← Eesti

4-08-11253/1

4-08-11253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-11253 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Al

) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja A. Kaevand`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 17.11.2008.a koostatud väärteoprotokollis ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

-s sätestatud alustel. LE § 70 p 1,3 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi ning sõiduki registreerimistunnistuse. Vastavalt LS § 7435 lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. 2

(3)4-08-11253 A. Kaevand`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist põhjusel, et menetleja poolt kohaldatud karistus on liialt karm antud konkreetse rikkumise eest. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A. Kaevand`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 12 trahviühikut, so 720 on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid LS § 7435 lg 1 alusel, millistest üks on Karistusregistri andmetel kehtiv. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada A. Kaevand`it seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul on, karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Kaevand`it edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, so rahatrahvi vähendamiseks. Samuti märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Lähtudes eelnevast ning juhindudes

§ 132

p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 08.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,017816 ei kuulu tühistamisele ning A. Kaevand`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.