1-08-3918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- detsembril 2008.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Julia Katškovskaja Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.09.2008.a. kohtuotsus Margus Reimann süüdistuses Apellandid süüdistatav Margus Reimann ja tema kaitsja adv. Jugans Grossmann Prokurör Toomas Tomberg Kaitsja adv. Toomas Bekker RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 26.09.2008.a. kohtuotsus Margus Reimanni süüdistuses jätta muutmata ja esitatud EDASIKAEBUS apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu apelleeritud otsuse kohaselt Margus REIMAN, sünd. 30.04.1975.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras viis korda, vahi all, pani toime kuriteo KarS § 113 järgi, mis seisnes selles, et ta 17.09.2007.a. ajavahemikul kella 17.00-st kuni 22.00-ni Harju maakonnas Xxxx alevikus Xxxxxx xxx xx sauna trepil peksis A. P.it korduvalt rusikate ja jalgadega valimatult elutähtsatesse osadesse, tekitades kannatanule eluohtlikud kehavigastused, millest tekkinud peaajuturse ja hingamispuudulikkuse tagajärjel kannatanu suri sündmuspaigal 18.09.2007.a. enne kella 09.
- Selle kuriteo eest mõistis kohus süüdlase karistuseks 11 aastat vangistust. Maakohus tuvastas, et 17.09.2007.a. alates umbes lõunast pruugiti ühiselt alkoholi L. ja M. L.i elukohas XXXXXX XXX XX, kella 17-18 paiku lahkus esimesena A. P., mõni aeg hiljem M.Reiman ja H. H., siirduti A. P.i elukohta Xxxxxx xxx xx. Peksmiseks erilist põhjust polnud, süüdistatava kinnituse kohaselt seetõttu, et kannatanu palus tal lahkuda. M.Reiman, pekstes kannatanut pikaajaliselt ja korduvalt käte ja jalgadega elutähtsate organite piirkonda, tegutses surma põhjustamise osas kaudse tahtlusega, ta nägi ette mistahes tagajärje- ka surma- saabumise võimalikkust, ent suhtus sellesse ükskõikselt. Maakohus seadis kahtluse alla M.Reimani versiooni tõelevastavuse, et ta küll lõi A. P.it, kuid need löögid ei tekitanud surmavaid vigastusi. Kohus järeldas tõenditest, et A. P. oli 17.09.2007.a. õhtul juba enne kõnesolevat peksmist alkoholijoobe tõttu abitus seisundis ning peale seda peksmist sedavõrd purjus ja oimetu, et oli suuteline üksnes raskustega käpakil oma magamiskoha poole liikuma, usutav pole A. P.i peksmine kellegi teise isiku poolt. Süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi mõisteti M.Reiman õigeks. 2 Apellatsioonid ja taotluste sisu M.Reiman oma kaebuses leiab, et tema poolt toimepandu ei vasta KarS § 113 tunnustele, palub saata kriminaalasi uurimisasutusele ümberuurimiseks. Kaebaja kinnitab, et enne XXXXXX XXX XX juurde minemist lõi ta kannatanut kaupluse juures mitu korda käega ja jalaga, see vastab KarS § 121 süüteokoosseisule, ehkki pole kindlaks tehtud nendega kannatanule isegi valu põhjustamine. Kannatanu purustatud ninast tulnud veri sattus süüdistatava jalanõu ja võimalik ka, et pükste peale. Majast XXXXXX XXX XX lahkus kannatanu iseseisvalt kellegi abita 1,5-2 tundi enne süüdistatavat, järelikult siis polnud tema elutähtsad elundid vigastatud. A. P.i juurde mindi kannatanu kauaaegse hea tuttava tunnistaja H. H. ettepanekul. Kaebaja leiab, et peksmine pidi sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt olema saunaruum, tema viibimise kohta seal pole aga ühtegi tõendit. Apellant teeb rea viiteid seadustele ja kohtulahenditele, milles rõhutatakse süüdistuse kohustust tõendada isiku süü. Ringkonnakohtu