lg 21 p 1 ja § 392 lg 1§ 25 lg 1,2,3 järgi ja Oleg Sozonenko süüdistuses
juuni
2 D. Zlobinit süüdistati veel järgnevas. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 05.11.2006. a tegi D. Zlobin Vene Föderatsiooni kodanikule T. V.le ettepaneku tuua üle riigipiiri Vene Föderatsioonist Eestisse üks pakk. D. Zlobin oli teadlik, et pakis, mille ta T. V.l üle riigipiiri tuua palus, on suur kogus narkootilist ainet hašiš, kuid ta varjas T. V. eest paki tegelikku sisu puudutavaid asjaolusid ja tekitas T. V.s ebaõige ettekujutuse, et pakis on toidulisandid. 05.11.2006 püüdis T. V. D. Zlobini ülesandel toimetada eelnimetatud pakki, milles tema enda teadmata oli 969,0 grammi narkootilist ainet hašišit, Narva piiripunkti kaudu üle Eesti Vabariigi riigipiiri. 5.11.2006 teostatud tollikontrolli käigus leiti Eesti Vabariigi riigipiiri ületaval T. V.l kaasas olnud asjade hulgast pakend, milles oli 969,0 grammi narkootilist ainet hašiš. Oma tegevusega pani D. Zlobin toime suures koguses narkootilise aine hašiši ebaseadusliku toimetamise üle Eesti Vabariigi riigipiiri teist isikut ära kasutades ehk vahendlikult, kusjuures kuritegu jõudis katse staadiumisse, s.o D. Zlobin pani toime
lg 1 –
lg 21 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus pikkusega 13 aastat 6 kuud;
lg 1- § 25 lg 1,2,3, järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus pikkusega 2 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 19.07.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 2 kuud ja 6 päeva vangistust - võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti D. Zlobinile 14 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistusaja alguseks määrati 18.09.2007. Süüdistatavalt mõisteti välja ka ekspertiisikulud suuruses 54 561 krooni. Harju Maakohtu 25.09.2007 määrusega arestitud D. Zlobinilt ära võetud sularaha summas 134 050 Eesti krooni, 14 530 eurot ja 10 Läti Vabariigi latti konfiskeeriti. Samuti konfiskeeriti Harju Maakohtu 25.09.2007 määrusega arestitud D. Zlobinile kuuluva OÜ Z. I. arveldusarvel olev raha summas 39 926 krooni ja 94 senti. O. Sozonenko tunnistati süüdi
Harju Maakohtu 14.11.2007 määrusega arestitud O. Sozonenkolt kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 5581 Eesti krooni ja 50 Vene Föderatsiooni rubla konfiskeeriti. Samuti konfiskeeriti O. Sozonenko elukohast läbiotsimisel ära võetud sularaha summas 1000 Eesti krooni. Hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis kohus, et süüdistatavate süü on leidnud täielikult tõendamist ja seda süüdistuse kogu mahus. D. Zlobin tunnistas end esitatud süüdistuses kohtumenetluses süüdi ja andis ütlusi, mille kohaselt kokaiini, 3-metüülfentanüüli ja marihuaana toimetas korterisse XXXXXXXX XXX-X tema isiklikult. Hašiši kohvrid tõi korterisse O. Sozonenko tema palvel. O. Sozonenkole ta ei öelnud, mis kohvrites on, kuid oli eelnevalt O. Sozonekole vihjanud, et tegemist ei ole seadusliku tegevusega ja O. Sozonenko nõustus sellega, et teenida raha. O. Sozonenko tunnistas end osaliselt süüdi, väites samas, et kohvreid metsast ära tuues ei teadnud, et tegemist on narkootilise ainega. O. Sozonenko sellise väite lükkas kohus ümber nii D. Zlobini kui ka osaliselt O. Sozonenko enda ütlustega, mille kohaselt D. Zlobini abistamiseks nõusolekut andes ta aimas, et tegemist on ebaseadusliku asjaga ja ei tahtnud sinna juurde võõraid isikuid. Samuti ühtisid süüdistatavate ütlused selles, et D. Zlobin näitas O. Sozonenkole, kuidas narkootilist ainet kaaluda ja pakendada. Seega oli O. Sozonenkole arusaadav, et korter paluti tal üürida narkootilise aine hoidmise eesmärgil ja et metsast toodud „ebaseadusliku asjaga seotud“ kohvrid sisaldasid narkootilist ainet. Arvestades, et kahes kohvris kokku oli üle 72 kg hašiši, olid need kohvrid rasked 3 ja sellest pidi O. Sozonenkole olema arusaadav, et tegemist on narkootilise ainega ülisuures koguses. O. Sozonenko DNA olemasolu narkootiliste ainete pakenditel, mis olid peidetud korteris erinevatesse kohtadesse, samuti kokaiinijälgedega lusikal ja kinnastel näitab, et O.Sozonenko ei olnud mitte üksnes teadlik korteris olnud narkootiliste ainete kogustest, vaid tegeles ka nende ainete käitlemisega (lahtipakkimine, ümberpakkimine, ümberpaigutamine). Seda, et korteris olnud narkootiliste ainetega puutus kokku eelkõige O. Sozonenko kinnitas ka asjaolu, et D. Zlobini DNAd leiti vaid mõnelt üksikult narkootilise aine käitlemisega seotud esemelt (teiselt kindapaarilt, minigrip kilekotilt, milles oli kokaiin). Ligipääs korterisse oli üksnes D. Zlobinil ja O. Sozonenkol, ainult neil kahel olid korteri võtmed, mis näitab, et nad kahekesi, ühiselt ja kooskõlastatult tegutsesid grupis narkootiliste ainete käitlemisega. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtu hinnangul tõendamist, et O. Sozonenko oli teadlik korteris olevast ülisuurest narkootilise aine kogusest ja osales aktiivselt nende ainete käitlemisel. Kohus leidis, et ka need narkootilised ained, mis leiti süüdistatavate juurest kodust ning nende kasutuses olnud autodest, viitasid üheselt narkootilise aine suures koguses käitlemisele. D. Zlobin ja O. Sozonenko tegutsesid kuriteo toimepanemisel kohtu hinnangul ka ühiselt ja kooskõlastatult – koos omandasid narkootilisi aineid, kooskõlastatult toimetasid need XXXXXXXX XXX-X asuvasse korterisse, kus ühiselt valdasid narkootilisi aineid. D.Zlobin ja O. Sozonenko tegelesid korteris narkootiliste ainete laialipaigutamisega erinevatesse asukohtadesse (süüdistatavate DNA leidmine), ainete jagamisega edasimüügikogusteks (kaalud, uhmrid, nõud) ja nende pakendamisega. Narkootiliste einete vedu teostas O. Sozonenko D. Zlobini ülesandel ja juhiste kohaselt, seega tegutsesid isikud ka narkootiliste ainete veol grupis. Suure varalise kasu eesmärgi osas märgitakse otsuses järgmist. D. Zlobin ei eitanud, et ta tegutses narkootilise aine käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärgil. D. Zlobini ütlustest nähtub, et tema käest olid seoses narkootiliste ainetega käinud läbi juba suured summad, mille suuruse üle ta ei ole pidanud täpset arvestust. Ta tasus narkootilise aine käitlemisest saadud rahadega pulmade eest 250 000 krooni, käis pulmareisil ja ostis kalleid asju. Korteris olnud narkootilise aine käitlemise eest pidi ta saama 10%. Arvestades korteris olnud narkootilise aine tänavamüügi hindadega, tegutses D.Zlobin kohtu hinnangul ilmselgelt suure varalise kasu saamise eesmärgil. O.Sozoneko ei tunnistanud, et ta tegutses narkootilise aine käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samas leidis tõendamist, et O.Sozonenko oli teadlik korteris XXXXXXXX XXX-X olnud ülisuurest narkootilise aine kogusest ja osales aktiivselt selle käitlemisel. Tarbides ise narkootilisi aineid, oli O.Sozonenko teadlik narkootiliste ainete tänavamüügi hindadest. O.Sozonenko ütles kohtus isegi, et ei saanud keelduda D. Zlobini ülesannete täitmisest, sest see oli suur raha. See näitab, et O. Sozonenko oli teadlik, et korteris olnud ainete müügiga saab teenida suurt raha. Samuti nähtub D. Zlobini ütlustest, et O. Sozonenko tundis huvi oma tasu vastu, kuid ta ei teadnud mida vastata. Seega nähtub O. Sozonenko enda ja D. Zlobini ütlustest, et O. Sozonenko tegeles narkootiliste ainete käitlemisega varalise kasu saamise eesmärgil. Teades korteris olnud narkootiliste ainete kogust ja nende tänavamüügi hindu, oli O. Sozoenkole ka teda, milline on tema oodatav tasu. Kohus osundas veel, et 72 384,59 grammi hašiši, 1664,2 grammi kokaiini, 100,49 grammi 3metüülfentanüüli ja 3430,94 grammi marihuaana puhul on tegemist ülisuure narkootilise aine kogusega. Isikutelt leitud hašiši hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks olnud vähemalt 18 miljonit krooni. Suurte kogustega on tegemist ka marihuaana puhul, mille hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks olnud vähemalt 171 500 krooni, kokaiini puhul, mille hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks olnud vähemalt 1,4 miljonit krooni ja 3-metüülfentanüüli puhul, mille hind hind Eesti illegaalses tänavamüügis oleks olnud vähemalt 150 000 krooni. 