← Eesti

1-08-16020/4

Obsah (5)§ 331§ 65§ 200§ 184§ 76

Kriminaalasi nr 1-08-16020 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13 jaanuar 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16020 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi se

§ 331

järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 19.05.2005.a otsusega mõistetud karistuse 5 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud 5 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2004.a ja lõpeb 12.04.2010.a. 1

(3)Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.12.2008.a. 03.12.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.01.2009.a seisuga on Andres Meinarti kandmata karistusaeg 1 aasta 3 kuud vangistust. Andres Meinart on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 16.09.1999.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2) 18.11.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 16.04.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel 1 aasta 1 kuu vabadusekaotust; 4) 12.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 1 ja § 201 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust; 5) 27.08.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 200

lg 1 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 6) 19.05.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aastat 5 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks

§ 65lg 2 alusel 5 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Andres Meinarti tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta samuti Andres Meinarti vabastamist enne tähtaega, kuna kinnipeetava poolt uute kuritegude risk on väga kõrge. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kandnud korduvalt ka vangistust, kuid ikkagi jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka varem määratud katseaegadel on ta uued kuriteod toime pannud. Hetkel kannab ta karistust kuriteo eest, mille pani toime vangistuse ajal. Kaitsja möönab, et Andres Meinarti suhtes on palju selliseid asjaolusid, mis räägivad tema kahjuks, kuid arvestada tuleks ka positiivset – et ta on vangistuse ajal võimalusel töötanud, mistõttu on tal olemas tööharjumus, mis lihtsustab ka vabanemisel töö leidmist. Peale selle on kinnipeetav osalenud erinevates programmides ja tegelenud enda sõltuvusprobleemidega. Vabaduses on perekond, kes on valmis Andres Meinarti vähemalt moraalselt toetama. Eeltoodud asjaoludel palub kaitsja Andres Meinarti enne tähtaega vabastada. Andres Meinart ise selgitas, et ta on vangistuse ajal osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, tegelenud enda narkosõltuvuse probleemiga ja loobunud sõltuvusest. Teda on vabanemise järel lubanud aidata ema ja õde. Ise loodab ta vabanedes saada tööd ehitusfirmas Merko, mille asedirektoriga on ta telefoni teel vestelnud. Kuigi ta on varem ka katseajal uue kuriteo toime pannud, lubab ta nüüd, et vabanemise järel täidab kõiki nõudeid.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Andres Meinart on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Andres Meinarti ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. On küll positiivne, et kinnipeetav on tegelenud vangistuse ajal sõltuvusprobleemiga ja otsustanud loobuda narkootikumide tarvitamisest. Samuti see, et ta on osalenud erinevates 2

(3)sotsiaalprogrammides ja võimalusel ka töötanud. Kuid ei saa jätta tähelepanuta, et Andres Meinart on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Ta on olnud allutatud kahel korral käitumiskontrollile, kuid mõlemal katseajal pannud toime uued kuriteod, mistõttu on ta saadetud vangistust kandma. Käesoleval ajal kannab ta karistust kuriteo eest, mille pani toime vangistuses viibides. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud ka distsiplinaarkorras. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on Andres Meinart eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Arvestades kinnipeetava poolt sooritatud kuritegude dünaamikat (kuritegude muutumist raskemaks, viimane kuritegu toime pandud vangistuse ajal) ja asjaolu, et Andres Meinarti poolt uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt väga kõrge ning kandmata karistuse aeg on veel küllalt pikk, jätab kohus Andres Meinarti enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.