lg.2, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Janar Lepmaa temale Saare Maakohtu 08.08.2008a otsusega mõistetud liitkaristuse 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Kohustada Janar Lepmaa*d katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 1
lg.2 p.1,2,4,5,7 alusel määrata Janar Lepmaale katseajaks järgmised kohustused:
lg.2 alusel hakata Janar Lepmaa katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Janar Lepmaa karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD Janar Lepmaa mõisteti süüdi Saare Maakohtu 08.08.2006.a otsusega
lg.2 p.4,7,8 järgi kokkuleppemenetluses ja karistati 6- kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 27.01.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o.2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistuse võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, vangistuse algust arvestada alates tema kinnipidamisest 28.06.2006a. Karistuse lõpp 23.06.2009a. Tartu Vangla on esitanud kohtule Janar Lepmaa kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Vangla seisukoht Janar Lepmaa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on toetav. Vabaduses soovitatakse võtta osa AA tugirühmast. On olemas tööoskused ja läbinud vabanemiseks vajalikud sotsiaalprogrammid. Kriminaalhooldaja oma ettekandes nõustub Janar Lepmaa vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leiab, et J.Lepmaa sobib kriminaalhooldusele
Tingimisi enne tähtaega vabanemine võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi soodustada tema kohanemist väljaspool kinnipidamisasutust ning soodustab õiguskuulekat käitumist. 2
lg 1 p 2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. J.Lepmaal on seisuga 13.01.2009 kantud 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Janar Lepmaa vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega tingimisi on põhjendatud. Janar Lepmaal on olemas
lg.3 nõutavad eeldused tingimisi enne tähtaega vabastamiseks: tal on olemas vabaduses kindel elukoht, seal ootavad teda sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisega lähedased- vanemad, vanem vend. On olemas tõenäoline tööle saamise võimalus. Samas hindab nii Lepmaa ise kui ka tema lähedased töösaamisvõimalust siiski vaid tõenäoliseks, mistõttu tuleb määrata tingimus ka juhuks, kuid töösaamine reaalselt võimalikuks ei osutu. Sellele vaatamata ei jää Lepmaa ka sel juhul materiaalse toetuseta. Janar Lepmaa kannab esimest reaalset vangistust (ehkki liidetud on kaks vangistust, mida kandis tingimisi). Kohtu hinnangul tuleks eeldada, et esimene reaalne vangistus kestusega üle 2 aasta (praegu 2 aastat 6 kuud) on piisav, et karistuse vajalik mõju oleks saavutatud. Janar Lepmaa puhul on olemas isiksuslikud eeldused, millele tuginedes võiks kriminaalhooldus olla tulemuslik- et järelevalve ja kohustuste najal J.Lepmaa suudaks ennast distsiplineerida õiguskuulekalt käituma. Kõige suurema riski- alkoholi tarvitamine- elimineerimiseks tuleb panna kohustus pöörduda AA tugirühma ja osaleda selle töös lisaks alkoholi tarvitamise keelule.
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.