Obsah (6)

§ 113§ 74§ 424§ 331§ 68§ 199

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2008.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 08 – 3918 Kohtukoosseis kohtunik Anne Enno

§ 113ja § 199 lg 1 järgi.

Prokurör Toomas Tomberg 1.

1. Nimi: 1.
2. Elu- või asukoht ja aadress: 1.
3. Isikukood või sünniaeg: 1.
4. Kodakondsus: 1.
5. Haridus: 1.
6. Emakeel: 1.
7. Töökoht või õppeasutus: 1.
8. Karistatus: Süüdistatav Margus Reiman xxx 37504304929 Eesti kesk-eri eesti keel puudub - 22.09.1994.a. KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,4; KrK § 113; KrK § 141 lg 2 p 2,3 alusel vabadusekaotusega 3 a Rapla Maakohtu poolt; - 14.03.2002.a. KrK § 210’2 lg 2 p 1,4 alusel tingimisi vabadusekaotusega 4 a, katseaeg 3 a Tallinna Linnakohtu poolt; - 27.01.2003.a. pööratud

§ 74lg 4 alusel 14.03.2002.a.

Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistus täitmisele, karistati 27.01.2003.a. vangistusega 3 a 6 k 1 p Harju Maakohtu poolt; - 02.06.2003.a.

§ 424

alusel lõpliku karistusena vangistus 3 a 2 k 26 p Tallinna Linnakohtu poolt; - 03.11.2005.a.

§ 331

alusel lõpliku karistusena vangistus 1 a 25 p Harju Maakohtu poolt; väeokorras korduvalt karistatud (tl 183-187, 278290) Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann Kannatanu esindaja Vandeadvokaat Jaan Tedder RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margus Reiman

§ 113

järgi ja karistada vangistusega (üksteist)11 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvata alates 21.09.2007.a. Välja mõista Margus Reimanilt K P kasuks 3368 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni. H.H tsiviilhagi jätta rahuldamata. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Margus Reimanilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alamääras s.o. 10875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Reiman,ilt menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 8897 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni ja 20 (kakskümmend) senti. Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära viitenumbri

1. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Margus Reiman, kriminaalasi 1 – 08 – 3918, sundraha ja/või õigusabikulu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Margus Reimanilt menetluskuluna tasu ekspertiiside läbiviimise eest summas 65 744 (kuuskümmend viis tuhat seitsesada nelikümmend neli) krooni. Ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära viitenumbri
2. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Margus Reiman, kriminaalasi ekspertiisitasu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: - mobiiltelefon tagastada kannatanu HHle; - nahkjope, spordijalats ja dressipüksid tagastada Margus Reimanile. 1 – 08 – 3918, Õigeks mõista Margus Reiman

§ 199lg 1 järgi.

Ekspertiisikulu summas 2416 krooni narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest jätta riigi kanda. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa. Margus Reiman’it süüdistatakse selles, et tema, 17.09.2007.a. ajavahemikul kell 17.00 kuni 22.00 Jüri alevikus Xxxasuva sauna trepil peksis AP’it korduvalt rusikate ja jalgadega valimatult elutähtsatesse osadesse - pea-, rinna- ja kõhu piirkonda, tekitades AP’ile eluohtlikud tervisekahjustused – pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koljupõhimiku- ja koljuvõlviluude murdude, peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumite ning hulgaliste mitmel anatoomilisel joonel paiknevate roiete murdude, rinnaku murru, kopsude põrutuse, maksa ja vasaku neeru rebenditega, mille tüsistusena tekkisid peaajuturse ja ära hingamispuudulikkus, mille tagajärjel AP suri sündmuspaigal 18.09.2007.a. enne kella 09.
2. Sellega pani Margus Reiman toime teise inimese tapmise, s.o.

