Määrus väljastada Eduard Vintsevitšile, kohtutäitur H Kudule ja kohtutäitur K Feinmanile. Edasikaebamise kord Määruse motiivid: Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Tallinna Linnakohtu 17.09.2002.a. otsusega kriminaalasjas 1/2 – 34/02 tunnistati Eduard Vintsevitš süüdi KrK § 101 p 1; § 207 lg 1, 2; § 139 lg 2 p 1 ja § 1411 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohtuotsusega mõisteti Eduard Vintsevitšilt välja sundraha 3700,00 krooni. Sama otsusega mõisteti Eduard Vintsevitšilt HS kasuks välja tsiviilhagi summas 94406,00 krooni. Kohtuotsus jõustus 09.10.2003.a. Kohtuotsus on esitatud sundraha osas sundtäitmiseks kohtutäitur H Kudule ja tsiviilhagi osas K Feinmanile. Eduard Vintsevitš esitas Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades 035/2004/163 ja 034/2003/5075 seoses täitmise aegumisega. Kohus pöördus järelepärimisega kohtutäitur H Kudu poole, selgitamaks välja täitemenetluse kulg. Kohtutäitur H Kudu esitas kohtule täiteasja 035/2004/163 toimiku ärakirja ning vastuse, ms avaldab, et kohtutäituri poolt on sundraha sissenõudmiseks arestitud võlgniku pangakontod krediidiasutustes ning sissetulek kinnipidamisasutuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on menetlust täiteasjas 035/2004/163 alustatud 10.02.2004.a ja samal päeval on saadetud võlgnikule täitekutse, 13.04.2004.a. on saadetud rahaliste nõuete arestimise aktid pankadele, 01.02.2005.a. on saadetud rahalise nõude arestimise akt Vanglasse. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Eduard Vintsevitši taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 035/2004/163 seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 207 lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. TMS § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik – õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse TMS § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 5 (viis) aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. Eduard Vintsevitši tehtud kohtuotsus jõustus 09.10.2003.a. seega oleks tulnud täiteasjas 035/2004/163 täitmine lõpule viia hiljemalt 09.10.2008.a. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Kohus leiab, et Eduard Vintsevitš ei ole temalt kohtuotsusega väljamõistetud sundraha tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Eduard Vintsevitš on alates 07.02.2001.a. viibinud kinnipidamisasutuses. Kinnipidamisasutuses viibis ta ka tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumise ajal. Vangistusseaduse kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Samas on võimalik kinnipeetaval töötada juhul, kui vanglal on kinnipeetavale tööd võimaldada. Lisaks ei ole võimalik kinnipeetaval töötada, kui töötamist ei võimalda tema tervislik seisund või tööle rakendamist ei pea võimalikuks vangla administratsioon julgeolekukaalutlustel. Seega ei ole Eduard Vintsevitš kõrvale hoidunud sundraha tasumisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 207 lg 1; §
lg 1 p 1 peab kohus võimalikuks lõpetada Eduard Vintsevitši suhtes Tallinna Linnakohtu 17.09.2002.a. otsuse kriminaalasjas 1/2 – 34/02 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas 035/2004/163 seoses täitmise aegumisega. Samas taotluses on Eduard Vintsevitš taotlenud aegumise kohaldamist täiteasjas 034/2003/
lg 1 p 1 alusel ning kohtul puudub seaduslik alus seda eelnimetatud sätete alusel läbi vaadata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata Eduard Vintsevitši avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes Tallinna Linnakohtu kriminaalasjas 1/2 – 34/02 alusel algatatud täiteasjas 034/2003/5075. Anne Ennok täitmiskohtunik 17.09.2002.a. otsuse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.