1-09-236/3

1-09-236 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-236 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Maigi Simson Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Marika Haugi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Marika Haug (ik: 48404102226; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Marika Haug karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.02.2011.a, millest esimeseks 9 (üheksaks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Pavlovi 4, 40232, Sillamäe) ning kohustada Marika Haugi järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Marika Haugi suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2 2) asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 9 (üheksa) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Marika Haug vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminal-hooldusosakonnale ja Marika Haugile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 06.01.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marika Haugi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Marika Haug tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.09.2006.a kohtuotsusega KarS § 209 lg 3 p 1, 3 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti 8 kuud vangistust Viru Ringkonnakohtu 27.05.2004.a kohtuotsuse järgi kandmata karistuse 6 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 7 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.11.2006.a ja lõpp on 20.02.2011.a. M. Haugi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav õpib 11. klassis, töötab katlamajas, läbis edukalt sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsed oskused“ ja osales sotsiaalprogrammis „Jalgrattamatk“. Vanglas töötas majandustöödel. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist soovib elama minna vanemate juurde Ida-Virumaale, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Haugi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna M. Haug sobib käitumiskontrollile. Kinnipeetava elukoht sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Marika Haug taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör taotleb kinnipeetava vabastamist, leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuse määramisega. Tal ei ole režiimirikkumisi, vanglas käitumine on olnud 3 korrektne. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabanemiseks ning alaealine poeg vajab teda. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Haugi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tal on täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik, mistõttu kriminaalhooldus on talle kasulik. Vanglas ei ole ta toime pannud režiimirikkumisi, samuti on ta töötanud ja õppinud vangistuses. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Haugi karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M. Haug on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse M. Haugi positiivselt, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud vangistuse jooksul. Seega on M. Haug aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et M. Haugi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M. Haugil olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa M. Haugi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M. Haug püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik