2. Hüvitada M. Sepale kaitsjale makstud tasust 5 000 (viis tuhat) krooni Jõelähtme Vallavalitsuse eelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. Väärteomenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
16.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul alates otsuse teadasaamise päevast. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tartu mnt. kohtumajale. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
sätestatud õigusi tegelikult tutvustatud; muuhulgas ei ole selgitatud , millist seaduses sisalduvat normi on Marko Sepp rikkunud, samuti seda, et M. Sepal on õigus anda ütlusi, esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi ning õigust kaitsja abile. Väärteoprotokollis esitatud väärteokirjeldus on puudulik ja sellest ei nähtu, kas M. Sepa tegevus on üldse kvalifitseeritav rikkumisena. Väärteoprotokollis ei ole märgitud seaduse nimetust, paragrahvi, lõiget ja punkti ja seose sellega ei ole väärteoprotokollist võimalik aru saada,milles kaebuse esitajat süüdistatakse. Kohtuväline menetleja on koostanud protokolli ja ei ole võetud allkirja selle kohta, et M. Sepp on nõus kiirmenetlusega. Koostatud otsus ei vasta
Otsuse koostamisel on lähtutud
, mis reguleerib kiirmenetluse kohaldamist, ei ole võimaldatud esitada vastulauset. Otsus on koostatud enne menetlusaluse isiku ülekuulamist, millega on rikutud menetluslause isiku õigusi. - kaebuse esitaja teos puudub süüteokoosseis: M. Sepp ei teadnud ega pidanudki teadma 01.03.2008.a. kuivenduskraavi rajamisega alustamisel, et Xxx kinnistul võivad paikneda maaalused kommunikatsioonid või rahatised (sh. veetoru). Väärteomenetluse alustamisel pöördus Jõelähtme Vallavalitsuse poole ja sai vastuseks, et Xxx kinnistul ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid kommunikatsioone ega rajatisi ning kinnistul kaevetööde teostamiseks ei ole vajalik kaeveluba. 01.03.2008.a. kuivenduskraavi rajamisel oli kraavi põhjas pinnavesi ja seega polnud võimalik märgata kraavi põhjas pinnase sees paiknevat veetoru. - kohtuvälise menetleja muud rikkumised: kaebuse esitaja esitas taotluse kohtuvälise menetleja taandamiseks ja ühtlasi ka tema kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Jõelähtme vallavanem kaebust lahendanud ei ole ja sellega on rikutud kaebuse esitaja õigust objektiivsele asja arutamisele ja enda ärakuulamisele. Jõelähtme Vallavalitsus ei ole vastanud teabenõudele, millega M.Sepa esindaja soovis saada väärteomenetluse materjale. 2. 14.05.2008.a. saatis kohtuväline menetleja kohtule toimiku väärteoasjas nr 15-1/2 ja teatas, soovib kohtuistungist osa võtta ja kirjalikud seisukohad esitatakse hiljemalt 15.05.2008.a. 16.05.2008.a. esitas Jõelähtme Vallavalitsus avalduse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Samuti teatati, et kohtuistungil osaleda ei soovita ja palutakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on väärteo menetlemsiel rikutud väärteomenetlusõigust (
) § 123 lg-e 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
p 6 kohaselt lasub kohtul kohustus kontrollida, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.