4 Arvestades süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine ülisuurt kogust ja seda, et süüdistatavad olid juba asunud narkootilist ainet realiseerima, toimetades nende kinnipidamise hetkel narkootilist ainet peidikusse ning D. Zlobini sõnade kohaselt oli ta toimetatava koguse eest raha juba kätte saanud, samuti seda, et ta oli korterist 0,5 kg marihuaanat ja 2 kg hašišit juba edasi andnud, võis kohtu arvates põhjendatult väita, et D. Zlobin ja O. Sozonenko käitlesid suures koguses narkootilist ainet hašiš, marihuaana, kokaiin ja 3-metüülfentanüül selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o narkokaubanduse eesmärgil. O. Sozonenko elukohast võeti läbiotsimisel ära sularaha 1000 Eesti krooni ja tema kinnipidamisel võeti temalt ära sularaha summas 5581 Eesti krooni ja 50 Vene Föderatsiooni rubla. O. Sozonenko enda ütlustest ja kriminaalsja teistest materjalidest nähtuvalt puudus O. Sozonenkol legaalne sissetulek. Samas nähtus kriminaalasja materjalidest, et ta on suutnud tasuda liiklusalaste väärtegude eest määratud rahatrahvid koheselt pärast nende määramist. Samuti ei eitanud O. Sozonenko, et sai D. Zlobini käest raha ja kuna D. Zlobini ütlustest nähtus, et tema käes liikunud raha oli saadud narkootiliste ainete käitlemisest, leidis kohus, et O. Sozonekolt ära võetud rahasummad kuuluvad konfiskeerimisele
D. Zlobinilt võeti läbiotsimistel ära sularaha summas 134 050 Eesti krooni, 14 530 eurot ja 10 Läti Vabariigi latti. Samuti on Harju Maakohtu 25.09.2007 määrusega arestitud D. Zlobinile kuuluva OÜ Z. I. arveldusarve koos sellel olevate rahaliste vahenditega suuruses 39 926 krooni ja 94 senti. D. Zlobini enda ütlustest ja kriminaalasja teistest materjalidest nähtuvalt puudus tal legaalne sissetulek. D. Zlobini enda ütluste kohaselt on ta narkootilise aine käitlemisega teenitud rahade eest ostnud endale kalleid asju, käinud reisil ja korraldanud pulmad. Ning karistusregistri õiendist nähtub, et ta on suuri summasid tasunud liiklusalaste väärtegude eest määratud trahvidena. Samuti tunnistas ta, et temalt ära võetud sularahast oli enamus teenitud narkootiliste ainete käitlemisega. Vaid eurod olevat pulmadest järgi jäänud raha ja osaliselt sugulaste kingitus. Kuna D. Zlobini enda ütlustest nähtus, et pulmad korraldati valdavalt narkootiliste ainete käitlemisest saadud raha eest ja ei ole tõendatud, et ära võetud eurod olid pulmakingiks sugulastelt saadud raha, leidis kohus, et kogu D. Zlobinilt ära võetud sularaha ja talle ainuisikuliselt kuuluva OÜ Z. I. arveldusarvel olevad rahalised vahendid kuuluvad konfiskeerimisele
3. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras mõlemad süüdistatavad ja nende kaitsjad. Apellatsioonide põhiseisukohad on järgmised. 3.1 D. Zlobini kaitsja advokaat L. Olovjanišnikov palub tühistada maakohtu otsuse materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. 3.1.1 Kaitsja leiab, et maakohus on vääralt
Viidates maksualastele süütegudele (
-2), leiab kaitsja, et suur varalise kasu eesmärk peab ulatuma vähemalt 5 miljoni kroonini. Seega tuleb D. Zlobini käitumine kvalifitseerida