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti süüdistatakse M.Reiman,it selles, et tema, 17.09.2007.a. ajavahemikus kell 14.00 kuni 22.00 Jüri alevikus aadressil Xxx või 15 täpsemalt tuvastamata kohas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil HH ’ile kuuluvaid esemeid - mobiiltelefoni Nokia 3110 Classic maksumusega 2200 krooni ning sularaha summas 3000 krooni, kokku võõrast vara 5200 krooni väuses. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani Margus Reiman süüdistuse kohaselt toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et Margus Reimani süü A P tapmse episoodis on tõendatud alljärgnevaga: Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt tuvastati 18.09.2007 kell 09.00-11.05 Jüri alevikus Xxxteostatud sündmuskoha vaatluse käigus, et hoovi sisenedes asub paremat kätt põlenud kahekordne elumaja, maja taga paremal on garaaži-sauna hoone, sauna sisenedes paremal s a ääres kamin, mille ees madratsil meesterahva laip, ninas veri. (tl 2-11). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 891 toodud eksperdiarvamuse kohaselt oli A P surma põhjuseks pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koljupõhimiku- ja koljuvõlviluude murdude, peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumite ning hulgaliste mitmel anatoomilisel joonel paiknevate roiete murdude, rinnaku murru, kopsude põrutuse, maksa ja vasaku neeru rebenditega, mille tüsistusena tekkisid peaajuturse ja äge hingamispuudulikkus, sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Kõik vigastused olid elupuhused, saadud hulgalistest löökidest. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas toodud kohtuarstlikus diagnoosis on kehatüve tömbi trauma all üles loetud muu hulgas 26 roidemurdu, rinnaku ristimurd, kopsude põrutus, verikõht ja kahepoolne verirind, hulgalised maksa rebendid, neeru rebend. A.P verest leiti 0,75 mg/g etüülalkoholi, s.o. surma ajal oli tal kerge joove. Surm võis saabuda mitte varem kui 18.09.2007 kell 03.

1. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas on märgitud ka hiljem DNA ekspertiisis tuvastatud vere päritolu - ninaavades oli kuivanud veri. (tl 20-46) Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisiaktis nr 33 toodud eksperdiarvamuse kohaselt A P l enesekaitsele viitavaid vigastusi ei leitud. (tl 51-54) Asitõendina on kriminaalasja juurde võetud ja kohtueelsel uurimisel vaadeldud arestimajast saadud M.Reimani nahkjope, samuti R R poolt välja antud Margus Reimani spordijalats ja dressipüksid, milledelt vaatlusprotokollidest nähtuvalt leiti erinevatest kohtadest verekahtlane määrdumine.(tl 199-204) Neid riideesemeid – nahkjopet, spordijalatsit ja dressipükse uuriti DNA ekspertiisi käigus ja eksperdiarvamuse punkti 1 kohaselt langesid parema jala spordijalatsilt „Adidas” väljastpoolt kannaosast, keelelt ja välisküljelt, dressipükste mõlemalt säärelt, nii allosast kui ka põlve kohalt, samuti nahkjope parempoolselt hõlmalt seestpoolt leitud DNA profiilid kokku A P DNA profiiliga, kuid mitte Margus Reimani ega HH DNA profiilidega.(tl 211-216) Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused langevad paljus kokku ja nende põhjal on teada, et
2. septembril 2007.a. toimus alates umbes lõunast L kodus xxx alkoholi tarbimine, tarbijateks olid peale süüdistatava HH , LL, AP ja ML, viimane saabus hiljem ja istus rohkem omaette. Süüdistatava sõnul joodi ära 0,5 l viin, süüdistatav tõi koos H.H poest veel 0,75 l viina juurde. Süüdistatav eitab muu alkoholi tarbimist, kuid on psühhiaatria- ja psühholoogia kompleksekspertiisi (tl 245-253) läbiviimisel kinnitanud ka teadmata koguse õlle tarbimist. Laiali mindi kella 17-18 paiku õhtul, AP lahkus üksi ja esimesena, süüdistatav ja HH lahkusid mõni aeg hiljem ja suundusid A P koju XXX. Seal tarbiti veel viina ning süüdistatav ja AP läksid tülli, süüdistatava sõnul seetõttu, et AP ajas teda enda juurest minema. Süüdistatav enda sõnul lõi sel põhjusel A P jalaga näkku huulte või nina piirkonda, samuti rusikaga 4-5 korda vastu rinda, seejuures AP istus trepil ja süüdistatav seisis trepi ees. H.H oli toimunu ainus pealtnägija ja tema süüdistatava sõnul midagi ei t ud. See langeb kokku DNA ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse p 7 (tl 211-216), mille kohaselt pärines H.H pükstelt leitud veri temalt endalt, s.t. ta ei osalenud A P peksmises. Peale löömist hakkas AP süüdistatava sõnul käpuli sauna minema. Süüdistatav kinnitab, et temal olid A P peksmise ajal seljas Adidas botased, heledad dressipüksid ja must nahkjope, need riided jättis ta samal õhtul XXX. Tegu on samade riietega, mis R R politseile üle andis ja millelt on A P verd leitud. Kohtuistungil seletas M.Reiman, et ta tõepoolest lõi A P , kuid mitte nii kõvasti, et tema surma põhjustada ja mitte sel viisil, et A.P l oleksid võinud tekkida ekspertiisis näidatud vigastused. M.Reimani ütlused vastavad kindlasti tõele selles osas, et ta peksis A.P , kuivõrd A.P verd leiti tema riideesemetelt. Arvestades kohtuarstliku ekspertiisi aktis ja sündmuskoha vaatlusel fikseeritud asjaoludega, pärines veri ilmselt A P ninast. Kuna verd leiti 3 erinevalt riideesemelt ja erinevatest kohtadest, ei ole võimalik, et A.P veri sattus Reimani riietele üksnes süüdistatava poolt omaks võetud löökide tulemusena, lööke pidi olema rohkem ja nad olid suunatud näkku. Nii ei ole võimalik, et ühe jalalöögi tagajärjel määrdusid korraga jalatsi keel, kand ja väliskülg, need asuvad jalatsi erinevatel külgedel ja kontakte vere allikaga ehk lööke näkku peab seetõttu olema rohkem kui üks. Ka ei määrdu ühest jalalöögist mõlemad püksisääred. M.Reiman on tunnistanud kohtus, et kirjutas tunnistaja H.H kirja peale toimiku materjalidega tutvumist (kiri avaldatud kohtuistungil). Nimetatud kirjas soovitab ta H.H arstitõend muretseda ja haigeks jääda ning püüab H.H mõjutada endale kasulikke ütlusi andma selle kohta, et ta ei peksnud A.P 10-15 minutit. H.H andis kohtule üle M.Reimani temale vanglast saadetud kirja, milles M.Reiman tahab, et ta räägiks teistmoodi, see on nii nagu tema või ei tuleks üldse kohtuistungile. Tunnistaja HH kinnitas kohtuistungil, et viina joodi 3 või 4 pudelit, poes käidi mitu korda juurde toomas ning A.P juures oli veel üks pudel viina. H.H arvates oldi A.P juures umbes 23 tundi. A.P oli väga purjus, löömine toimus umbes poolteist tundi pärast A.P juurde jõudmist. M. Reiman istus trepil ja A.P sauna ukse ees trepi platvormil. M. Reiman võttis A. P ühe käega ümbert kinni ja teisega peksis rusikaga rindu ja kõhtu. Peksmine kestis ajaliselt 10-15 minutit, M.Reiman ei lõpetanud oma tegevust keelamise peale , ütles, et lõbus on seda teha. A.P H.H sõnul mingit vastupanu ei osutanud ning seda kinnitab ka kohtuarstliku täiendekspertiisi aktis antud arvamus. (tl 51-54) Jalaga löömist H.H ei mäleta, samas ütleb, et ta ei jälginud peksmist kogu aeg ning lahkus A.P juurest enne M.Reimanit. A.P oli kägaras trepi ees maas, püüdis roomata sauna poole, M.Reiman käis õues ringi. Tema leidis A.P hommikul kella 7.00 või 7.30 paiku. A. P oli jõudnud sauna magamisasemele, oigas ja tegi imelikke hääli. Kuna temal enam telefoni ei olnud, läks ta L juurde helistama ja abi kutsuma. H.H arvates oli M.Reimanil seljas must nahktagi, mustad püksid, jalanõud olid ilmselt tossud. Tunnistaja H.H on alates A P surnukeha leidmisest rääkinud sama juttu – M.Reiman peksis A.P pikka aega rusikatega, ei kuulanud keelamist, väitis, et peksmine on lõbus, ta ei jälginud peksmist kogu aeg, mis tähendab, et ta ei pruukinud kõiki lööke näha, M M.Reiman jäi peale tema lahkumist veel A.P tunnistajate juuresolekuta; hoovi, mistõttu M.Reimanil oli võimalus jätkata peksmist ka Tunnistaja R Reiman kinnitas (ütlused on avaldatud kohtuistungil, tl 58-63 ja 114-116), et M. Reiman tuli 17.09.2007 õhtul kella 21.00-22.00 paiku koju, oli väga purjus, vahetas riided ja läks umbes 5-10 minuti pärast minema. Samal päeval varem, umbes 17.00 paiku nägi R. R , kuidas M.Reiman lõi poest tulles XXX teel rusikaga A.Pt, kes kukkus. Seejärel M.Reiman ja A.P kõndisid koos edasi. R.R andis oma ütlustes ka M.Reimani iseloomustuse – M.Reiman oli probleemne, vägivaldne ja tasakaalutu, kaldus rusikatega probleeme lahendama, tarvitas pikka aega narkootikume ja alkoholi. Kannatanu K P iseloomustas oma isa A Pt, selgitades, et võõrastega ja küla inimestega oli ta arglik ja alandlik, üritas saada heakskiitu ja sõprust, seepärast olid ka nende maja uksed alati kõigile avatud. Ta ei olnud füüsiliselt tugev ja seepärast ei olnud ta ka tülinorija, A.P vägivaldsust kannatanu eitas. Kannatanu sõnul tarvitas AP viimasel ajal praktiliselt iga päev alkoholi, viina võis tal kodus olla küll, kui enam juua ei jõudnud, siis jäi seda ka järele. M.Reimani nime sai kannatanu teada oma isa kaudu juhuslikult, isa hoiatas M.Reimani eest, öeldes, et ta on hull ja narkomaan ja palus selle nime üles kirjutada juhuks, kui midagi juhtub. Talle tekitatud varaline kahju oli 10368 krooni, mis on tõendatud Tallinna Krematooriumi ja OÜ M arvetega vastavalt 6810 ja 3558 kroonile. Sellest on talle hüvitatud ohvriabi seaduse alusel 4400 krooni ja riikliku matusetoetuse seaduse alusel 2600 krooni, kokku 7000 krooni. Ohvriabi seaduse § 31 alusel tekib riigil regressiõigus. Rahuldamisele kuulub tsiviilhagi summas 3368 krooni. Tunnistaja ML kinnitas, et A.P oli tore inimene, kes ei olnud tülinorija, vihavaenlasi tal ei olnud, kui viimane kord A. Pt nägi, siis A.Pl mingeid vigastusi ei olnud, kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selle kohta (tl 96-97, sellest lõik avaldatud kohtuistungil), et H.H rääkis, et nägi A.P peksmist M. Reimani poolt, ta kohtus enam ei mäletanud. Ka tunnistaja LL kinnitab ühist alkoholi tarbimist ning et A.P siis mingite vigastuste üle ei kaevanud. Tema ütluste kohaselt oli A.Pl komme minna enda juurde magama, kui ta tundis, et piir on käes ja nii tegi ta ka seekord. Ka L.L kinnitab, et A. P ei olnud vägivaldne ning et tema teada A.Pl mingeid vihavaenlasi ei olnud. Tunnistaja Anu Metsaorg kinnitas kohtuistungil, et H.H tuli konstaablijaoskonda hommikul kell 8 vahetult peale avamist ja palus peksa saanud A.P kiirabi kutsuda. Koha peale jõudes selgus, et A.P on surnud. H.H rääkis ka, et nägi, kuidas M.Reiman oli A.P peksnud jalgadega rindkeresse ja pähe. Nende ütluste võrdlemisel H.H ütluste ning kohtueksperdi arvamusega võib järeldada, et A.P suri orienteeruvalt kella 08.00 paiku hommikul. Uuritud tõendite kohaselt toimus A P peksmine ilma erilise põhjuseta, ainsaks põhjuseks on süüdistatav väitnud A.P soovi, et tema peaks A.P juurest lahkuma. Ei saa välistada, et peksmine oli jätkuks poe juures teadmata põhjusel toimunud lühikesele konfliktile, mida kirjeldas tunnistaja RR. Pekstes kannatanut pikaajaliselt ja korduvalt käte ja jalgadega elutähtsate organite piirkonda, tegutses süüdistatav surma põhjustamise osas kaudse tahtlusega, kuivõrd nägi ette, et saabuda võib mistahes tagajärg, sealhulgas ka kannatanu surm, ent suhtus sellesse ükskõikselt. Kui süüdlane näeb ette ja möönab kannatanu surma saabumise võimalikkust ja see tegelikult saabuski tema tegude tagajärjel, tuleb tema tegusid kvalifitseerida kaudse tahtlusega toime pandud tapmisena. M.Reimani versioon selle kohta, et ta küll lõi A.P , kuid ei tekitanud tema surma põhjustanud vigastusi, on ümber lükatud mitmete tõendamist leidnud asjaoludega: süüdistatav on ise kinnitanud A.P ühekordset löömist jalaga näkku ja korduvalt rusikatega kehasse ning samuti on ta üritanud tunnistaja H.H talle sobivaid ütlusi andma kallutada. Need asjaolud annavad aluse kahelda M.Reimani ütluste tõelevastavuses. Arvestades nii süüdistatava kui tunnistaja H.H ütlustega A.P seisundi kohta peale M.Reimani poolset peksmist, samuti A.P verest umbes 12 tundi peale alkoholi tarbimise lõppu tuvastatud kergele alkoholijoobele vastava etüülalkoholi kogusega, on piisav alus lugeda tõendatuks, et A.P oli 17.09 õhtul peale H.H juuresolekul toimunud peksmist sedavõrd purjus ja oimetu, et oli suuteline üksnes raskustega käpukil oma magamiskoha poole liikuma. Mitmed tunnistajad ja kannatanu on kinnitanud, et A.P ei olnud tülinorija kalduvustega ja tal ei olnud vihavaenlasi. Arvestades A.P peksmise kohta, milleks oli elumaja ja tänavalt vaadates selle taga paikneva sauna vaheline sisehoov, ei ole mingit põhjust arvata, et peale M.Reimani poolset A.P peksmist tuli sinna veel keegi tundmatu, kes ründas A.P teadmata põhjusel ja põhjustas tema surma. A.P ise ei olnud sellises seisundis, et oleks kuhugi tänavale läinud või kedagi provotseerinud end peksma. Nagu tunnistaja LLütles, lahkus A.P nagu tavaliselt, kui tundis oma piiri saabumist ehk siis oli liiga purjus. Ka H.H ütles, et A.P oli “ära vajunud” juba enne peksmise algust ja ei osutanud mingit vastupanu, so. oli alkoholijoobe tõttu abitus seisundis. See on kooskõlas ka enesekaitsele viitavate vigastuste puudumisega. A.Pl ei olnud vahetult enne alkoholitarbimist L juures ja selle käigus saadud kehavigastusi, s.o. ta pidi tema surma põhjustanud vigastused saama peale alkoholitarbimist L juures. Kohus leiab, et Margus Reiman tuleb temale esitatud süüdistuses

