepanemist, siis jäetakse taotlus lisakaristuse mitte rakendamiseks rahuldamata. Kohtuvaidlustes jääb kaebaja taotluse juurde tühistada lisakaristus, arvestades, et see on esimene kord ja tegelikult joove oli jääknähtude lähedane. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on tõendatud, tuvastatud joove ei olnud tõepoolest suur, kuid sellise joobega isik ei ole enam adekvaatne. Kaebaja väljendatud kahetsust on arvestatud karistuse määramisel, sest lisakaristust võib selle rikkumise puhul rakendada juhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuni 9 kuuni. Samas on tegemist isikuga kel on kaks kehtivat karistust liikluseeskirjade rikkumise eest, siis on juba õiguskorra kaitse huvides. Kui arvestataks majanduslikku olukorda, siis tekitaks see ebavõrdsuse teiste õiguserikkujatega, kellel juhtimisõigust ei ole vaja seoses tööülesannetega. Kohus leiab, et antud asjas ja antud asjaoludel võib lisakaristuse osas otsus tühistada, samuti leiab kohus, et rahatrahvi tuleb mõnevõrra vähendada. Juri Gavriljukil tuvastati joove 0,31 mg/l kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
5. aprilli
6. a määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamisekorra“ §19 ( Alkoholijoobe raskusastme määramine) lg 1 p. 1 ja p 2 on väljahingatava õhu või vereproovi alkoholisisalduse kontrollimisel jaotatakse alkoholijoove raskusastmelt: 1) alkoholi tarvitamise tunnused – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres; kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav; 2) kerge alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres ja kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav. Seega oli tegemist kerge joobega, milles sõiduki juhtimine on keelatud liiklusseaduse § 20 ( sõiduki juhtimise keeld) lg 2, 3 mõistes - juht ei või olla joobeseisundis, see on terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ja alkoholisisaldus ühes liitris. Juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0.1 mg või rohkem…. Liiklusseaduse § 7419 lg.2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja v õ i b kohaldada selle süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus soostub küll kohtuvälise menetleja seisukohaga, et majandusliku olukorra arvestamine karistuse kergendamisel ei saa asetada eelisolukorda isikuid, kelle sissetulek põhineb tööst sõiduki juhtimisel. Kui antud juhul on tegemist isikuga, kes elab väljaspool Tallinna. Tas on esitanud dokumendid, mis kinnitavad, et ainuüksi kohustuslikke makseid – lapse ülalpidamiseks ja korteriliisingu tasumiseks tuleb igakuuliselt teha kohustuslikke 5500 krooni, Seega on tõsiasi, et taksoteenuse mitteosutamine kahandab tunduvalt sissetulekuid. Antud ajal on stabiilse sissetulekuga töökoha leidmine raskendatud, see on üldteada, eriti väljaspool Tallinna. J. Gavrilkjuk on tõepoolest varem väärteokorras karistatud LS § 74 22 lg 1 alusel rahatrahvidega kuni 600 krooni. Kohus ei jaga kohtuvälise menetleja seisukohta, et see näitab J. Garviljuki erilist õiguskuulmatust ja annab kinnitust, et senised karistused pole avaldanud piisavat mõju. Süüteo suhtes on J. Gavriljuk avaldanud, et magades peale viinavõtmist 9 tundi arvas ta end olevat kaine, vastasel juhul poleks ta otsustanud Tallinnast Tutermaale sõita. Väljapuhkamiseks ta ju Tallinnasse jäigi. Seega pani ta süüteo toime ettevaatamatusest. Samas ei nähtu registritest, et teda oleks varem sama süüteo eest karistatud. Seetõttu kohus leiabki et antud isiku puhul antud asjaoludel võib mitte rakendada lisakaristus, tühistades lisakaristuse kohaldamise. Samuti leiab kohus, et rahatrahv 210 trahviühikut esmakordse joobeseisundis juhtimise eest isiku poolt keda varem on rahatrahvidega karistatud kuni 600 krooni on põhjendamatult suur määr, arvestades et LS § 74 19 lg sanktsiooni ülemmäär on 300 trahviühikut. Kohus leiab, et mõistetud rahatrahv kuulub vähendamisele keskmise sanktsioonimäära lähedale ja anda võimalus karistus täita ositi, mis iseenesest pikaajalisemalt sunniks tegema rahalisi piiranguid ja seega ka karistuse pikkust mõjutaks. Kohtunik Katrin Puhkason