3.1.2 Kohus on olnud vastuoluline selle summa hindamisel, mida D. Zlobin pidanuks väidetavalt teenima – sisuliselt on kohus soostunud D. Zlobini väitega, et korteris leitud narkoainete käitlemisest saadavast rahast pidi ta endale saama 10%. Apellandi hinnangul puudusid kohtul ka objektiivsed tõendid, mille alusel hinnata leitud narkootikumide maksumust – toimikus asuv Europoli tõend ei ole selleks sobiv. 3.1.3 Kohus on eksinud ka karistuse mõistmisel – apellant märgib, et D. Zlobin on saanud põhjendamatult suure karistuse võrreldes grupi teise liikmega. Samas on süüdistatav enda tegu 5 kahetsenud ning aidanud kaasa kriminaalmenetlusele. Andes enda süüd tunnistavaid ütlusi, polnud mingit põhjust teostada kõiki ekspertiise, mille eest tuleb D. Zlobinil nüüd tasuda. 3.2 D. Zlobin leiab apellatsioonis, et talle on mõistetud põhjendamatult range karistus. Peale kinnipidamist tunnistas ta täiel määral kuriteo toimepanemist – kuid mõistetud karistuse valguses tundub, et puhtsüdamlik kahetsus ei tähenda tegelikkuses mitte midagi. 3.2.1 Kohtuotsusega konfiskeeriti temalt ka 14530 eurot, mis kingiti talle aga pulmadeks ning mis ei ole seega seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Samuti konfiskeeriti OÜ Z. I. rahalised vahendid, millel ei ole samuti seost toimepandud kuriteoga. Ülejäänud konfiskeeritud summadest (134 050 krooni ja 10 latti) palub D. Zlobin tasuda ekspertiisitasud, sundraha ja kaitsjatasu. 3.3 O. Sozonenko kaitsja advokaat A. Liskmann palub maakohtu otsuse tühistada ning mõista O. Sozonenko süüdi
3.3.1 Kaitsja leiab, et O. Sozonenko käitumises ei ole tõendatud suure varalise kasu saamise eesmärk. Seda ei tõenda kuigivõrd teoreetiline teadmine narkootilise aine tänavamüügihindadest. Ta ei saanud iseseisvalt leitud narkootilisi aineid käidelda ning leidis tuvastamist, et tema roll ettevõtmises oli teisejärguline. Ta sai küll teatud ajahetkel teada, millega D. Zlobin tegeleb, kuid see ei tõenda kuigivõrd suure varalise kasu saamise eesmärki. Rahatrahvid, mille kohesele tasumisele kohus viitab, on tasutud enne käesoleva süüteo toimepanemist ning osaliselt tegid seda süüdistatava vanemad. 3.3.2 Apellandi hinnangul ei vasta mõistetud karistus süüdimõistetu isikule. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, arvestada tuleb tema väiksemat rolli süüteo toimepanemisel. 3.4 O. Sozonenko ei eita esitatud apellatsioonis oma süüd, selgitades aga täiendavalt kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ta oli võlgu suure summa, mis oli vaja tagastada. Apellant kinnitab, et narkootikumidega ta konkreetselt ei tegelenud, tema DNA-d leiti vaid üksikutest kohtadest, mis kinnitab samuti tema väikest rolli süüteo toimepanemisel, samuti ei tegutsenud ta suure kasu saamise eesmärgil. Nendel asjaoludel palub O. Sozonenko vähendada talle mõistetud karistust. 4. Ringkonnakohtu istungil jäid kõik apellandid esitatud taotluste juurde. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonis esitatud väidetel puudub alus ning palus jätta apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohti põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. I 6 5. Esmalt esitab kriminaalkolleegium seisukoha vaidlusaluses küsimuses, kuidas sisustada
lg 21 p-i 1 ehk suure koguse narkootilise aine käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. 6. Maakohus on õiguslikult veatult määratlenud, mida tähendab varalise kasu saamise eesmärk kõnealuses süüteokoosseisus. Viitega Riigikohtu lahendile on asutud seisukohale, et
lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast üksnes subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte (vt RKKKo nr 3-1-1-18-08). Seega ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilise aine käitlemisega tegelikult sai ja kas tema plaanid üldse realiseerusid, vaid kui suurt kasu ta taotles. Tegemist on nn üleulatuva sisetendentsiga süüteoga; isik on võtnud endale eesmärgiks saada narkootilise ainete käitlemisest suurt varalist kasu, see on tema liikumapanevaks jõuks ning kas ta tegelikkuses sellise kasuni ka jõuab, ei oma koosseisu realiseerituse seisukohast tähendust. 7. Kriminaalasjas on vaidlusaluseks küsimuseks ka see, kuidas sisustada koosseisulist tunnust „suur varaline kasu“ ehk teisisõnu, kui suurt summat isik varalise kasuna peab teo toimepanemisel silmas pidama. Ka selle normatiivse tunnuse osas on kohtupraktika asunud kindlale seisukohale. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-44-08 leidnud, et suure varalise kasu kindlakstegemisel tuleb lähtuda
RS § 8 p-s 2 sätestatud suure varalise kahju mõistest. Kriminaalkolleegium on lähtunud arusaamast, et "suur varaline kasu" on karistusõiguslikus mõttes määratlemata õigusmõiste, sellega majanduslikus mõttes lähedane mõiste "suur varaline kahju" on aga
RS § 8 p-s 2 täpselt defineeritud, võimaldades analoogilist käsitlust ka mõiste "suur varaline kasu" sisustamisel. Seega on käesoleval hetkel olemas kindel väärtus, mille alusel otsustada, kas isiku käitumine oli suunatud suure varalise kasu saamisele või mitte. Kaitsja L. Olovjanišnikovi väidet, et osundatud Riigikohtu lahendis kirjeldatud põhimõtted ei saa olla kohtule siduvad käesolevas kriminaalasjas, ei pea kriminaalkolleegium asjakohaseks. Tegemist on seaduse tõlgendamist puudutava küsimusega ja osundatud kriminaalasjas nr 3-1-1-44-08 oli kassaatoriks samuti L. Olovjanišnikov, kus kaitsja esitas sisuliselt analoogilised väited nagu praegu vaatluse all olevas apellatsioonis; ning Riigikohtu kriminaalkolleegium vastas neile tõstatatud väidetele üheselt. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et Riigikohtu sedastatud põhimõtted on täielikult asjakohased ka käesolevas kriminaalasjas. Suure varalise kasu kui normatiivse tunnuse sisustamisel tuleb seega lähtuda sellest, et silmas peetav kasu, millele oli suunatud teo toimepanija tahtlus, peab sajakordselt ületama teo toimepanemise hetkel kehtinud kuupalga alammäära. Käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olev tegu on pandud toime aastal 2007.a. Vabariigi Valitsuse
lg 1).
lg 3 sätestab seejuures üheselt, et vastust raskendav (ja käesoleval juhul see nii on) isikutunnus kehtib üksnes erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. Seega on täiesti võimalik olukord, kus isikud, käideldes narkootilisi aineid küll ühiselt ja kooskõlastatult, on nö kasumi jagamise osas sõlminud kokkuleppe, et tulu suure kasu mõttes saab neist vaid üks. Pole mingit põhjust laiendada ühte grupi liiget iseloomustavat tunnust grupi teis(t)ele liikme(te)le. Kui grupp isikuid käitleb narkootilisi aineid ning kogu saadav tulu koondub vastavalt „töökorraldusele“ nö grupi tippu, kes maksab siis grupi liikmetele teatavat „töötasu“, ei ole grupi liidril tuvastatav suure varalise kasu eesmärk seega automaatselt laiendatav tema juhised täitvatele isikutele. 9.1 Eeltoodust tuleneb mõistagi ka järgnev. Näiteks kui kaks isikut käitlevad suurt kogust narkootilist ainet, mille tulemil on nende eeldatav kasum kogumis 400 000 krooni (ja oletades, et nad panid teo toime 2007), mille nad omakorda soovisid jagada pooleks, siis ei ole nende kummagi käitumises realiseeritud
lg 21 koosseisu ning nad vastutavad mõlemad
Kui seda lähenemist eitada ning leida, et suure varalise kasu eesmärk on grupitunnus, siis oleks tulemus järgnev. Kui isik üksiktäideviijana käitleks aineid, millest saadav eeldatav tulu oleks 2007. a 359 000 krooni, tuleks tema käitumine kvalifitseerida
Kui aga narkootilist ainet käitleks grupis viis isikut ja loodetav tulu oleks 2007. a 361 000 krooni, tuleks nende käitumine kvalifitseerida
