4-08-6230/4

Väärteoasi nr.4 – 08 - 6230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 19. detsembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja Merike Kunnus, tõlgi: Valeri Helmar ja Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Mihhail Valk kaebaja esindaja: S Buldakov kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Andrus Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 30.09.2008 a., 28.10.2008 a., 27.11.2008 a. Mihhail Valk kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitsuse otsusega väärteoasjas nr. 2230, 08, 001316 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et väärteoprotokollis märgitu kohaselt ta liikus mootorrattaga 50 km/h sõidualas kiirusega 112 km/h. Maanteel möödus temast teine mootorratas tunduvalt suurema kiirusega, kuid tema kiirus mitte rohkem kui 55 – 65 km/h. Politsei lähenes kesklinna poolt ning peatus tagasipöördel. Videosalvestuse materjalist leiab tõendamist, et kiiruse mõõtmine toimus siis, kui patrullsõiduk peatus tagasipöördel. Videosalvestuselt näha, et kaebaja liikus ühtlase kiirusega seni, kuni teda peatas patrull. Seega selge, et politsei teostas teise mootorratta kiiruse mõõtmist. Kaebajale ei ole tema kiiruse mõõtmise tulemust ette näidatud ning videosalvestuselt ei näe kaebaja kiiruse mõõtmise toimumist, on kaebajal alust kahelda protokollis fikseeritud asjaoludes. Kaebaja on seisukohal, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning politseitöötajast tunnistaja ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks ja piisavateks tõenditeks. Seega tühistada Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et tal oli kiiver peas ja sellel on tugev heliisolatsioon. Mingit peegeldust ta ei näinud, sest ta vaatas ette ja seal ei peegelda midagi. Väärteoprotokolli vormistaja selgitab, et ta liikus politseiautoga kesklinnast Viimsi poole ja olles Pirita kandis, raadio teel tuli info, et Viimsi poolt liiguvad kaks mootorratast suurel kiirusel ja lukustas esimese kiiruse mõõte tablool olevasse aknasse. Anti info edasi kesklinna pool olevale patrullile, kuna oli näha, et liiguvad kiirendatult edasi. Vilkurid pandi peale ja mootorratturid tajusid kohe, et hakatakse neid taga ajama, sõelusid ilma suuna märguandeta. Teine patrull oli blokeerinud ristmiku ja tänu sellele mootorrattur peatus. Esimene mootorratas läks lõbustuspargi territooriumile ja juht jooksis võssa. Tunnistaja AAldermann annab ütlusi, et ta oli patrullis Pirita teel ja kaks mootorratast ületa-sid kiirust silmnähtavalt. Sõitis patrullautoga neile järele. Esimene mootorratas sõitis nende eest minema ja teist ajasid taga. Üritati mootorratturit peatada aga mootorratas hakkas vingerdama. Sel mootorrattal Russalka juures blokeeriti tee ja mootorrattur peatus. Selle mootorratta tagaistmel oli üks tütarlaps. Paarimees mõõtis kiirust. Ta andis info teisele patrullile. Mingil momendil saadi mootorratta kõrvale ja käega tehtud märguandele peatamiseks, mootorrattur ei peatunud. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Mihhail Valk 10.05.2008 a. kell 19.55 Pirita teel suunaga Narva mnt. poole, juhtis mootorsõidukit xxx kiirusega 112 km/h +/- 5 km/h. Sellel teelõigul on lubatud suurim kiirus 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 57 km/h. Otsusega väärteoasjas kirjeldatu kohaselt Mihhail Valk 10.05.2008 a. kell 19.55 Pirita teel Narva mnt. suunas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 57 km/h võrra, sõites kiirusega 112 +/- km/h. Seega pani toime väärteo s.o. LS § 74 – 22 lg. 3 järgi ja karistati rahatrahviga 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni ning LS § 74 – 22 lg. 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. Kohtuistungil kaebaja esindaja väidab, et väärteootsuse järeldusega pole nõus, sest salvestusest on näha, et kiirust mõõdeti ainult esimesel mootorrattal. Mõõtmisel peavad mõõtjal olema helid aga oli ainult üks heli. Esimene mootorratas sõitis ära aga teisel mootorrattal oli Valk neiuga. Valki poolt juhitava mootorratta kiirust ei mõõdetud. Videolt kuulda, et kiirus 124 km/h, kuid protokollis kirjas 112 km/h. Radari näitamisel oli samuti kiirus 124 km/h, seega puudub objektiivne tõend selle kohta, kui kiiresti Valk sõitis. Politsei järgnes talle ja siis samuti ei mõõdetud. Ei saa nõustuda politseinike ütlustega, sest nad olid asjast huvitatud. Riigikohus on oma seisukoha välja öelnud, et mõõteseadmed peavad olema taadeldud. Protokollis on taatlemise tunnus number, kuid kas see on õige või mitte, seda ei tea. Seoses sellega vajalik tühistada see väärteoasi, kuna see ei ole tõendatud. Vastaspoolelt välja mõista 3500 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja väidab, et kaebaja pole kuskil kaevanud selle üle, et taatlemistunnistus on vale ja kohtuväline menetleja ei pea tõendama, et see on korras. Ta leiab, et see oli korras. Kaitsja viitab hoopis teisele radarile, mida märgiti tõesti ära ka Riigikohtu lahendis. Kõigepealt mõõdeti vastutuleva mootorratta kiirus ja siis teise, teine sõitis aeglasemalt, kui esimene. Väärteoasjas tõendiks on väärteoprotokoll ja signaalidele tõendeid rajada ei saa. Kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus kogutud materjalide ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuleb järeldusele, et Mihhail Valk poolt esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele järgmistel asjaoludel: -kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlustes, sest enne ülekuulamist teda hoiatati valeütluste andmise eest ja tema poolt antud ütlused haakuvad kogutud materjalidega ja seetõttu kaitsja väide politseinike asjast huvitatuse kohta ei ole otstarbekohane ega asjakohane -Valk poolt juhitava sõiduki kiirust mõõdeti taadeldud kiirusmõõteseadmega ja kasutamise mõõtemetoodika rikkumise kohta mingeid etteheiteid Valk poolt sündmuskohal ega ka edaspidi ei esitatud -Pirita teel politseinike poolt vilkurite ja käega antud märguandele Valk poolt juhitud mootorsõiduki peatamiseks ei andnud tulemusi, seega politseipatrull oli kohustatud kutsuma appi täiendava politseiauto, mille abil õnnestus peatada Valk poolt juhitud mootorsõiduk ja seejärel teostati väärteoga seonduvad toimingud. Kohus ülaltoodu alusel tuleb seisukohale, et Valk poolt juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdeti taadeldud kiirusmõõtevahendiga ja väärteoprotokolli koostaja kui ka tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda. 2007 a. Valki on karistatud kolmel korral liikluseeskirjade nõuete eiramises, sealhulgas kahel korral ka lubatud kiiruse ületamises ning teda karistati nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud Valk poolt samaliigiliste väärtegude korduvat toimepanemist, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ja mõistetud rahatrahvid pole isikut mõjutanud seaduskuulekalt käituma ja tulenevalt sellest karistusena mõistetud rahatrahvile rakendati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid ja seega puudub kohtul alus selle otsuse muutmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: Mihhail Valk poolt esitatud kaebus jätta rahuldamata Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr. 2230, 08, 001316 jätta muutmata ja mõistetud rahatrahv kanda kohtuvälise menetleja poolt nimetatud arveldusarvele. Videosalvestus jätta materjalide juurde. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik