4-08-3595 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-3595 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 15.09.2008.a, 16.10 ja 09.12.2008.a. Väärteoasi Rein Valkna kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 25.03.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,000757 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Rein 34109030254; elukoht: xxx) Valkna (isikukood Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Rein Valkna kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
- Rahuldada Rein Valkna kaebus.
- Tühistada Põhja Poliseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 25.03.2008.a. otsus R. Valknale Liiklusseaduse § 74`35 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas ning menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Edasikaebamise kord 2 Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule aga kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 25.03.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,000757 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabel H. Kommussar R. Valkna’le karistuseks liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 1 500 krooni. Otsuse kohaselt juhtis R. Valkna 02.03.2008.a kell 11:55 Harju maakonnas, Viimasi vallas, Rohuneeme tee 32 mootorsõidukit, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Oma tegevusega rikkus LE § 68 p 5 nõudeid. Otsuse peale esitatud kaebuses palub R. Valkna kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse VTMS §-s 29 sätestatud alusel lõpetada, kuna ei ole väärtegu sooritanud,s.o. ei juhtinud sõidukit kinnitamata turvavööga. Tema vastulauset otsuse tegemisel ei arvestatud, teda välja ei kutsutud ja tema turvavöö kinnitust tõendavate isikute ütlusi ei peetud millekski. Kohtuistungil jäi R. Valkna oma kaebuse juurde ja leidis, et tema rikkumist kinnitanud politseitöötaja P. Juuro võis inimlikult eksida, sest vaatluspunkt oli valitud valesti. Politseiauto seisis teega risti, teest 15-20 meetri kaugusel; arvestades bussipeatust ja suuri puid, ei saanud politseinikud tema autot ja teda pikemalt jägida kui 5 sekundit ning selle aja jooksul vaatlusnurk muutus ning arvestada tuleb ka esiklaasi peegeldust. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud P. Juuro eksis ka selles, et juhi kõrval ei istunud mitte abikaasa, vaid 13-astane laps ning turvavööd autos on tumedad, mitte heledad, nagu väitis P. Juuro. Tunnistajad E V ja A V kinnitasid kohtuistungil, et nii juht kui mõlemad kaassõitjad olid turvavööga kinnitatud. R. Valkna enda ütluste kohaselt oli tal seljas tume jope, üsna ühte tooni turvavööga. Ka on turvavöö ülemine kinnituskoht madalal ning seetõttu turvavöö õlast ka halvasti eraldatav. Juhi kõrval istuva 13-aastase lapse rindkere ja turvavöö vahele tekib aga suur avatud kolmnurk ning see võis anda eesistujatest võrdlevaks pildiks eksliku mulje. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et R. Valkna süü on tõendatud tunnistaja P. Juuro ütlustega ning otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohtu järeldused. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, ära kuulanud poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused, leiab, et R. Valkna kaebus kuulub rahuldamisele ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Otsuses märgitakse, et R. Valkna poolt väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, kuid neid tõendeid loetletud ega analüüsitud ei ole. R. Valkna vastulause jäeti arvestamata põhjusel, et tema väited on ümber lükatud tunnistaja P Juuro ütlustega. Tunnistaja P. Juuro on kohtueelses meteluses oma ütlustes väitnud, et R. Valkna istus sõidu ajal sõidukis ettepoole kallutatuna, mille tõttu oli väga hästi näha tumeda jope taustal, et hele turvavöö oli kinnitamata. Kohtuistungil P. Juuro väitis, et juhi asend autos oli tavapärane (kallutatust ta ei mäletanud), jopel turvavööd näha ei olnud ja õla kohal puudus kolmnurk, mis turvavöö kinnituse puhul oleks nähtav. Juhi kõrval olevat istunud proua ning selgelt oli näha, 3 et temal oli rihm peal. Tagaistmel oli laps, kes tunnistaja arvates oli turvatoolis, milles ta hiljem aga kahtles. Tunnistaja P. Juuro sellised ütlused on vastuolus aga teiste tunnistajate – E V ja A V ning menetlusaluse isiku R. Valkna enda ütlustega. R. Valkna ja tema kaassõitjad (abikaasa ja lapselaps) on kinnitanud, et juhi kõrval istus 13aastane A V . Lapsel olid seljas heledad riided, vanavanematel tumedad riided. R. Valkna ja E. V ütluste kohaselt on turvavööd autos tumedad. Auto või turvavööde vaatlust teostatud ei ole ning kohtul pole alust kaheldada, et omanik eksiks oma auto turvavöö värvuses. Nii menetlusalune isik kui tunnistajad E. V ja A. V on kinnitanud, et kodust sõitu alustades kinnitasid kõik autos olevad isikud turvavööd. Turvavöö kinnitamata jätmisest oleks märku andnud autosse paigutatud signalisatsioon. Ka siis kui poitsei auto peatas, olid kõik nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks 48-aastase staažiga õiguskuulekas juht (karistusregistri väljavõtte kohjaselt ei ole ta toime pannud ühtegi süütegu) oleks pidanud lapselapse juuresolekul kinnitamata jätma turvavöö. Kohus leiab, et R. Valkna süüd ei saa tõendada vaid tunnistaja P. Juuro ütlustega, kes ei suuda märgata ega meenutada seda, kes istus juhi kõrvalistmel, kas laps oli turvatoolis või mitte, kas juht istus tavapäraselt või ette kallutatuna jmt. Süütõendite puudumisel ning juhindudes VTMS § 132 p 3, tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.