Selline vahetegemine ei rajaneks aga siis enam mitte mingilgi määral nn eriliselt isikutunnusel põhineval hukkamõistul, mis muudab konkreetse isiku käitumise mingil seaduses nimetatud põhjusel eriliselt etteheidetavaks, vaid aine kogusel, mida nad konkreetsel juhul käitlesid. Teisisõnu – selle lähenemise tulemuseks oleks, et
lg-t 1 ja lgt 2 sisustaks objektiivsest küljest „suur kogus“ narkootilist ainet,
lg 21 p 1 aga „ülisuur kogus“ narkootilist ainet; vahetegemise aluseks ei oleks siis mitte subjektiivne kriteerium, nagu seadus seda selgesõnaliselt nimetab, vaid objektiivne asjaolu. Kui seadusandja oleks tahtnud kehtestada sellise regulatsiooni, st võtta eristamise aluseks käideldava narkootilise aine kogus, ei oleks mitte miski teda seejuures takistanud; kummatigi ei ole seadusandja seda aga teinud. Seega ei saa
lg 21 p 1 sisustamine rajaneda mitte käideldud narkootilise aine üldkogusel ja sellest võimalikult saadavalt üldisel kasul, vaid suure varalise kasu saamise eesmärk tuleb tuvastada iga isiku suhtes individuaalselt ja eraldivõetult. Järelikult ei ütle ka äravõetud narkootilise aine kogus ja selle eeldatav müügihind illegaalses kaubanduses, mida isikud käitlesid, nende eesmärkide või sihtide - ja ka oodatava kasumi osas – iseenesest veel mitte midagi (vastupidist võiks väita ehk juhul, kui narkootilist ainet valdavad isikud 8 on samaaegselt nt sünteetilise narkoaine tootjateks või nn loodusliku narkootilise aine kasvatajateks; midagi sellist käesoleval juhul aga tuvastatud ei ole). Isiku valduses võib olla sada kilo narkootilist ainet, mille ta vastavalt kokkuleppele peab andma edasi, teenides selle pealt nt 100 000 krooni. Et narkootilise aine kogus on ülisuur ja selle tänavamüügihind seejuures nt 100 miljonit krooni, ei sisusta seega kuigivõrd suure varalise kasu saamise eesmärki
lg 21 p 1 mõttes; viimane tuleb tuvastada eraldivõetult kui eriline isikutunnus ning loodetav kasum peab ulatuma teo toimepanemise hetkel kehtiva palga alammäära korrutiseni sajaga. Kriminaalkolleegium soostub prokuröri esitatud väitega, et tõenduslikult teeb see kõnealuse erilise isikutunnuse tuvastamise praktikas raskeks, kuid toonitab seejuures, et tegemist on tõendusliku, mitte aga materiaalõiguslikku tõlgendust puudutava küsimusega. Seadusandja on loonud vastutuse eelduste osas kindla regulatsiooni ning seda ei saa tõlgendada lähtuvalt tõendamisraskusest/kergusest.
lg 21 p 1 järgi kui narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. 13. Kriminaalkolleegium ei soostu ka väitega, et süüdistatavale on mõistetud toimepandu eest liialt range karistus ning ei pea asjakohaseks apellantide argumenti, et grupi teisele liikmele on võrreldes D. Zlobiniga mõistetud oluliselt kergem karistus. Karistuse mõistmine toimub nn individualiseerivalt, vastavalt iga konkreetse kuriteo toimepanemises osalenud isiku tuvastatud süüle. Abstraktne tõdemus, et isikud panid süüteo toime grupiviisiliselt, ei ütle iseenesest veel midagi nende osalusastme, teopanuse konkreetse ulatuse ning rolli kohta kuritegelikus käitumises. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et ka kaastäideviimise korral tuleb esmajoones tuvastada konkreetse isiku roll toimuvas, mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames (RKKKo 3-1-1-43-06). Maakohus on mõistetud karistust põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 21) ja kriminaalkolleegium ei näe selles õiguslikke minetusi. On üheselt leidnud tuvastamist, et kuriteo toimepanemisel oli juhtiv roll just D. Zlobinil, tema oli vahetult teise täideviija – O. Sozonenko – käitumise suunajaks ning juhendajaks; kuritegeliku käitumise initsiatiiv tuli terviklikult D. Zlobinilt ning see teeb üheselt arusaadavaks, miks on pidanud kohus tema käitumist suuremal määral etteheidetavaks. Maakohus on püüdnud leida ka selgitust, miks D. Zlobin läks