) §-de 121, 184 lg 1, 199 lg 2 p 4, 7, 8, 201 lg 2 p 1, 209 lg 2 p 1, 344 lg 1, 349 järgi, Kevin Koltjarovi süüdistuses
§-de 121, 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja Semjon Knõševi süüdistuses
Prokurör Mairi Heinsalu Süüdistatav Kristjan Sutt ik 3 860420 0265; EV kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus (10 klassi; ei tööta; elukoht: xxx; viibimiskoht: Vangla, xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 22.01.2002 Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi, KrK § 47 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud, katseaja pikkus 1 aasta; - 25.11.2002 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 143 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 1 aasta, KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud,
lg 1, § 74 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta, katseaja pikkus 1 aasta ja 6 kuud; - 27.12.2004 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel
lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 kuud,
lg 1 järgi 2 vangistusega 1 aasta ja 3 kuud,
järgi vangistusega 1 aasta, 2 kuud ja 24 päeva; - 18.05.2005 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel
MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud,
Vabanes
järgi karistuse kandmiselt 10.10.2005 tingimisi ennetähtaegselt, katseaja pikkus 1 aasta. Ärakandmata karistus 5 kuud ja 13 päeva. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 14.11.2007, kahtlustatavana kinni peetud 13.11.2007. Kaitsja Toomas Pilt Süüdistatav Kevin Koltjarov ik 3 850304 0295; EV kodanik; emakeel: eesti keel; algharidus (8 klassi); ei tööta; elukoht: xxx; viibimiskoht: Vangla, xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 07.05.2001 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 203 lg 1 järgi, KrK § 47 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud, katseaja pikkus 1 aasta; - 15.03.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi,
MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud ja 18 päeva. Kohaldatud tõkend – vahistamine alates 18.12.2007; kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2007. Kaitsja Uido Truija Süüdistatav Semjon Knõšev ik 3 841125 0250; EV kodanik; emakeel: vene keel, valdab vabalt eesti keelt; keskharidus; töökoht: M T OÜ; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 04.09.2007 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsuse alusel
järgi rahalise karistusega 16 000,00 krooni,
Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 1, 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista Kristjan
MS § 238 lg 2 järgi vähendada karistust 1/3 võrra. Kristjan Sutil tuleb ära kanda 2 (kahe) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda Kristjan Sutile 19.11.2004 toime pandud kuriteoepisoodi eest
lg 2 p 4 järgi mõistetud 2 (kahe) kuu pikkune vangistus kaetuks raskema, Tallinna Linnakohtu 27.12.2004 otsuse alusel mõistetud 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega. 4. Süüdi mõista Kristjan Sutt
5. Süüdi mõista Kristjan Sutt
6. Süüdi mõista Kristjan Sutt
201 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. 7. Süüdi mõista Kristjan Sutt
lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 349 järgi ja karistada
lg 1 alusel
8. Süüdi mõista Kristjan Sutt
9.
lg 1 järgi suurendada Kristjan Sutile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista Kristjan Sutile liitkaristus – 8 (kaheksa) aasta pikkune vangistus. 10. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada Kristjan Sutile mõistetud 8 (kaheksa) aasta pikkust vangistust 1/3 võrra. Kristjan Sutil tuleb ära kanda 5 (viie) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 11.
lg 6, § 65 lg 2 järgi suurendada Kristjan Sutile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 18.05.2005 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuu ja 13 (kolmeteistkümne) päeva võrra ja mõista Kristjan Sutile liitkaristus - 5 (viie) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 13 (kolmeteistkümne) päeva pikkune vangistus. 12.
lg 1 järgi lugeda Kristjan Suti poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 13.11.
järgi (01.11.2005 episood) ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 15. Süüdi mõista Kevin Koltjarov
16.
lg 1 järgi suurendada Kevin Koltjarovile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista Kevin Koltjarovile liitkaristus – 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkune vangistus. 17. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada Kevin Koltjarovile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Kevin Koltjarovil tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 4 18.
lg 1, §64 lg 1 järgi lugeda Kevin Koltjarovile Harju Maakohtu 15.03.2007 otsuse alusel mõistetud kergem karistus, so 5 (viie) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva pikkune vangistus kaetuks raskema, so käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse - 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. Arvata Kevin Koltjarovile mõistetud liitkaristusest maha Harju Maakohtu 15.03.2007 otsuse alusel mõistetud ja ärakantud 5 (viie) kuu ja 18 (kaheksateistkümne) päeva pikkune vangistus. Kevin Koltjarovil tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 12 (kaheteistkümne) päeva pikkune vangistus. 19.
lg 1 järgi lugeda Kevin Koltjarovi poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 16.12.
