Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Kaido Kuusk, IK: 38305160242, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Kaido Kuuse kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli A Reidi 22.07.2008 otsusele nr 2302,08,019072 Kaido Kuuse karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli A Reidi 22.07.2008 otsus nr 2302,08,019072 Kaido Kuuse karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.12.2008. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabli A Reidi 22.07.2008 otsusega nr 2302,08,019072 karistati Kaido Kuuske LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni,
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et menetlusalune isik 28.06.2008 kell 00.15 Lasnamäe linnaosas Tallinnas Laagna tee suunaga Kunderi tänava suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 39 km/h võrra, sõites kiirusega 92 +/- km/h, sõiduk ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust, juhtis mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ning sõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1; § 219; § 70 p 2; § 127 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2; § 747; § 7435 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsustele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles ei vaidlustata tehnoülevaatuse, kehtiva liikluskindlustuse poliisi ning algaja juhi tunnusmärkide kohta kehtestatud nõuete rikkumist. Samas leitakse, et väärteoprotokolli koostamisel rikuti mitmeid menetlusnorme ning seetõttu tuleks väärteoasjas tehtud otsus tühistada ning väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kiirusemõõteseadme näiduga arvati tema väidetavaks sõidukiiruseks 82 km/h, väärteoprotokollis on aga kirjas 92 km/h, millega ta ei nõustunud. Ühtlasi avaldas ta soovi kaitsja osalemiseks menetluses, mis on ka väärteoprotokolli märgitud. Oli šokis ja ei teadnud mida teha, kästi ainult allkirjad kiiresti ära kirjutada kuna väidetavalt ei võta ta sellega midagi omaks, vaid et on tutvunud väärteoprotokolliga. Taolise käitumisega rikuti väärteomenetluse norme VTMS § 5 p 1, 3 mõttes. Protokoll koostati tema juuresolekuta ja pärast protokolli koostamist palus näidata kiirusemõõteseadme näitu, kuid väideti, et see ei ole enam võimalik. Sellega rikuti tema suhtes VTMS § 19 lg 1 p 6 nõudeid, millise kohaselt on menetlusalusel isikul õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. On kindel, et kiirusemõõteseade näitas kiiruseks 82 km/h, mis aga kajastati väärteoprotokolli koostaja poolt ebaõigesti. Mõõteriistal ei tuvastatud tema juhitava sõiduki registreerimisnumbrit ega näidu fikseerimise kellaaega. Leiab, et mõõtmine sai toimuda hetkel, mil tema poolt juhitud sõiduk ei olnud veel jõudnud 50 km/h sõidualasse. Väärteoprotokollis ei ole ka viidet ühelegi tõendile, samas on lisatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning tunnistaja tunnistus. Antud asjaolu, kus protokollile pole lisatud ühtegi tõendit kuigi neid hiljem arvestatakse, siis palutakse kontrollida kohtul kas tegemist ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli teisel leheküljel on märgitud, et mootorsõiduk kiirendas intensiivselt, samas on seadme helisignaali lahter jäetud tühjaks. Seega tuleb jätta fikseerija arvates aset leidnud intensiivne kiirendamine tähelepanuta. Peale selle kas künoloogiateenistuse töötajad on pädevad kasutama kiirusemõõteseadet mõõteseaduse tähenduses. Tulenevalt Mõõteseaduse §st 5 lg 2 p 2 saab mõõtetulemus olla jälgitav üksnes juhul, kui mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. Kaebuse esitajana palub kohtuvälisel menetlejal esitada kohtule tõendid, milliste kohaselt vanemkonstaabel Julia Eesalu on erialaselt pädev kiirusemõõteseadme kasutaja ja kiirusemõõteseade Stalker II MDR AS 004020 taatlustunnistus. Vastavate tõendite puudumisel või mitteesitamisel tuleb tunnistada kehtetuks liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning tühistada otsus LS § 7422 lg 2 osas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde. Kaebuse esitanud isik seletas, et kiirusemõõteseadmel ei pea olema tema sõiduki registreerimisnumber, kuid kuidas politsei tõestab, et mõõtis sellega tema kiirust. Koht, kus kinni peeti, oli 50 km/h alas 100 meetri kaugusel. Kuidas nad tõendavad, et ei mõõdetud kiirust 70 km/h alas. Rikuti tema õigusi, politsei valetas talle näkku, keeldus sinna alla kirjutamast. Öeldi, et allkiri tõendab seda, et on sellega tutvunud. Päris nii see ei ole. Kahetseb seda, et ülevaatust ei olnud. Hiljem sai teada, 2 et kindlustusmaakler pidi teatama, et liikluskindlustus on läbi. Politsei võis kiirust mõõta, kuid mõõtis seda 70 km/h alas. Näidati 82 km/h, kuid järsku tekkis 92 km/h. Tema autol on eripära, et kui bensiin hakkab otsa lõppema, siis sureb mootor välja. Liikus vabahooga, ei pidurdanud kiirust maha, kiirus võis olla üle 50 km/h, kuid auto ei saa intensiivselt kiirendada kui mootor ei tööta. Teda on ka varem kiiruse tõttu kinni peetud, on rikkumist tunnistanud, aga siin hakatakse valetama, vassima, võltsima. Kiirus võis olla suurem, kuid ei ole tõendatud mis hetkel mõõdeti. Kuidas saab intensiivselt kiirendada kui mootor ei tööta. Millal see kiirus üldse mõõdeti, kas seade on üldse taadeldud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et vastavalt Mõõteseaduse § 5 on mõõtetulemus jälgitav kui mõõtmise on teostanud pädev mõõtja, mõõteseade on taadeldud ja seade on korras. Kaebajal on õigus luua oma positsioon. Kiiruse ületamine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, dokumentidega. Kiirus on mõõdetud 50 km/h alas. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalide ja kohtuistungil esitatud dokumentidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et menetlusdokumentide koostamisel rikuti kaebuse esitanud isiku õigusi, kuivõrd ta avaldas soovi kaitsja osalemiseks menetluses. Kohus asub seisukohale, et taoline väide ei tulene seadusest, kuivõrd vastavalt VTMS § 21 lg 1 p 1 sätetele kaitsjal on õigus võtta osa menetlusest alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest või muu menetlusaluse isiku suhtes esimese menetlustoimingu tegemisest, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Seega sõltub kaitsja osavõtt menetlusest sellest kui kiiresti ta kohale jõuab. Pelgalt soovi avaldamine kaitsja osavõtuks ei taga veel kaitsja kohale saabumist ega tema osavõttu. Väärteoprotokollist ei nähtu ka seda, et menetlusalune isik oleks nimetanud oma kaitsja nime või kontaktandmeid, mistõttu on kaebuses esitatud väide üldsõnaline ega sisalda endas mingit konkreetset informatsiooni. Vaatamata avaldatud soovile kaitsja osavõtuks väärteomenetlusest ei olnud ka kohtuistungil kaebuse esitanud isikul kaitsjat, mistõttu väide kaitsja osavõtu soovi kohta ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav, kuivõrd väärteoprotokolli koostamise ja kaebuse kohtuliku arutamise vahelise ligi poole aastase ajavahemiku jooksul ei ole suutnud kaitsja menetluses osalema hakata. Kaebuses on väidetud ka seda, et väärteoprotokolli koostas kohtuväline menetleja tema juuresolekuta ja kui palus uuesti näidata kiirusemõõteseadme näitu, siis väideti, et see pole enam võimalik ning kaebuse esitaja seisukoha järgi rikuti sellega tema õigusi ja kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 19 lg 1 p 6 sätteid, mille kohaselt on menetlusalusel isikul õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Kohtule jääb taoline väide arusaamatuks, kuivõrd menetlusalune isik on väärteoprotokolli omakäeliselt kirjutanud oma seisukoha, tutvunud oma õiguste ja kohustustega, mida on kinnitanud oma allkirjaga. Väärteoasjas leiduva kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli pöördel on eraldi lahter isiku avalduste jaoks ja allkirjast keeldumise korral selle motiivide jaoks. Ometigi on see lahter tühi ja menetlusalune isik on protokollile alla kirjutanud. Tühi lahter näitab aga seda, et menetlusalusel isikul mingeid avaldusi kiirusemõõteseadme kasutamise kohta ei olnud. Vastasel juhul oleks ta need protokolli märkinud või lasknud märkida. Seega on raske protokollida avaldusi, mida ei ole esitatud. Kaebuses on ette heidetud ka seda, et mõõteriistal ei tuvastatud tema poolt juhitud mootorsõiduki registreerimisnumbrit ega näidu fikseerimise kellaaega. Taoline etteheide ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav ja on aru saada, et kaebuse koostaja ei ole kursis kiirusemõõteseadme tööpõhimõttega. Menetlusalune isik on ise allkirjastanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja ta oleks pidanud märkama ka seda, et tema 3 allkirjast vaid ligi 5 cm kõrgemal on märge selle kohta, et videotehnikat ei kasutatud. Kohus leiab, et selline etteheide tuleb jätta tähelepanuta. Kaebuses on ette heidetud ka seda, et väärteoprotokollis ei ole lahtris „Muud tõendid ja andmed“ viidatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile ja tunnistaja ütlustele. Asjaolu, et protokollile ei ole lisatud ühtegi tõendit kuigi neid hiljem arvestatakse, siis palutakse kohtul kontrollida kas ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik ise kirjutas alla kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile, siis ei saanud talle sellise protokolli koostamine olla üllatuslik. Mis puudutab kohtuvälises menetluses tunnistaja ülekuulamist, siis ei pea menetlusalune isik olema tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamise juures. Küll on tal õigus väärteoasja kohtulikul arutamisel viibida tunnistaja ülekuulamise juures ning esitada talle küsimusi. Menetlusalusele isikule anti võimalus tutvuda väärteoasja kirjalike materjalidega ning juhul, kui menetlusalusele isikule anti vaid ülekuulamisprotokolli teise lehekülje koopia, võinuks menetlusalune isik küsida ka koopiat esimesest leheküljest. Kohus ei saa seda puudust enam kuidagi kõrvaldada. Mis