kuritegelikule käitumisele – ning on tuvastanud üksnes selle, et seda tehti kriminaalse tulu saamise eesmärgil. Mingit muud sundivat tegurit – väljapääsmatu majanduslik olukord vms – maakohus ei tuvastanud ning millelegi sellisele ei ole viidanud ka apellandid. Karistuse mõistmisel ei saa jätta ka tähelepanuta, milline oli käideldud narkootilise aine kogus ning millist kasu lootis süüdistatav sellest saada. Narkootiliste ainete 9 käitlemise oli D. Zlobini poolt võetud teadlikult enda ainukeseks sissetulekuallikaks; tal puudus igasugune muu legaalne sissetulek ning tuleb sisuliselt tõdeda, et narkootiliste ainete käitlemine ning edastamine tarvitajatele oligi tema „tööks“. Kui võiks veel argumenteerida, et teatud süütegu pannakse toime hetkeemotsioonide ajel, mõtlemata võimalikele tagajärgedele, mis teeks ehk süüteo toimepanemise mingilgi viisil arusaadavaks, siis arvestades käideldud narkootilise aine ülisuurt kogust ei saa millestki sellisest rääkida. Õige on D. Zlobini väide, et ta on toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud; kriminaalkolleegium ei vaidlusta seda fakti. Kuid väär on arusaam, nagu peaks kahetsus viima mõistetava karistuse automaatselt sanktsiooni alampiiri lähedale. Karistuse mõistmise esmaseks kriteeriumiks on ikkagi süü ning kui isik toimepandut kahetseb, ei muuda see veel midagi toimepandud teoebaõiguses. Liiatigi tuleb märkida, et
lg 21 näeb võimaliku sanktsioonina ette ka eluaegse vangistuse ning tuvastatud tehioludel ei näe kriminaalkolleegium eksimist karistuse mõistmise põhimõtete vastu, kui D. Zlobinile on mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras. On arusaadav ka maakohtu osundus, et D. Zlobin ei ole teinud eelnevatest karistustest kuigivõrd järeldusi, kuna uue süüteo pani ta toime katseajal. Ka selle tõdemuse valguses on alusetu apellantide etteheide, et kohus ei ole tegelikkuses puhtsüdamlikku karistust arvestanud.
14.4 Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et konfiskeerimine on teostatud seaduslikult ning põhjendatult. D. Zlobini taotlus maksta ülejäänud konfiskeeritud vara arvel kinni menetluskulud on ilmselgelt põhjendamatu ja ka teostamatu. Tegemist on kriminaalsel teel omandatud varaga ning see kuulub konfiskeerimisele iseseisvalt; riik ei teosta tasaarveldusi kuritegelikult teel saadud vara ja KrMS §-s 175 nimetatud menetluskulude vahel. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel menetluskulud süüdimõistetu ning nii on maakohus käesoleval juhul täiesti seaduslikult ka toiminud. III
Kuigi grupi liikmete vahel puudus selgesõnaline kokkulepe, kuidas konkreetselt saadavat tulu (10% narkootilise aine realiseerimishinnast) omavahel jagada (vähemalt ei ole seda tuvastatud), on maakohus õigustatult märkinud, et O. Sozonenkol oli olemas ettekujutus narkootilise aine võimalikust koguväärtusest ning vaieldamatult kujundas see ka tema suhtumist D. Zlobini juhiste täitmisel. Narkootilise aine kogus, mida käideldi, oli vastuvaidlematult ülisuur; seda ei vastusta ka apellandid. Kui O. Sozonenko väidab, et ta osales narkootiliste ainete käitlemisel vaid väidetava võla tasumise eesmärgil, siis jääb arusaamatuks, miks ei nõudnud ta konkreetsete toimingute kokkuleppimist, pärast mida oleks väidetav võlg loetud tasutuks. Ka ei ole O. Sozonenko väitnud, et ta oleks midagi sellist plaaninud teha. Seega pidas O. Sozonenko võimalikuks, et narkootiliste ainete käitlemine kestab kuni nende täieliku realiseerimiseni ning oleks ebatõenäoline arvata, et ta ei lootnud saada selle tulemusel suurt varalist kasu. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et ka O. Sozonenko tegutses narkootiliste ainete käitlemisel sarnaselt D. Zlobiniga suure varalise kasu saamise eesmärgil.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.