istungil rõhutas süüdistatav sündmuste ajalist kulgu: nimetatud päeval oldi poe juures umbes kella 17.00 paiku, seal ta lõi kannatanut nii rusikate kui ka jalaga, sest kannatanu oli väljendunud solvavalt, kannatanu oli löögist kukkunud, tal tuli ninast veri. Järgnevalt alates umbes kella 17.15-st tarvitati ühiselt alkoholi XXXXXX XXX XX, umbes 1,5-2 tunni pärast lahkus sealt kannatanu A. P.. Süüdistatav jõudis Xxxxxx xxx xx juurde umbes kella 20.30 paiku ja oli seal umbes 30-40 minutit, kaebaja oli äratanud magava A. P.i, kes pahandas tema äratamise peale ja nõudis, et süüdistatav lahkuks, kaebaja lõi kannatanut nii käte kui ka jalaga, kannatanul tuli taas veri. Adv. J.Grossmann palub kohtuotsus tühistada, mõista M.Reiman süüdi kehalises väärkohtlemises KarS § 121 järgi, vähendada mõistetud karistust ja vabastada süüdlane 50% ulatuses kohtukulude tasumisest. Apellatsiooni kohaselt M.Reiman ei eita, et ta lõi 17.09.2007.a. kella 17.00 ja 18.00 vahel kannatanut jalaga näkku ja pärast seda 4-5 korda rusikaga rindu, kuid need ei saanud põhjustada surma esilekutsuvaid tervisekahjustusi. Löömiste juures olnud H. H. poolt antud ütlusi kannatanu peksmisest 10-15 minuti kestel ei saa võtta tõena, sest tunnistaja oli rohkest alkoholist põhjustatult ebaadekvaatne, ka ei näinud ta jalalööki. H. H. lahkudes oli kannatanu seisundis, mis on omane joobnud inimesele. Millegagi pole kummutatud võimalus, et peale M.Reimani ja H. H. lahkumist oli kannatanu juures veel keegi ja peksis teda. 3 Ringkonnakohtu seisukoht Peamised tõendid käesolevas kriminaalasjas on surnu kohtuarstliku ekspertiisi tulemused, asitõendid, süüdistatava M.Reimani ja tunnistaja H. H. ütlused. Teised kohtuistungil küsitletud isikud- tunnistajad R. R., M. L., L. L., K. P., A. M.- sündmuste juures Xxxxxx xxx xx juures ei viibinud. Enne Xxxxxx xxx xx juurde lahkumist tunnistajad kannatanul mingeid nähtavaid kehavigastusi ei märganud. Maakohus on apelleeritud kohtuotsuses nimetatud tõendeid analüüsinud ja leidnud nende alusel, et kõnesoleval õhtul oli kannatanu A. P. purjus ja oimetu. Süüdistatav on kinnitanud, et ka tema oli purjus ja ta lõi trepil istuvat kannatanut jalaga näkku huulte või nina piirkonda ja rusikaga korduvalt vastu rinda, peale löömist tõusis kannatanu istukile ja hakkas käpuli sauna suunas liikuma. Kannatanu rusikatega vastupanuta peksmist kinnitas ka tunnistaja H. H.. Seejuures on tähelepanuväärne, et tunnistaja H. H. on kinnitanud, et jalalööke ta ei näinud (seda kinnitas süüdistatav M.Reiman ise), seega ei mõtle ta midagi välja ega kujunda oma ütluseid teiste isikute ütluste järgi. Neid ütluseid kinnitavad kriminaalasja juurde võetud M.Reimani riided ja jalanõud, millel avastati A. P.i verd. Arvestades verejälgede asukohaga erinevates kohtades järeldas maakohus, et lööke, sealhulgas jalalööke, oli enam kui süüdistatava poolt omaks võetud arvul. Kohtuarst-ekspert on ekspertiisiaktis nimetanud A. P.ile tekitatud eluohtlikud tervisekahjustused, mille tüsistusena tekkisid peaajuturse ja äge hingamispuudulikkus. Tema arvamuse kohaselt kehavigastused ja nende lokalisatsioon näitavad, et need on saabunud hulgalistest löökidest piiratud pinnaga eseme või esemega, ei saa välistada, et mõned vigastused võisid olla saadud hooga paiskumisest vastu kõvasid tömpe esemeid ja pindu või kukkumisel vastu samalaadseid esemeid ja pindu. Enesekaitsele viitavaid tüüpilisi vigastusi laiba kohtuarstliku ekspertiisi käigus ei avastatud. Peale kõikide vigastuste tekitamist võis A. P. kuni 24 tundi elada ja aktiivselt tegutseda. M.Reiman esitas versiooni, et A. P.ile põhjustas surmavad tervisekahjustused keegi kindlakstegemata isik, juba maakohtus, kes selles küsimuses asus järgmisele seisukohale: arvestades A. P.i peksmise kohta (elumaja ja sauna vaheline sisehoov) ja tema seisundit (oli raskustega suuteline üksnes käpukil oma magamiskoha poole liikuma, purjus peaga tavaliselt läks magama) ei ole mingit põhjust arvata, et teda ründas keegi kindlakstegemata isik või et ta ise läks kuskile oma peksmist provotseerima. 4 Ringkonnakohtu arvates on maakohus teinud tõenditega kooskõlas oleva järelduse, selle ümberhindamiseks puudub igasugune alus, Lisaks maakohtu hinnangule tuleneb selline järeldus asjaolust, et kannatanu M.Reiman oli peksmise tagajärjel niivõrd verine, et veri sattus erinevatesse asukohtadesse M.Reimani riietel ja jalanõudel, fotode kohaselt olid verised laiba nägu ja käed. Samas aga puuduvad sündmuskohal jäljed kannatanu vere olemasolust mujal, kui laiba lähiümbruses. Samuti puuduvad mingid muud tõendid, mis viitavad A. P.i suhtes vägivalla tarvitamisele kellegi teise isiku poolt. Löökide intensiivsus, mille tagajärjel istuv inimene paiskus pikali („keeras kõhuli ennast…oli käpuli maas ja hakkas sauna poole liikuma“- M.Reimani ütlus maakohtus, „jäi maha kägarasse trepi ette maha“- H. H.e ütlus maakohtus) tõendavad, et need võisid põhjustada eluohtlikke tervisekahjustusi. Tulenevalt reaalselt põhjustatud tagajärjest on kuritegu õigesti kvalifitseeritud tapmisena KarS § 113 järgi. Tõendite hindamisel osutab ringkonnakohus tähelepanu veel asjaolule, et M.Reiman on püüdnud mõjustada menetluse käiku ja selle tulemust. Nii on ta algselt eitanud vägivalla tarvitamist A. P.i suhtes üldse. Kohtuistungil maakohtus eitas ta jätkuvalt kannatanu löömist poe juures, kuid tunnistas kannatanu löömist Xxxxxx xxx xx kinnistul. Ringkonnakohtus kinnitas kannatanu löömist lisaks ka veel poe juures, ütluste muutmist ei osanud põhjendada. Samuti on tehtud kindlaks, et M.Reiman püüdis vahi all viibides suunata tunnistaja H. H. ütluseid. Maakohtus 24.04,2008.a. kinnitas M.Reiman, et peale jalaga löömist tõusis kannatanu istukile, veidi hiljem aga, et A. P. tõusis püsti, vehkis talle vastu ja lõi teda parema käega vastu lõugu. Süüdistataval on õigus valida kaitsetaktika oma äranägemise kohaselt, kuid nimetatud asjaolud viitavad, et ta kas ei mäleta toimunud sündmuseid ja mõtleb neid välja või tahtlikult takistab tõe väljaselgitamist. Saunaruumi polnud sündmuskohana vaadeldud mitte kui peksmise kohta, vaid kui laiba asukohta ja selle lähiümbrust. Ringkonnakohtu arvates ei oma käesolevas asjas määravat tähtsust kõnesoleva õhtu sündmuste ajaline kulg ja kestvus. Liiati olid kõik kõnesoleva süüdistusasja osalised sellel õhtul ebakained, ühe või teise käitumise kestvuse hindamine on ülimalt subjektiivne. See puudutab ka H. H. tunnistust A. P.i peksmise ajalise kestvuse osas. M.Reimannile on mõistetud seaduslik karistus. See on ka põhjendatud, võttes lisaks maakohtu otsuses nimetatule arvesse veel tema enese suhtumist toimepandusse: pärast peksmist hakkas kiire, sest „viin oli otsas, seal ei olnud midagi teha…Põder pekstud ja päev kirjas“ (kohtuistungi protokollist). 5 Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Jüri Paap Igor Amann Julia Katškovskaja 6