4.2
10. peatükis on sätestatud kohtuvälise menetluse liigid. Nendeks on hoiatamismenetlus, kiirmenetlus ja üldmenetlus. Kiirmenetluse kohaldamise alusteks on
Viidatud sätte kohaselt on kiirmenetluse kohaldamise eelduseks, et menetlusalusele isikule on selgitatud õigused vastavalt
§-le 19, samuti, et väärteoprotokolli ei koostata ja on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik nõustub kiirmenetlusega. Antud väärteomenetluses on koostatud väärteoprotokoll, kuid otsuses on viidatud kiirmenetlusele. Kaebuse lahendamisel on kohus seotud asjas koostatud väärteoprotokolli kirjeldusega, mitte otsusega. 4.3 Kontrollides kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse järgimist, võtab kohus järgnevalt seisukoha kaebuses esitatud väite osas, et menetlusalusele isikule ei ole selgitatud kõiki
Väärteoprotokollis on järgmine märge: „ Füüsilisest isikust menetluslausele isikule Marko Sepale, on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi“, ja kohustusi ja selle kinnituseks on loetamatu allkiri. Kaebuse esitaja on vaidlustanud, et temale ei ole tutvustatud kõiki
§-s 19 sätestatud õigusi. Riigikohus on kohtupraktika kujundamisel otsuses nr 3-1-1-06-07 punktis 6 sedastanud järgmist: „Esmalt märgib kolleegium, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Samas nõustub kolleegium kassaatoriga, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust“. Toetudes ülaltoodud riigikohtu seisukohale, leiab kohus, et Marko Sepale on kohtuväline menetleja õigusi vastavalt
Sepa allkiri. Asjaolu, et M. Sepp oli oma õigustest teadlik, näitab ka asjaolu, et 03.04.2008.a. on ta Jõelähtme Vallavanemale esitanud taotluse kohtuvälise menetleja taandamiseks. 4.4 Kohus leiab, et kuigi M. Sepale on väärteomenetluses õigused selgitatud, ei ole temale võimaldatud piisavalt aega nende õiguste realiseerimiseks. Väärteoprotokoll on koostatud
lg 1 p 4), õigust esitada vastulause 15 4 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest (
Viidatud säte lubab menetlusaluse isiku nõudmisel toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada, kuid antud väärteomenetluses puuduvad andmed selle kohta, et M. Sepp oleks seda nõudnud. Kirjeldatud rikkumise loeb kohus
lg 2 alusel väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mida ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluse käigus kohtus. 4.5 Kohtuvälise menetleja ametniku poolt on koostatud väärteoprotokoll selles, et : „ Marko Sepp on Jõelähtme vallas, Kostiranna külas, Xxx maaüksusel kaevanud 1. märtsil 2008.a. kraavi pikkusega ca 11,5 m ja sügavusega kuni 1 m, mille käigus purunes samal kinnistul asuv veetrass. Jõelähtme valla Heakorra – ja Kaevetööde eeskirja p 3.17 järgi tuleb ettenägematute asjaolude ilmnemises (tundmatu insenerkommunikatsioon jne.) kaevetööd peatada ja koheselt informeerida Vallavalitsust, Jõelähtme Vallavalitsust veetrassi purunemisest informeeritud ei ole“. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-84-07 p 10 sedastanud järgmist :Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Sepa tegevuses väärteotunnuste puudumisega. Jõelähtme Vallavalitsuse kui kohtuvälise menetleja poolt käesoleva otsuse puntides 4.4 ja 4.5 kirjeldatud väärteomenetlusõiguse rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluse käigus ja väärteomenetlus M. Sepa osas tuleb lõpetada. Kohus ei võta seisukohta ega hinda väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, sest asja arutamisel on kohus seotud väärteoprotokollis märgituga ja ei saa tõenditest ise tuletada täiendavaid asjaolusid. Selliste asjaolude tuletamine tooks kaasa koostatud väärteoprotokolli muutmise, mis rikuks menetlusaluse isiku kaitseõigust. 6. Kaebuses märgitud muude rikkumiste osas märgib kohus, et
lg 4 kohaselt taandab kohtuväline menetleja ennast ise põhistatud määrusega või taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitab taandamata jätmise põhistatuse väärteoasja lahendis. Kohus leiab, et väärteomenetluse otsuse p 1 on piisavalt põhjendatud enda mitte taandamise aluseid. Kaebuse esitaja on ekslikult vaadelnud M. Sepa poolt esitatud taotlust kohtuvälise menetleja taandamiseks kaebusena ja käsitlenud seda
7.
sätestab: "Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 56 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest." Riigikohus on kohtupraktika kujundamisel antud sätte rakendamisel otsuses 3-11-2-08 punktis 9 sedastanud: „Riigikohus on 7. aprilli 2003. a otsuses nr 3-1-1-37-03 (RT III 2003, 12, 117) märkinud, et otsustamaks väärteomenetluses
§-s 23 märgitud aluste 5 olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Seejuures on Riigikohus võtnud arvesse kohtuistungite mahtu ning määratud või mõistetud karistuse suurust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.