22. Süüdi mõista Semjon Knõšev
MS § 238 lg 1 järgi vähendada Semjon Knõševile mõistetud karistust 1/3 võrra. Semjon Knõševil tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 24.
lg 1 ja 3 alusel jätta Semjon Knõševile mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui Semjon Knõšev ei pane selle aja kestel toime uut, tahtlikku kuritegu ja täidab Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 25. Määrata Semjon Knõševi alaliseks elukohaks xxx. 26.
Seega Kristjan Sutt, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja sissetungimisega, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Kristjan, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse pööras temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks, s.o. pani toime omastamise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Kristjan Sutt, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o. kelmuse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Kristjan Sutt pani toime tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o. tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Kristjan Sutt pani toime dokumendi ja plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o. võltsimise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Kristjan Sutt pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise ja vahendamise, s.o. käitlemise ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Kevin Kotljarov pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, valu tekitamises ja tervisekahjustuste tekitamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Kevin Kotljarov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Semjon Knõšev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Seega Semjon Knõšev pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises ja valu tekitamises, samuti tervisekahjustuse tekitamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
7 - 8 Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K. Sutt ei tööta; K. Sutti iseloomustab asjaolu, et teda on eelnevalt, korduvalt kriminaalkorras karistatud. 10.10.2005 vabanes K. Sutt ennetähtaegselt karistuse kandmiselt; uue kuriteo pani K. Sutt toime 01.11.2005, so vähem kui kuu aega peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Käesolevas kriminaalasjas leidid K. Suti süü tõendamist nii varavastaste kuritegude, avaliku usalduse vastaste kuritegude, isikuvastase kuriteo kui ka rahvatervise vastase kuriteo toimepanemises. Kõik kuriteod pani K. Sutt toime tahtlikult.
Suti karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine grupi poolt; K. Suti karistust kergendavaks asjaoluks võib mööndustega pidada tema puhtsüdamlikku kahetsust – isiku kahetsus tundus kohtus siiras, samas märgib kohus, et eeluurimisel K. Sutt osaliselt eitas kuritegude toimepanemist. K. Suti poolt toimepandud kuritegude pinnalt teeb kohus järelduse, et K. Sutile on kuritegude toimepanemine saanud eluviisiks, kuritegelikul teel saadud vara oli isikule sissetulekuallikaks. Kohtu hinnangul saab K. Sutti mõjutada üksnes reaalse, tähtajalise vangistusega. K. Sutt on vabastatud ennetähtaegselt, isik jätkas peale vabanemist kuritegude toimepanemist, vangistuse tingimisi täitmisele pööramises
järgi alused puuduvad.
, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 201 lg 2 p 1, § 349, § 344 järgi võib süüdimõistetule mõista ka rahalise karistuse. K. Sutil ei ole legaalset sissetulekut, seega on rahalise karistuse mõistmine selle täitmise võimatuse tõttu välistatud. Samuti leiab kohus, et K. Suti süü suurus välistab rahalise karistuse mõistmise.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et K. Sutt tuleb süüdi mõista
Vaatamata asjaolule, et konflikti võis initsieerida kannatanu, tekitati kannatanule märkimisväärseid kehavigastusi ajal, mil kannatanu ei olnud võimeline ründe ning ründajate arvu tõttu enam vastupanu osutama.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistusega. 19.11.2004 episoodi pani K. Sutt toime enne Harju Maakohtu 27.12.2004 otsuse kuulutamist. Kohtu hinnangul tuleb K. Sutt 19.11.2004 episoodis süüdi mõista
lg 2 p 4 järgi ja karistada 3 kuu pikkuse vangistusega, kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb karistusest maha arvata 1/3, lõplik karistus on 2 kuu pikkune vangistus.
lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda 2 kuu pikkune vangistus kaetuks 27.12.2004 Harju Maakohtu otsuse alusel K. Sutile mõistetud raskema karistuse – 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohtu hinnangul tuleb K. Sutt tuleb süüdi mõista
Karistuse määramisel arvestab kohus K. Suti poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu ning asjaolu, et teod pani toime K. Sutt tahtlikult; samuti seda, et K. Sutt avaldas toimepandu osas kahetsust.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistusega. Kohus leiab, et K. Sutt tuleb süüdi mõista
K. Sutt kahetses oma tegu, kannatanule põhjustatud kahju ei ole märkimisväärne. K. Sutt pani 08.05.2007 ja 13.08.2007 teod, mis vastasid mitmele eri süüteokoosseisule (so
lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 349), seega tuleb talle karistus nimetatud episoodide eest määrata sätte 9 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Karistust kergendavaks asjaoluks on K. Suti poolne kahetsus.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada 1-5 aastase vangistusega;
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistusega;
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistusega. K. Sutt tuleb seega süüdi mõista
lg 2 p 1 järgi,
lg 1 järgi ja
järgi ning teda tuleb
lg 1 alusel karistada
lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada vangistusega 1-10 aastat. K. Suti süü leidis tõendamist suure koguse narkootilise aine omandamises ja valdamises. K. Sutt kahetses oma tegu. Karistuse määramisel arvestab kohus asjaolu, et narkootilised ained on ühiskonnas teravaks, sotsiaalseks probleemiks; narkootiliste ainete käitlemise eest määratavad karistused ei saa olla põhjendamatult leebed. K. Suti elukohast leitud narkootilise aine kogus oli võrdlemisi suur. Kohtu hinnangul tuleb K. Sutt
Kohtu hinnangul on K. Suti süü suur: isiku süü leidis tõendamist kõigis kuriteoepisoodides, esitatud süüdistuse punktid hõlmavad erinevaid kuriteoliike. K. Sutt tegutses kuritegusid toime pannes tahtlikult. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut tuleb K. Sutile mõista liitkaristus
lg 1 järgi selliselt, et tuleb suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks tuleb K. Sutile mõista 8 aasta pikkune vangistus. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi liitkaristusest maha arvata 1/3. Lõplik karistus on seega 5 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. K. Sutt mõisteti 18.05.2005 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel süüdi
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud,
lg 1 järgi mõisteti liitkaristus – 1 aasta, 2 kuu ja 4 päeva pikkune vangistus; K. Sutt vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Karistuse ärakandmata osa on 5 kuu ja 13 päeva pikkune vangistus. Seega tuleb K. Sutile
lg 6, § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud 5 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu 18.05.2005 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristus on 5 aasta, 9 kuu ja 13 päeva pikkune vangistus.
Suti poolt eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks tuleb lugeda 13.11.2007. K. Koltjarov ei tööta. K. Koltjarovi iseloomustab asjaolu, et teda on eelnevalt kohtu poolt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. K. Koltjarov pani teod toime tahtlikult. K. Koltjarovi näol on kohtu arvates tegemist isikuga, kellele varavastaste kuritegude toimepanemine on saanud oluliseks elatusallikaks. K. Koltjarovi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus;
Koltjarovi karistust raskendavaks asjaoluks teo toimepanemine grupi poolt. Kuigi
ja § 199 lg 2 p 4 järgi võib teo toimepanijale määrata rahalise karistuse, ei ole rahalise karistuse määramine võimalik isikul puuduva legaalse sissetuleku tõttu. Rahalise karistuse mõistmise eelduseks on selle täidetavus. Kohtu hinnangul saab K. Koltjarovi mõjutada üksnes reaalse, tähtajalise vangistuse; kohtu arvates ei ole K. Koltjarov isikuks, kelle suhtes võib vangistuse jätta tingimisi kohaldamata – isikut on eelnevalt, varavastaste kuritegude eest karistatud reaalse vangistusega, K. Koltjarov on sellest hoolimata jätkanud kuritegude toimepanemist.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada 10 rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et K. Koltjarov tuleb süüdi mõista
Vaatamata asjaolule, et konflikti võis initsieerida kannatanu, tekitati kannatanule märkimisväärseid kehavigastusi ajal, mil kannatanu ei olnud võimeline ründe ning ründajate arvu tõttu enam vastupanu osutama.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijale mõista rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistuse. Karistuse määramisel tuleb arvestada K. Koltjarovi vastutust kergendava asjaoluna kahetsust, samuti seda, et K. Koltjarov pani teod toime tahtlikult, sh 1 kuriteoepisoodi kavatsetult. Kohus leiab, et K. Koltjarov tuleb süüdi mõista
K. Koltjarov pani toime nii isikuvastase kuriteo kui ka varavastased kuriteod, kohtu hinnangul tuleb K. Koltjarovi süü suurust arvestada liitkaristuse moodustamisel ja mõistmisel.
Koltjarovile tuleb liitkaristuseks mõista 2 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb mõistetud liitkaristusest KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvestada 1/3 ning K. Koltjarovil tuleb ära kanda 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. Kuriteod pani K. Koltjarov toime enne Harju Maakohtu 15.03.2007 kohtuotsuse kuulutamist, seega tuleb
lg 1, § 64 lg 1 järgi Harju Maakohtu 15.03.2007 otsuse alusel mõistetud kergem karistus – 5 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus – lugeda kaetuks käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud, raskema karistusega. Liitkaristusest tuleb maha arvestada ärakantud karistus – 5 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus. K. Koltjarovil tuleb ära kanda 1 aasta ja 12 päeva pikkune vangistus.
Koltjarovi poolt eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka ning karistusaja alguseks tuleb lugeda 16.12.2008. S. Knõšev omab töökohta.
