Obsah (6)

§ 315§ 238§ 179§ 180§ 233§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2008. a Pärnu Kriminaalasja number 1-08-2791 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär Annika Hiiemäe Prok

§ 315lg 4, § 238 lg 1 p 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Hans Kivikas Kar

S § 263 p 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 7 500 (seitse tuhat viissada viiskümmend) krooni.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Hans Kivikasele kohaldatavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista rahaline karistus 5 000 (viis tuhat) krooni.

§ 179

lg 1 p 2 alusel välja mõista Hans Kivikas ’elt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning

§ 180

lg 1 alusel tasu riigi õigusabi eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti ning kaitsjale 1 toimikust koopiate tegemise eest 80 (kaheksakümmend) krooni ja 20 senti. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas viitenumbriga

1. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „Hans Kivikas 1-082791, rahaline karistus“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
3. Selgitusse märkida „ Hans Kivikas 1-08-2791, menetluskulud“. Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud Alaealine M.M (XX aastane) oli oma koolis (Kergu Põhikoolis) oma koolilaua sisse augu teinud.
4. novembril 2007 kella 10.40 ajal, kui oli vahetund, saabus
5. klassi klassiruumi kooli majahoidja ja katlakütja Hans Kivikas, kes oli väga vihane. Nähes M.M hakkas ta viimase peale karjuma, et kas tema lõhkus enda klassis oma töölaua ära. M.M ütles, et lõhkus jah. Sel hetkel viibisid klassiruumis ka teised õpilased. H.Kivikas lõi rusikaga vastu lähedal olnud lauda ja karjus edasi, et kas M on mõne koolilaua ära parandanud. Selle peale ei ütelnud M.M midagi. Järsku lõi Hans Kivikas M.M lahtise käega vastu pead kukla piirkonda. Löök oli sedavõrd tugev, et seda oli kuulda ka teistesse klassidesse. Löögi peale tulid klassiruumi ka teiste klasside õpilased, küsides, mis juhtus. Peale löömist ütles Hans Kivikas M-le, et võib teise paugu veel panna ning lisas, et M võib nüüd ka politseile teatada. Lahkudes ütles Hans Kivikas, et kui M veel pahandust teeb siis viskab ta katlasse. Kuna peale löömist oli M. M kukal punane ja pea valutas, siis läks M.M õpetaja loal koolist varem koju. Hans Kivikast süüdistatakse selles, et tema 21.11.2007 kella 10.40 ajal Kergu Põhikooli klassiruumis lõi alaealist M.M teiste kooliõpilaste nähes ühel korral lahtise käega vastu pead, tekitades M.M-le füüsilist valu. Kuna eelpool kirjeldatud tegu on toime pandud avalikult kõrvaliste isikute juuresolekul ning kuna teise isiku löömine on vägivallategu, on tegemist ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra rikkumises vägivallaga, pani Hans Kivikas toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus 2 Hans Kivikas kohtuistungil kahetses oma käitumist ja vabandas, kuid leidis, et ei ole kannatanut nii tugevasti löönud. Ta sai õpetaja käest teada, et kannatanu oli kooli laua sisse augu uuristanud ja ta läks vaatama, kui palju oli lõhutud. Küsimuse peale, miks ta lauda lõhub, vastas kannatanu, et tahab lõhub, tahab remondib. Selle peale läks ta endast välja ja lõi kannatanut kukla piirkonda. Tema kannatanut katla ahju ajada ei lubanud vaid lubas ta katlamajja tööle panna. Löömise ajal olid klassis õpilased. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Ta leiab, et puuduvad igasugused meditsiinilised tõendid, et kannatanu suhtes oleks toime pandud vägivalla akt. Kannatanu jäi kohtueelsel uurimisel öeldu juurde. Prokurör palus tuginedes uuritud tõenditele Hans Kivikas süüdi tunnistada ja mõista talle lühimenetluse sätteid kohaldades vastav karistus. Maakohtu põhjendused Kooskõlas

§ 233

lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: M.M kannatanuna antud ütlused /tl 2, 3/, milles ta seletab, et 21.11.2007 oli Kergu Põhikoolis. Kusagil 10:40 paiku viibis ta

1. klassi ruumis kus ajas juttu
2. klassi tüdrukute ja poistega. Sinna tuli kooli remondimees Hans Kivikas, kes küsis tema käest, kes meie klassis koolilaua ära lõhkus. Jutt käis tema koolilauast, millesse ta augu tegi mitme kuu jooksul. Siiani keegi seda ei näinud. Ta ütles, et lõhkus jah koolilaua ära. Siis hakkas H. Kivikas teda sõimama ja tema peale karjuma. Sel ajal kui ta karjus ütles kannatanu vaikselt, et tema lõhkus. Sõimamise ajal peksis H. Kivikas rusikaga ühte koolilauda. Edasi lõi Hans Kivikas talle lahtise käega vastu kukalt. Löök oli tugev, sest momendiks oli tal valus ning kõrvust käis läbi vilin. Peale seda küsis Hans, et kas ta tahab veel saada. Kannatanu ütles, et ei taha. Enne äraminekut ütles Hans Kivikas, et järgmine kord viskab ta kannatanu katlasse. (Ta on ka katlakütja). Kõike seda nägid pealt J.K, L.P, K.M, H.M. Kohtualune tekitas kannatanule valu ja hirmu. M.R tunnistajana antud ütluste /tl 4-6/ kohaselt 21.11.2007 päeval helistas tema poeg M talle töö juurde. Ta ütles, et katlakütja oli löönud teda vastu pead, mille tõttu tal pea valutab ning ta läheb koju. Ta sai nii, et seda oli teinud Kergu Põhikooli katlakütja. Siis ütles peg, et sotsiaaltöötaja oli palunud, et lapsevanem helistaks politseisse ja teataks toimunust. Tema helistas politseisse ja rääkis, mis oli juhtunud. Sama päeva õhtul helistas Kergu Põhikooli direktori kt A.K ja palus vabandust, et tema mees kannatanut löönud oli. Mehe nimi oli Hans Kivikas. J.K tunnistajana antud ütlused /tl 7-9/ selle kohta, et 21.11.2007 kella 10:40 paiku kui oli algklasside vahetund, tuli nende
3. klassi klassiruumi M.M. Kui M oli oma jutu lõpetanud, tuli klassiruumi Hans Kivikas, kes oli sisse tulles näost punane ning tige. Kui ta M nägi, hakkas ta tema peale karjuma, et kas tema lõhkus enda klassis oma töölaua ära. M jõudis talle vastu öelda, et lõhkus küll. Hans lõi rusikaga vastu lähedal asuvat koolilauda ja karjus edasi, et kas M on mõne koolilaua ära parandanud või ehitanud mõne laua, et ta neid lõhkuda võib. M ei öelnud selle peale midagi vastu. Kuna Hans seisis M kõrval (lähedal), siis järsku lõi 3 parema lahtise käega M-le vastu kukalt. Löök oli tugev, sest seda oli kuulda ka teistesse klassidesse. Peale seda ütles Hans M-le, et ta võib talle teise paugu ka panna, öelgu kellele tahab. Ära minnes ütles Hans M-le, et kui ta veel pahandust teeb, siis ta viskab ta katlasse. Kui Hans oli läinud, siis tunnistaja märkas, et kannatanu kukal oli tugevalt punane. Löögi mütsu peale tulid klassiruumi ka teiste klasside õpilased, küsides, mis seal juhtus. K.V tunnistajana antud ütluste /tl 10-12/ kohaselt 21.11.2007 enne kella 11.00 tuli nende klassi M.M, kes läks J.K pingi juurde, ta oli nendest 1-1,5 m kaugusel. Klassiruumi sisenes punase näoga ja väga tigedas olekus Hans Kivikas. Koheselt hakkas ta kannatanut sõimama, et kas tema lõhkus koolilaua ära. M ütles, et tema lõhkus koolilaua ära. H. Kivikas sõimas M edasi, et kas ta on mõne laua ise ära parandanud või ehitanud vmt. Selle karjumise ajal lõi Hans rusikaga vastu lauda, järgmise löögi lõi Hans parema lahtise käega M-le vastu kukalt, mille hääl oli ka igale poole kuulda. M näost oli peale lööki näha, et ta hakkab kohe nutma, kuid ta hoidis end vaos ning ei hakanud nutma. Hans ütles veel midagi, et andku see löömise lugu või politseisse, see teda eriti ei huvita. Samuti ütles Hans ära minnes midagi sellist M-le, et kui ta veel midagi teeb, siis laseb ta katlast läbi. Hans oli koolis katlakütja. Tunnistaja nägi, et M-l oli kukal ja kael punane. Peale tema ja J nägid kõike karjumist ja löömist pealt H.M ja L.P. H.M tunnistajana antud ütlused /tl 13-15/ selle kohta, et 21.11.2007 kell 10.35 paiku lõppes neil tund ning ta läks J.K laua juurde. Kell 10:40 paiku tuli nende klassi Joosepi laua juurde M.M, kes hakkas J-ga rääkima. Peale M tuli klassiruumi Hans Kivikas. Tuli kannatanu juurde ja küsis temalt, et sina lõhkusid laua ära. M vastas, et jah lõhkus. Peale seda läks Hans Kivikas näost punaseks ning hakkas M-i peale karjuma, et kas tema on mõne lauaplaadi valmis teinud. M midagi Hansule vastu ei rääkinud, ainult kuulas. Hans karjus M-i peale edasi, küsides miks viimane lõhub laudu. Seda küsimust esitas ta M-le mitu korda. Siis lõi Hans rusikaga vastu J-i laua kõrval olevat lauda, nii et löögist tulenev hääl oli igale poole kuulda. Sellele järgnes veel karjumine ja siis lõi Hans parema lahtise käega M-le vastu kukalt nii, et oli kuulda heledat laksu. Siis küsis või ütles Hans M-le, et kas ta tahab teist laksu veel. Kuna M midagi vastu ei öelnud, siis teist lööki ei järgnenud. Siis Hans ütles M-le, et järgmine kord viskab katlasse. Kõige lõpuks ütles ta veel M-le – anna siis politseile teada. Tunnistaja oli sellisest Hans Kivikase poolt toimepandud teost täiesti jahmunud, sest varem ei ole ta näinud, et ta oleks olnud vägivaldne. Kõike juhtunut nägid pealt peale veel J.K, K.V ja poole pealt L.P ja L.H. H.U tunnistajana antud ütlused /tl 16-18/ selle kohta, et kui Hans Kivikas õpetajate toast väljus, siis direktori kt A.K hõikas talle järele, et kätega ei tohi rääkida. L.H tunnistajana antud ütlused /tl 19, 20/ selles, et 21.11.2007 kella 10.40 paiku läks ta koos L.P-ga üheksanda klassi klassiruumi poole. Koridoris kuulsid, et
4. klassi klassiruumis oli kõva kisa. Hääle järgi nad selle mehe häälega karjujat ära ei tundnud. Kui nad klassiruumi sisenesime, siis nägid ja ka kuulsid, kui H.K riidles M.M-ga, sellepärast, et viimane oli lõhkunud ära mingi koolilaua. Klassiruumi sisenedes, läks tunnistaja oma koolilaua juurde ja hakkas asju kotist välja võtma, mistõttu oli seljaga H.K ja M.M poole. Järsku ta kuulis heledat laksu. See ehmatas teda ja rikkus tema sisemist rahu. Laksu järgi oli aru saada, et keegi kedagi lõi. Kui ta ümber keeras, nägi, et M oli näost punane. H. Kivikas küsis vist M-lt – kas tahad veel. Samuti ütles ta veel M-le ära minnes, et järgmine kord lähed katlasse. Hans kütab koolimaja katelt. Kui Hans oli ära läinud, näitas M kaasõpilastele oma kaela. Paremal poolel kaelal oli näha käe jälg. 4 A.K tunnistajana antud ütlused /tl 21-23/, milles ta seletab, et 21.11.2007 õhtul toimus Kergu Põhikool-lasteaias
5. klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ühine koosolek, algusega 18:
6. Peale koosolekut so 21:00 paiku sai ta M.K-lt ja E.R-lt teada seda, et tema abikaasa oli löönud M.M. See oli tema jaoks täielik šokk. Tal võttis see tükk aega, kui talle selline sõnum kohale jõudis, sest ta on abikaasale varem kogu aeg rääkinud, et ta koolis ei räägiks kätega. L.P tunnistajana antud ütlused /tl 24, 25/ selles, et 21.11.2007 kella 10.40 paiku läks ta koos L.H-ga mööda koridori üheksanda klassi klassiruumi poole. Klassiruumi sisenedes nägi, et J.K laua juures oli M.M ning tema kõrval seisis Hans Kivikas. Hans Kivikas ütles M-le, et kas lõhud veel laudu. M vastas talle, et ta ei lõhu enam laudu. Siis Hans Kivikas lõi parema lahtise käega tugeva hoobi M-le vastu pead (kukalt), nii et M-l oli peale lööki kukal ja kael tugevalt punane. Väliselt oli näha, et M hakkab kohe nutma, kuid ta hoidis tagasi. Ilmselt tekitas löök talle tugevat valu. Löögist ta pikali ei kukkunud. Peale löömist ütles H. Kivikas kas panen ühe laksu veel ning võid politseisse ka helistada. M ei lausunud ühtegi sõna selle peale. Ära minnes ütles Hans Kivikas, et järgmine kord viskan su katlasse, või midagi taolist. M ütles, et tal hakkas pea valutama ning ta läheb koju. Õpetaja lubas tal koju minna. M.U tunnistajana antud ütlused /tl 26, 27/ selle kohta, et koolis tunni ajal M.M uuristas oma koolilaua sisse auku. Õpetaja keelas teda, kuid M seda kuulda ei võtnud. R.R tunnistajana antud ütlused /tl 28, 29/, mille kohaselt M segab pidevalt tundi. K.R tunnistajana antud ütluste /tl 30, 31/ kohaselt kannatanu lõhkus tunni ajal oma kooli lauda kääridega ega allunud õpetaja märkustele. M.P tunnistajana antud ütlused /tl 32, 33/ selles, et M lõhkus tunni ajal kääridega oma kooli lauda ega kuulanud õpetaja sõna. Hans Kivikase andis kahtlustatavana ütlusi /tl 34-36/, et läks M.M klassiruumi, vaatasin laua üle, mis oli halvas olukorras, sellest tekkis tal sisemine tigedus selle teo suhtes. Ta leidsin M.M 9.kl klassiruumist, läks tema juurde, M oli väga ülbe olekuga ja vastas talle üleolevaltkui tahan, siis lõhun, kui ei taha, siis ei lõhu. Selline käitumine viis teda endast välja ja ta lõi M-i lahtise käega vastu kukalt. Löögist M pikali ei kukkunud, sest ta eriti tugevalt ei löönud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et Hans Kivikase süü talle inkrimineeritud süüdistuses on täies mahus tõendamist leidnud eelpool nimetatud tunnistajate R, K, V, M, H, K ja P ja kannatanu M ütlustega, avaldustega ja süüdistatava enda seletustega. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et Hans Kivikas 21.11.2007 kella 10.40 ajal Kergu Põhikooli klassiruumis lõi alaealist M.M teiste kooliõpilaste nähes ühel korral lahtise käega vastu pead, tekitades M.M füüsilist valu. Kuna eelpool kirjeldatud tegu on toime pandud avalikult kõrvaliste isikute juuresolekul ning kuna teise isiku löömine on vägivallategu, on tegemist ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avaliku korra rikkumises vägivallaga, pani Hans Kivikas toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5 Käesoleva kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord. Avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde. Kohtu hinnangul kooli töötaja lärmamine, koolilaua pihta rusikaga tagumine ja seda kooliruumes ja õpilaste nähes ei vasta tavadele, headele kommetele ega normidele. Avalikuks kohaks loetakse sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel. Kool ja klassiruum on avalik koht. Teiste isikute rahu rikkumisega on tegemist, kui tehakse tegusid, millega rikutakse ja häiritakse teiste isikute turvalisust ja rahu, lärmatakse jm. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et Hans Kivikase kõva hääl, koolilaua pihta rusikaga tagumine ja kannatanu löömine häirisid neid väga ja rikkusid nende rahu. Kohus ei nõustu siinkohal kaitsja väitega, et kuna puuduvad meditsiinilised tõendid tervisekahjustuse kohta, siis pole tõendatud vägivalla toimepanemine kannatanu suhtes. Objektiivse koosseisu moodustab avaliku korra rikkumise toimepanemise, millele kvalifitseeriva asjaoluna lisandub vägivald. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategu KarS §-de 120-122 mõttes. Kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist, et Hans Kivikas lõi M.M-I vastu kukalt, mille tagajärjel tunnistajate ütluste kohaselt oli kannatanu kukal tugevalt punane ja kannatanu ütluste kohaselt tundis ta valu ja pea hakkas valutama. Seega on Hans Kivikas toime pannud M.M löömise. Kohus leiab, et süüdistataval ei olnud vajadust kasutada kannatanule pähe löömist. Kui süüdistatav leidis, et kannatanu tuleb korrale kutsuda, oleks olnud teisi võimalusi seda teha, mitte valida alaealise kannatanu löömise. KarS § 263 p 1 süüteokoosseisu subjektiivne külg eeldab vähemalt kaudset tahtlust. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tuvastatud teokirjeldusest järeldub, et süüdistatav pidi antud asjaoludel vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et teiste õpilaste juuresolekul lärmamine ja kannatanu löömine ei ole õiguskorras lubatud tegu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Hans Kivikas pani talle inkrimineeritava teo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis ning tema tegu vastab KarS § 263 p 1 subjektiivse koosseisu juriidilistele tunnustele. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on olemas – Hans Kivikase löögid põhjustasid M.m-le füüsilist valu, kukla punetuse ja pea valu. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud H. Kivikase käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Hans Kivikas on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tema karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata, omab kindlat töökohta ja alalist legaalset sissetulekut. H. Kivikase käitumises karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut, leiab kohus, et H. Kivikast võib mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kergemaliigilise karistuse kohaldamisega ning asub seisukohale, et teda on otstarbekas karistada rahalise karistusega. 6 Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulud jätab kohus

§ 180

lg 1 alusel Hans Kivikase kanda.

§ 175

lg 1 p 4, 5, 9, ja § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 6525 krooni, tasu õigusabi eest 495 krooni ja 60 senti ning kaitsjale toimikust koopiate tegemise eest 80 krooni ja 20 senti. Anu Tammeniit kohtunik Kohtuotsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2008.a otsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 01.12.2008.a otsus RESOLUTSIOON: tühistada Pärnu Maakohtu 20.05.2008.a. kohtuotsus Hans Kivikase süüdimõistmises ja karistamises KarS § 263 lg 1 järgi ning teha uus kohtuotsus, millega tunnistada Hans Kivikas süüdi KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära ulatuses s.o. summas 4500 krooni.

§ 238lg 2 kohaselt lugeda sellest karistusest ärakandmisele kuuluvaks 3000 krooni.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 7