puutub aga väitesse, et kohus peaks kontrollima kas ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, siis nähtub kaebusest, et kui kaebuse koostaja on väärteomenetluse seadustikust suutnud leida üles üksikuid paragrahve, siis olnuks ta suuteline avastama samast seadustikust ka § 150, milline loetleb väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised ja kaebuse koostaja saanuks siis ka veenduda selles, et kaebuses esitatud etteheide selles loetelus ei sisaldu. Peale selle on kaebuses avaldatud kahtlust kas künoloogiateenistuse töötaja J.Eesalu on üldse pädev mõõtja. Kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule Põhja Politseiprefektuuris väljastatud tunnistuse, mille kohaselt läbis Julia Eesalu 12.03.2008 pädeva mõõtja koolituse. Samuti esitati kohtule kiirusemõõturi Stalker II MDR nr AS004020 taatlustunnistus nr TTRSS-07/00069, mille kohaselt on seadet taadeldud 10.07.2007 ning seadme vasakule küljele on paigaldatud taatluskleebis, samuti kaks sulgemiskleebist. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et mõõtmist teostas pädev mõõtja taadeldud mõõteseadmega. Seadme töökorras olekut kontrolliti aga 27.06.2008 kell 21.00. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet selle kohta, et kaebuse esitanud isikule näidati kiirust 82 km/h ja protokolli märgiti 92 km/h, siis on kohtu arvates tegemist kaitseversiooniga, milline on esitatud kahtluse tekitamiseks teadmisega, et väidet ei ole võimalik ei kinnitada ega ümber lükata. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Väärteoasjas leiduvatest tõenditest võib teha järelduse, et mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit. Kuivõrd mõõtmise tegi pädev mõõtja, siis järgis ta ka asjakohast mõõtemetoodikat, milline on kasutatav just selle mõõtevahendi puhul. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 28.06.2008 kell 00.15 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Kaido Kuusk on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isik ütlustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme nõuetekohaselt vormistatud näitu. Mis puudutab menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et tema juhitud sõiduk vähese bensiini koguse puhul kütusepaagis võib seisma jääda, siis on tegemist sõidukiga, milline ei sobi liikluseks ja võib olla ohtlik nii selle kasutajale kui ka teiste liiklejate elule, tervisele või varale. Seetõttu peaks kohtuväline 4 menetleja tõsiselt suhtuma kaebuse esitanud isiku väitesse sõiduki tehnoseisundi kohta ja kaaluma uue väärteomenetluse alustamist kaebuse esitanud isiku suhtes. Kohtuistungil avaldas kaebuse esitanud isik kahetsust selles, et tehnoülevaatus oli tegemata, kuid kohus ei võta seda kahetsust siirana, kuivõrd kaebuse esitajat on neli päeva enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemiselt kinnipidamist kinni peetud ja teda on karistatud tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest 600 kroonise rahatrahviga. Liikluskindlustuse puudumist põhjendas menetlusalune isik aga sellega, et kindlustusmaakler ei teatanud talle lepingu lõppemisest. Kohtu arvates ei ole ka see väide tõsiseltvõetav, kuivõrd kohustuslik liikluskindlustus on kohustuslik mootorsõiduki juhile, mitte kindlustusandjale. Taolistest kaebuse esitanud isiku väidetest saab järeldada, et kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on kaebuse esitanud isiku arvates süüdi kõrvalised isikud. Mis puudutab Kaido Kuusele määratud karistust ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, siis asub kohus seisukohale, et ka mõõtmistulemuse kohaselt on tuvastatud, et kaebuse esitanud isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo maksimumi lähedasena, mistõttu on põhjendatud ka maksimummääras karistuse määramine. Seda eriti veel olukorras, kus kaebuse esitanud isikul oli menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal samalaadse väärteo toimepanemise eest kaks kustumata karistust ja lisaks veel kolm muud kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega senised karistused ei ole suutnud sundida menetlusalust isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest ja seda ka vaatamata temalt juhtimisõigus äravõtmisele. Seetõttu on seda enam maksimummääras karistuse määramine õigustatud ja oleks ilmselgelt põhjendamatu olnud trahvi määramine ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Küll leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes pidanuks kohaldama ka lisakaristust ning menetlusaluselt isikult tulnuks ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd aga kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitanud isiku olukorda raskendada, siis asub kohus seisukohale, et järgmise samalaadse rikkumise puhul tuleks kohtuvälisel menetlejal kindlasti kaaluda lisakaristuse kohaldamist pikemaks ajaks, kõrvaldamaks ohtliku liikleja liiklusest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.