Knõšev toime tahtlikult, kohtuistungil S. Knõšev kahetses toimepandut, kahetsus oli siiras. Kohtu hinnangul on S. Knõšev isikuks, kelle suhtes võib jätta karistuse tingimisi kohaldamata: kuriteo pani S. Knõšev toime 01.11.2005, kuni käesoleva ajani on isik käitunud seaduskuulekalt. Puudub alus isiku isoleerimiseks ühiskonnast, reaalse vangistuse mõistmine ei ole kohane. Samas on alus S. Knõševi suhtes pikema katseaja kohaldamine – alla 2 aasta pikkuse katseaja kohaldamine on välistatud juba
lg 1 järgi mõistetava võimaliku karistuse alammäära tõttu.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib teo toimepanijat karistada 210 aasta pikkuse vangistusega. Kohtu hinnangul saab S. Knõševi karistust kergendavat asjaolu arvesse võttes mõista talle karistuse sanktsiooni miinimummääras. S. Knõšev tuleb süüdi mõista
lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega, mis tuleb
Knõšev täidab 2 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal
Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagid: Kriminaalasjas on K. Koltjarovi vastu tsiviilhagid esitanud järgmised isikud: - A-Selver AS 1 720,00 krooni; - OÜ Rademar 1 299,00 krooni. K. Koltjarov ei vaielnud tsiviilhagidele vastu ja võttis hagid õigeks. Hagi õigeksvõtu korral tuleb hagi rahuldada. Seega tuleb K. Koltjarovilt A-Selver AS kasuks välja mõista 1 720,00 krooni ja OÜ Rademar kasuks 1 299,00 krooni. Kriminaalasjas on K. Suti vastu tsiviilhagid esitanud järgmised isikud: 11 - OÜ TTÜ Sport 10 000,00 krooni; S. A 900,00 krooni; G. K 1 800,00 krooni; T. T 4 059,00 krooni; AS Tele2 1 820,00 krooni. K. Sutt ei vaielnud tsiviilhagidele vastu ja võttis hagid õigeks. Hagi õigeksvõtu korral tuleb hagi rahuldada. Seega tuleb K. Sutilt OÜ TTÜ Sport kasuks välja mõista 10 000,00 krooni, S. A kasuks 900,00 krooni, G. K kasuks 1 800,00 krooni, T. T kasuks 4 059,00 krooni ja AS Tele2 kasuks 1 820,00 krooni. Kriminaalasjas on S. Knõševi vastu tsiviilhagi esitanud järgmine isik: - J. Z 1 499,00 krooni; - T. M 315,00 krooni. S. Knõšev ei vaielnud tsiviilhagile vastu ja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtu korral tuleb hagi rahuldada. Seega tuleb S. Knõševilt J. Zõbeli kasuks välja mõista 1 499,00 krooni. S. Knõšev vaidles T. M tsiviilhagile vastu ja väitis, et ei ole talle
S. Knõševi süü tõendamist ei leidnud ja ta mõisteti selles episoodis õigeks. Seega tuleb T. M tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kriminaalasjas on solidaarselt S. Knõševi, K. Suti ja K. Koltjarovi vastu tsiviilhagi esitanud järgmine isik: - J. Z 1 111,00 krooni. S. Knõšev, K. Sutt ja K. Koltjarov tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja võtsid hagi õigeks. Hagi õigeksvõtu korral tuleb hagi rahuldada. Seega tuleb S. Knõševilt, K. Sutilt ja K. Koltjarovilt solidaarselt JI kasuks välja mõista 1 111,00 krooni. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõenditena võetud CD plaadid turvakaamerate salvestustega, metallkarp 23 fooliumpaberist voldikuga, 2 minigrip kilekotti, fooliumpaberi rull, narkootiline aine, mobiiltelefon Nokia 1100 Tele-Yks sim-kaardiga; PP tagatiskontole kanti sularaha summas 7 400,00 krooni. Mobiiltelefon Nokia 1100 koos sim-kaardiga ja sularaha, mis kanti tagatiskontole, võeti ära K. Suti korteri läbiotsimisel. Kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist, et esemed oleksid olnud seotud K. Sutile süüksarvatavate kuritegudega. Seega tuleb mobiiltelefon sim-kaardiga ning tagatiskontole kantud raha tagastada K. Sutile kohtuotsuse jõustumisel. Ülejäänud asitõendid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1, 2; § 173 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, § 180 lg 1 järgi tuleb süüdimõistetutelt välja mõista sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu. K. Sutt, K. Koltjarov ja S. Knõšev on täisealised ja töövõimelised isikud, kelle puhul ei ole alust eeldada, et nad ei saaks objektiivsete takistuste (eelkõige töövõimetus) tõttu asuda tööle, hüvitamaks saadud tasu arvel menetluskulusid. Kohtunik: /allkiri//pitsat/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.