4-08-4120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. novembril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-4120 Kohtunik Kohtuistungisekretär Koh

ja teiste õigusaktide järgimise. A. Krass pidi korraldama heakorratööde teostamise, s.o elamult tuli kõrvaldada jääpurikad. Vaatamata sellele jättis A. Krass korraldamata heakorratööd, millega pani toime ettevaatamatu teo hooletuse vormis. Õigusvatane tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides, mis seisnes varalise kasu saamises, kuna hoonelt jääpurikate kõrvaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid. Oma tegevusega rikkus Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ

§ 5

lg 1 p 9 nõudeid ning pani toime väärteo Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse(KOKS) § 66-2 lg 2 tunnustel. 2. Selle otsuse peale esitas Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige A. Krass kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühitada. Kaebuse esitaja ei nõustu väitega, et A.Krass OÜ juhatuse liikmena on õigusvastase teo toime pannud juriidilise isiku huvides varalise kasu saamise eesmärgil. Hoone katusel silmaga nähtavaid jääpurikaid ei olnud, millest tulenevalt ei tekkinud vajadust tehnika ega inimressursside tellimiseks. Erivahendite tellimine ja töötunni rakendamine antud töö teostamiseks ei sisaldu lepinguhinnas ja toimub vastavalt hoone omaniku E. Palmi tellimusel ning lisaarve esitamisel. Eelnevatest asjaoludest lähtuvalt puudus Kvatro Eesti KVH alus arve esitamiseks ning seega ei ole võimalik ka varalise kasu saamine. Veel märgib kaebaja, et ei ole reaalselt mõeldav, et fassaadi korrasolek peab ehitise omaniku poolt olema tagatud igal ajahetkel. Selline kohustus oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne. Väärteomenetluse protokollis on vastustaja tuginenud

§ 2

lg 1, mis võrdsustab omanikuna heakorra nõuete täitimisel tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Kaebaja leiab, et kohaldamata on jäetud VÕS § 1059 (vastutus ehitise eest), mille kohaselt ehitusalase maa omanik vastutab tekitatud kahju eest ja ehitusseadus § 29 lg 1 p 4, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel. Halduslepingust tulenevalt läheb kohustus hoone korrashoiu eest üle omanikult Kvatro Eesti KVH-le, mis aga kaebaja arvates ei tähenda automaatselt omaniku vastutuse üleminekut, kuna TsÜS § 132 lg 2 alusel vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, 3 kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Samuti juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et peainspektor ei ole väärteo otsuse tegemisel lähtunud kaalutlusõigusest ega proportsionaalsuse põhimõttest. Kohtuistungil jäi Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige A. Krass kaebuses toodu juurde ning palus otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tema arvates jäätükid sõidu- ja kõnniteel ei pärinenud allakukkunud jääpurikatest, vaid vihmaveetorult või -rennilt. Tema saadetud avariidispetser (A. Pärtel) piiras ala, et tagada jalakäijate ohutus. Katuseräästas nähtavaid jääpurikaid ei ole fikseeritud ja jääb arusaamatuks, mida pidi ta kõrvaldama. Ehitise omanikuga sõlmitud leping ei näe ette 24tunnist järlevalvet. Tehnikavahenite tellimine või lisatööd tasustatakse eraldi arvete alusel ning see esitatakse omanikule Ester Palmile, neid kulutusi ei kanna haldusfirma. Seega jääb arusaamatuks, millise õigusvastase teo on ta juhatuse liikmena toime pannud juriidilise isiku huvides ning milles seisnes varalise kasu saamine. Kohtuistungil rõhutas A. Krass, et väärteoprotokollis ei ole välja toodud, kust tuleneb OÜ kohustus kinnistu heakorra tagamisel, kuna Tallinna linna heakorra eeskiri § 5 lg 1 p 9 räägib kinnistu ja ehitise omaniku kohustustest heakorra tagamisel – s.o. kohustus kõrvaldada ehituselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid jms. Väärteoprotokollis ei ole välja toodud, mille alusel vastutab OÜ, mitte aga omanik heakorra nõuete täitmisel. Protokollis puudub isegi viide Tallinna heakorra eeskirja §-le 2 lg 1, kus omanik heakorra nõuete täitmisel võrdustatakse tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutajaga. Samuti puudub väärteoprotokollis teo kirjelduses viide halduslepingu konkreetsele sättele, mis kohustas OÜ-d konkreetset tegu toime panema.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. Haldaja on Tallinna linna hekorra eeskirja § 2 lg 1 kohaselt võrdsustatud omanikuga heakorra nõuete täitmisel. Kuna ehitise omanik Ester Palm on sõlminud 01.04.2000.a. haldamislepingu haldusfirmaga, millele on alla kirjutanud haldusfirma juhataja AKrass, siis selle lepingu p 3.3.
2. kohaselt tagab just haldusfirma hoone sihipärasel kasutamisel Tallinna linna heakorraeeskirjade ja teiste õigusaktide järgimise, mitte aga hoone omanik. Kaebaja viited VÕS § 1059 ja Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 2 on asjakohatud ning näitavad kaebaja soovi vastutusest kõrvale hiilida. Mahakukkunud jääpurikad, mis on fikseeritud vaatlusprotokollis ning ka tunnistajate ütlused kohtuistungil kinnitavad, et kõnni- ja sõiduteele kukkunud jäätükid ohustasid nii sinna pargitud autosid kui juhuslikke möödakäijaid. Oma tegutsemiskohustust heakorra nõuete tagamisel on rikkunud juhatuse liige A. Krass ning tema korraldamata heakorratööd on toime pandud juriidilise isiku huvides, mis seisnes varalise kasu saamises, sest hoonelt jääpurikate kõrvaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD ja JÄRELDUSED.
3. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja ning kohtuvälise menetleja esitaja seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks kuulub rahuldamisele ning otsus tuleb tühistada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 4 4.
4. Kohtuvälise menetleja ametniku poolt on koostatud väärteoprotokoll selles, et „ Haldaja ei taganud heakorra eeskirja nõuete täitmist, kuna ei kõrvaldanud ehitiselt jääpurikaid Kinnistu Xx x kõnni- ja sõiduteel olid jäätükid. Teo pani toime Kvatro Eesti KVH OÜ juhatuse liige AKrass, kellel oli tegutsemiskohustus vastavalt osaühingu põhimäärusele ja haldamislepingu alusel, kus haldusfirma kohustab tagama hoone sihipärasel kasutamisel