§ 199

lg 1 järgi õigeks mõista.

§ 199lg 1 eeldab subjektiivsest küljest vähemalt kaudset tahtlust.

Kannatanu HH on 24.04.2008.a.a kohtuistungil öelnud, et ta laenas raha M.Reimanile 500 või 600 krooni, võis olla 500 krooni. Linnas sai ta tööandja käest 4000,00 krooni. Peale laenamist jäi raha alles umbes 3000,00 krooni ringis. Süüdistatav Margus Reiman on rääkinud 25.04.2008.a. kohtuistungil, et ta ise raha ei võtnud vaid küsis HH laenuks 500,00 krooni. 05.09.2008.a.a avaldas Margus Reiman, et tema ei mäleta seda, et HH oleks talle andnud 3000,00 krooni. Tema HH 3000,00 krooni võtnud ei ole. Kohus leiab, et HH telefoni varguse toimepanemine Margus Reimani poolt ei ole tõendamist leidnud. HH on avaldanud, et ta andis mitmel korral Margus Reimanile oma telefoni helistamiseks ja Margus Reiman andis tema arvates telefoni iga kord talle tagasi. Seega läks HH telefoni valdus üle Margus Reimanile seaduslikul viisil – HH nõusolekul. See, et kinnipidamisel leiti Margus Reimani juurest HH telefon, ei tõenda, et Margus Reiman oleks telefoni H.Hlt ära võtnud ja selle omastanud. HH mäletab telefoni küsimist kahel korral. Esineb võimalus, et Margus Reiman küsis veelkord telefoni, kuid H.H seda ei mäleta. HH avaldas 24.04.2008.a. kohtuistungil muuhulgas, et ta ei ole kindel, et nii raha kui ka telefoni oleks konkreetselt Margus Reiman võtnud. HH on rääkinud kohtuistungil, et jooming oli alanud enne juhtunut paar päeva ennem ja lõppes järgmisel päeval. H.H on märganud raha puudumist enesel, kuid arvestades mitu päeva kestnud ühist joomingut võis H.H raha ka kaotada või kellelegi teisele anda, ilma, et ta seda enam mäletaks. Nagu tema ütlustest nähtub, et mäleta ta ka seda , palju ta konkreetselt raha M.Reimanile andis. Kriminaalasjas tuleb kõik esinevad kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas pole ühtegi kindlat tõendit selle kohta, et Margus Reimanil oleks olnud tahtlus HH telefoni varastada või omastada. Telefoni kasutamine toimus kokkuleppel kannatanuga. Kohtul puudub alus kahelda Margus Reimani ütlustes, et ta pani telefoni taskusse ja unustas selle sinna. Asjaolu, et M.Reiman seda telefoni kasutas, ei anna alust süüdi mõista teda telefoni varguses. Tunnistaja VV, kes oli H.H tööandja kinnitas kohtuistungil üksnes asjaolu, et ta andis H.Hle töötasuna septembris 4000 krooni sularahas. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda oletustel, tõendeid selle kohta, et M.Reiman oleks H.Hlt varastanud 3000 krooni, kohtu käsutuses ei ole. Asjaolu, et M.Reiman ise on andnud raha sattumisest tema kätte ja selle summa suurusest erinevaid ütlusi, ei ole piisav tema süüdimõistmiseks varguses. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt (tl 238-239) ei põe M.Reiman vaimuhaigust ja tal ei esinenud ka selliseid vaimse tegevuse häireid, mid oleksid tal takistanud oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tal esines tavaline alkoholijoove. M.Reimani vaimse seisundi kindlakstegemiseks määrati asjas ka kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis, mille aktis antud eksperdiarvamuse (tl 245-253) kohaselt esines Margus Reimanil sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest ja alkoholimürgistuse seisund. Eksperdiarvamuses korratakse ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis antud hinnangut selle kohta, et M.Reimanil ei esinenud psüühikahäireid, mis oleksid määratletavad kui „vaimuhaigus”, „nõrgamõistuslikkus”, n meelsus” või „raske psüühikahäire” ja tal ei esinenud psüühilise seisundi poolt mingeid takistusi ega piiranguid, mis oleksid tal takistanud oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Selliseid takistusi ei esine ka käesoleval ajal. Margus Reimani käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude suhtes on joobeseisundile iseloomulikud. Seega oli Margus Reiman juriidilisest seisukohast süüdivusseisundis, ka pole alust rääkida mingist hingelise erutuse seisundist. Tema suhtes kompleksekspertiisi määramise põhjustanud vahistamise järgsete häirete näol oli ekspertiisiakti kohaselt tegu psühhoaktiivsetest ainetest hilise tekkega psühhoosiga. Süüdistatav M.Reiman on varem korduvalt väärteokorras karistatud. Kriminaalkorras on ta karistatud varguse, vägivallategude, röövimise, narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses edasiandmise eesmärgil teistkordselt, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ja vanglas narkootikumide tarbimise eest. Ta on kandnud karistusena ka reaalset vangistust, kuid pole sellest järeldusi t ud. Töökoht ja legaalsed sissetulekuallikad tal enne vahistamist puudusid ja ka muud teda iseloomustavad andmed on negatiivsed. Iseloomustav on ka asjaolu, et A.P peksmine oli tema jaoks lõbus. Margus Reimani karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine abitus seisundis oleva isiku suhtes – A. P oli alkoholijoobe tõttu seisundis, kus ta oli sisuliselt liikumisvõimetu ega suutnud kuidagi enda eest seista. M.Reimani varasem karistamine pole mõjutanud teda hoiduma süütegude toimepanemisest ega ole taganud õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et M.Reimani süüdistatakse esimese raskusastme eluvastase kuriteo toimepanemises, on välistatud igasugused karistusest vabastamise võimalused. Menetluskulud tuleb süüdistatavalt välja mõista. Riigi kanda tuleb jätta narkootilise aine ekspertiisi määramisega tekkinud kulutused, kuna M.Reimanilt narkootilist ainet ei leitud. Tema juurest äravõetud pulbrite näol oli tegu glükoosiga ja analgiini sisaldava pulbriga. Anne Ennok Kohtunik Ülle Kotkas Rahvakohtunik R Küttim Rahvakohtunik