alusel Tegi kindlaks: Sergei Korikovile on süüdistus kokkuvõtlikult esitatud selles: S.Korikov, olles varem karistatud auto juhtimise eest joobeseisundis nimelt Ida-Viru Maakohtu 06.09.2005 kohtuotsusega 3-kuulise vangistusega katseajaga 3 aastat, pani taas salalaadse teo toime, nimelt -juhtis autot joobeseisundis 13.05.2008 kella 19.05 paiku Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus Tallinn-Narva mnt 1. kilomeetril Seega, pani Sergei Korikov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, ehk
Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab kohus, et ei saa nõustuda antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses ja kriminaalasi tuleb prokuratuurile tagastada KrMS § 235-1 lg 1 p 3 näidatud alusel. Kahtlustatav tunnistab süüd auto juhtimises joobeseisundis. Samuti materjalidest lähtuvalt on tema süü auto juhtimises joobeseisundis on kinnitatud muude tõenditega. Kohus aga ei saa nõustuda isiku kohtu alla andmise ja antud kriminaalasja arutamisega lühimenetluses, sest kohtu arvates on antud juhul tegemist põhimõtte ne bis in idem ehk kahekordse karistamise keelu rikkumisega. S. Korikovi suhtes 13.05.2008 koostatud väärteoprotokollist lk 4 nähtub, et tema rikkumine seisnes selles, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning kiirusega 106+-4km/h alal kui lubatud kiirus on 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 52 km/h. Seega S. Korikov rikkus LE § 76 p 1 ja 124 p 1 sätteid. Tema tegu on kvalifitseeritud LS § 74-19 ja 7422 lg 3 alusel. 29.05.2008 määrusega eraldati antud väärteomenetlusest materjalid mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis kriminaalmenetluse alustamiseks
Samal päeval samas 13.05.2008 toimepandud süüteos karistati Sergei Korikovit väärteokorras LS § 74-22 lg 3 alusel rahatrahviga 7800 krooni ja lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine kuuks ( karistusregistri teatis lk 20). Kohus leiab, et ühe süüteo menetlemine kahes erinevas menetluses, kriminaal- ja väärteomenetluses, ei ole küll täielikult välistatud, kuid aga sellele seadusega seatud teatud piirid. Antud kriminaalasjas tundub ilmseks olevat õiguslik probleem - kas on lubatud menetleda S Korikovi suhtes kriminaalasja
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja süüdimõistva kohtuotsuse korral karistada teda vastavalt seadusele olukorras, mil isik on juba karistatud sarnaste tunnustega süüteo toimepanemise eest väärteokorras. Süüdistatava ennast süüditunnistamine kas kohtueelse või ka kohtuliku arutamise käigus ei vabasta kohut kohustusest vaadata kriminaalasja läbi ausa menetlemise põhimõttest lähtudes, kontrollides asjas kogutud tõendeid nende kogumis, kohaldada õigesti materiaalõigust ja järgida ka menetlusõiguse norme. Riigikohus on oma praktikas korduvalt osutanud vajadusele järgida Põhiseaduse §-s 23 lg 3 ja
lg 3 sätestatud topeltkaristamise keeldu.
lg 3 sätestab: „ Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis“.
§-sse 424 ning topeltkaristamisse puutuvalt on olemas kaks Riigikohtu otsust – 3-1-1120-06 16.04.2007 ja 3-1-1-124-06 07.05.2007. Võttes arvesse prokuröri positsiooni, kes saatis kriminaalasja kohtusse ja seega soovib toetada süüdistust ja nõuda isiku karistamist
424 alusel, võib tema arvamusest aru saada nii, et tegemist pole ühe süüteoga, sest kiiruse ületamine on üks tegu ja joobeseisundis juhtimine on teine tegu, leiab kohus, et riiklik süüdistaja ei aktsepteeri Riigikohtu öeldut või ei saanud selle sisust aru. Tsitaat lahendist 3-1-1-120-06: „8. Kuna
lg 3 sätestab sarnaselt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
See tähendab, et ideaal- ja reaalkonkurentsi vaheline vahetegemise aluseks on tegu kui üks objektiivse koosseisu tunnustest - tegevus või tegevusetus -, mitte aga kõik süüteo koosseisutunnused. …“ (maakohtu poolt alla kriipsutatud) Võrdlemisele ja hindamisele kuulub mitte ainult tegu ja selle ruumilised ja ajalised piirid, vaid
-us ja muus seaduses ( antud juhul Liiklusseaduses) kirjeldatud süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüteo koosseis ja tegu objektiivses mõttes on erinevad mõisted, mille erinevusest, tundub, prokurör aru ei saanud. Tsitaat samast Riigikohtu lahendist: „7. …
lg 3 sätestab: "Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis." Seega vajab otsustamist, millisel juhul on erinevate menetluste esemeks sama süütegu. Vastavat probleemi on kirjeldanud Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Franz Fischer v. Austria. Euroopa Inimõiguste Kohus märkis, et see, kui ühe teo suhtes on kohaldatavad mitu normi, ei ole vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
ja LS § 74-2 lg 3 järgi ettenähtud süüteokoosseisud kattuvad ja mis määral, kas see kattuvus on oluline, kas S. Korikovi toimepandud tegu, mis vastab nii
§-le 424 kui ka LS §-le 74-22 lg 3 koosseisule, on ruumiliselt ja ajaliselt tervikuna vaadeldav.
Antud süüteokoosseisu objektiivne külg väljendub seaduses kirjeldatud teos ( tegevuses). Kusjuures
eeldab erisubjekti olemasolu – isik peab olema varem karistatud samataolise teo eest. Antud süüteokoosseis realiseerub tegevuse kaudu, mis seisneb selles, et isik juhib mootorsõidukit ja viibib seejuures joobeseisundis.
puhul on tegemist vältava kuriteoga, mis algab siis, kui isik hakkas autot juhtima, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, ja lõppeb auto peatumisega. Antud süüteo subjektiivne külg on tahtlus - isik teab, et ta juhib autot, olles varem tarvitanud alkoholi, ja soovib seda, ning vähemalt peab võimalikuks ja möönab, et ta viibib joobeseisundis. LS § 74-22 lg 3 näeb ette vastutuse „ mootorsõiduki juhi poolt lubatud siirima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h“. LS § 74-22 lg 3 puhul on tegemist samuti ohudeliktiga. Selle süüteokoosseisu objektiivne külg on täidetav samuti tegevusega - isik juhib mootorsõidukit ja seejuures ületab lubatud kiirust. LS § 74-22 lg 3 puhul on tegemist samuti vältava süüteoga, mis algab siis, kui isik, juhtides autot, ületab lubatud kiirust ja sõidab lubamatult ületatud kiirusega ja lõppeb samuti kas libatud kiirusele tagasi tulles või auto peatumisega. Antud süüteo subjektiivne külg realiseerub samuti ainult tahtluse vormis – isik teab, et juhib autot, ületades seejuures kiirust, ning soovib seda või vähemalt peab võimalikuks ja möönab et ta ületab lubatud kiirust. Kokkuvõtlikult võib tulla järeldusele, et
§-s 424 ja LS §-s 74-22 lg 3 sätestatud süütegude koosseisud kattuvad ja seda olulisel määral. Mõlemal juhul on tegemist ohudeliktiga, kus rünnatavaks õigushüveks on liiklusturvalisus. Mõlemad süüteokoosseisud realiseeruvad tegevuse kaudu, mis seisneb auto juhtimises, erinevusega, et
puhul lisatunnuseks on joobesolek, LS § 74-22 lg 3 puhul lisatunnuseks on kiiruse ületamine. Mõlema süüteokoosseisu realiseerimine on võimalik üksnes tahtluse vormis. Kohus arvab, et sama võrdlemise metoodikat on kasutatud Riigikohtu praktikas. Riigikohus uuris LS § 74-7 ja
Kriminaalkolleegium leiab, et LS § 747 ja
omavaheline kattuvus on selline, et isiku karistamine mõlema sätte järgi erinevates menetlustes kujutab endast mitmekordse karistamise keelu rikkumist. Nii LS § 747 kui
Mõlemad teod algasid ja kulgesid aegruumis samaaegselt ning lõpetati üheaegselt politsei poolt. Kaitstavaks õigushüveks on mõlemal juhul kaasliiklejate turvalisus ning tegu, millega õigushüve kahjustatakse, on mõlema süüteokoosseisu järgi mootorsõiduki juhtimine.“ (nimetatud lahend 3-1-1-124-06). Seisukoha võtmiseks, kas V. S. Korikovi toimepandud tegu, mis vastab nii
§-le 424 kui ka LS §-le 74-22 lg 3 koosseisule, on ruumiliselt ja ajaliselt tervikuna vaadeldav, uuris kohus kriminaalasjas olevat väärteoprotokolli, eraldamise määrust ning isikule esitatud süüdistust. Nende kogumi pinnal võib tõdeda, et tegemist on ajaliselt ja ruumiliselt tervikuna vaadeldava teoga, mis leidis aset 13.05.2008 kell 10.05 Ida-Virumaal Toila vallas Voka alevikus TallinnNarva mnt 1.kilomeetril S. Korikovi poolt juhitud sõiduauto 151AZI liiklemisel. Nii on märgitud väärteoprotokollis, süüdistusaktis ja sama tuleneb ka eraldamise määrusest. Arvestades ülaltoodut, tuleb kohus kriminaalasja materjalide pinnal järeldusele, et S. Korikovi puhul on tegemist isikuga, kes on juba 29.05.2008 tehtud otsusega karistatud LS § 74-22 lg 3 järgi ettenähtud süüteo eest, mille süüteokoosseisu tunnused langevad olulisel määral kokku
Kedagi ei tohi karistada teistkordselt sama süüteo eest. Kohus lähtub ja prokuratuuril tuleks lähtuda Riigikohtu praktikast asjas 3-1-1-124-06, et tuvastades topeltkaristamise keelu rikkumist, tuleb menetlus lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 5 näidatud alusel. Sellest tulenevalt jätab kohus S. Korikovi kohtu alla andmata, sest põhimõtte ne bis in idem rikkumine on tuvastatav juba kriminaaltoimiku põhjal ja saadab kriminaalasja tagasi Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamiseks. Kohus pöörab tähelepanu, et sama õigusliku küsimusega on kohus ja prokuratuur kokku puutunud kohtuistungil arutatud kriminaalasjas 1-07-8980, milles oli tehtud lõpetamise määrus, ja mille peale ei ole prokuratuur protestinud. Kui prokuratuur soovib ikka kriminaalasja edasi menetleda, peab ta arvestama sellega, et sel juhul tuleb oma argumentatsiooni esitada üldkorras võitlevas protsessis, mitte aga kasutada olukorda, et süüdistatav ei tunne juriidilisi nüansse ja on valmis ennast süüdi tunnistama. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalasi Sergei Korikovi süüdistuses
Määris on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata süüdistatavale ja kaitsja A. Umuršadjantsile. Kohtunik Inna Kirsipuu tagastada Viru
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.