ja teiste õigusaktide järgimise. AKrass pidi korraldama heakorratööd, millega pani toime ettevaatamatu teo hooletuse vormis. Õigusvastane tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides, mis seisnes varalise kasu saamises, kuna hoonelt jääpurikate kõrvaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid (üldtuntud asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõistes). Rikkudes

§ 5lg 1 p 9 nõudeid, pandi sellega toime väärtegu KOKS § 66-2 lg 2 järgi .

4.2.

§ 5

lg 1 p 9 sätestab, et kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud heakorra tagamisel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse. Piirdeaia tagamine ei vabasta käesolevas sättes nimetatud kohustustest. Nimetatud tööd teostatakse avariitöödena, teatades sellest linna telefonile 1345. Pärast tööde lõpetamist peab heakorrastama ümbruse. 4.3. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et väärteoprotokollis puudub viide

§ 2

lg 1, mille kohaselt omanikuna heakorra nõuete täitmisel on võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Samuti ei ole väärteoprotokollis teokirjelduses viidet 01.04.2000.a. haldamislepingu p-le 3.3.

1. („Haldusfirma tagab Hoone sihipärasel kasutamisel Tallinna linna heakorraeeskirjade ja teiste õigusaktide järgimise“). Kohus leiab, et sellega on rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust. 4.
2. Juhatuse liikme A. Krassi tegutsemiskohustuse alusena on väärteoprotokolli kohaselt nimetatud vaid osaühingu põhimäärust ja haldamislepingut. Kohtule jääb arusaamatuks, millist põhimäärust on silmas peetud. Materjalidele on lisatud väljatrükk äriregistri teabesüsteemist ja väärteoprotokolli tõendite loetelus on viide, et sellest nähtuvalt on Kvatro KVH OÜ üheks tegevusalaks hoonete haldamine ja juhatuse liikmeks on A Krass. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et juhatuse liikmeid oli kaks, s.o. A Krassi kõrval ka A Kannike (väärteoasja lk.12). Kvatro Eesti KVH OÜ põhikirja p 4.
3. kohaselt juhatuse liikmete õigused ja kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmivad, muudavad ja lõpetavad osanikud. Väärteomenetluse käigus on jäänud välja selgitamata juhatuse liikmete kohustused, mistõttu on kohtul võimatu kontrollida, kas heakorratööde teostamise korraldus otsuses märgitud kinnistul oli A. Kassi ülesanne või mitte. Väärteoasja materjalides ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks juhatuse liikmete ülesanded äriühingus ning nendevaheline tööjaotus. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötajate kaudu (alates 28.07.08.a. ka äriühingu pädeva esindaja kaudu). Riigikohus oma lahendis 3-1-1-43-08 rõhutab, et tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. . . 5 Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusedeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda. 4.
4. Kohtule jääb arusaamatuks, milline A. Krassi õigusvastane tegu (tegevusetus) oli toime pandud juriidilise isiku huvides ning milles konkreetselt seisnes varalise kasu saamine. Kas see tähendas mingite töövahendite ostmata jätmist või midagi muud, pole võimalik tuvastada kohtuistungil kui need asjaolud on jäetud märkimata väärteoprotokollis. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-9-08 on märkinud, et „ väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt. ka 3-11-105-03) ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud… väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt protokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust.
5. Ülalkirjeldatud põhjustel ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3, rahuldab kohus kaebuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o. väärteotunnuste puudumise motiivil. Kohus ei võta seisukohta kogutud tõendite osas, samuti kõigi kaebuses esitatud väidete osas, kuna arutades asja täies ulatuses kaebuse piiridest sõltumata, on kohus tuvastanud väärteoprotokollis (süüdistuses) puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtuliku menetluse käigus. Kohtunik