4-07-4904\21

4-07-4904 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. oktoobril 2008.a, Tallinn Väärteoasja number 4-07-4904 Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Väärteoasi OÜ Aldar Eesti väärteoasi alkoholiseaduse § 53 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.11.2007.a otsus Kaebuse esitaja kohtuväline menetleja – Maksu- ja Tolliamet (MTA) Istungil osalenud isikud menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Riho Maurer, kaitsja adv. Karina Lõhmus-Hein kohtuvälise menetleja ametnikud Anton Heifets ja Jaanus Jõgi ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt koostati 17.08.2007.a OÜ Aldar Eesti (reg. kood: 11130482, asukoht: Näpi tee 1, Näpi küla, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa) suhtes väärteoprotokoll nr. 6-6/457-9 selle kohta, et 09.04.2007.a kuni 23.04.2007.a kauples OÜ Aldar Eesti kaupluses „Super Alko“ Tallinnas kaubaga nimetusega „SUUVESI“ ja ladustas kaubanduslikul eesmärgil samasugust kaupa Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Näpi külas asuvas laos. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt pudelites toote nimetusega etiketil „SUUVESI“ oli tegelikult joomiseks mõeldud alkohol. Seda tõendavad OÜ Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiaktid nr 1-3/391 ja nr 1-3/391a ning ekspertiisiakt nr 1-3.2/
3. Pudelites olev vedelik kui joomiseks mõeldud alkohol on alkoholiaktsiisi maksuobjekt ning kuulub maksumärgistamisele. Kõnesolev toode oli maksumärgistamata ja selle 1 lähetamisel oli aktsiisimaks tasumata. Seega oli tegemist alkoholiseaduse (AlkS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. Käitlemiseks mittelubatud maksumärgistamata alkoholi müük, müügiks pakkumine ja ladustamine kaubanduslikul eesmärgil moodustavad ühtse teo, mis vastab AlkS §- s 53 lg 2 kirjeldatud teokoosseisule. 1.
4. Väärteoprotokolli kohaselt pani OÜ Aldar Eesti väärteo toime kergemeelsusest, mis seisnes selles, et juhatuse liige Riho Maurer, tellides ja suunates kauba müüki, pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuna teo asjaolud („SUUVEE“ koostis, pudeli mõõtmed, turustamiskanal läbi alkoholikaupluse) tekitasid temas kahtluse, kuid ta lootis seda vältida. Ladustades ja turustades „SUUVETT“ rikkus R.Maurer temale AlkS § 7 lg 4 lasuvat hoolsuskohustust. 1.
5. Kuna kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on AlkS § 7 järgi käitlemiseks keelatud alkoholiga, mille konfiskeerimine on sama paragrahvi lg 6 kohaselt kohustuslik, saatis kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 84 alusel väärteoasja 10.09.2007.a arutamiseks Harju Maakohtule.
6. Harju Maakohtu 16.11.2007.a otsusega lõpetati väärteomenetlus OÜ Aldar Eesti suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse motiivides märgitakse järgmist. 2.
7. Ainuüksi selle põhjal, et toode oli etanooli vesilahus, ei saa 100 %-liselt väita, et tegemist on alkohoolse joogiga. Pealegi sisaldas antud vedelik ka sidrunhapet. Analüüsiakti kohaselt vastab toode joogipiiritusele esitatud nõuetele. Eksperdiarvamuse ja laborianalüüsi kohaselt on tegemist 39,55 mahu %-lise etanooli vesilahusega. Ekspert soovitas antud toote klassifitseerida rubriiki
8. See on kombineeritud nomenklatuuris Grupp 22 „Joogid, alkohol, äädikas“ alajaotus nimetusega „muud“. Selline eksperdiarvamus on soovituslik, järelikult ei ole ka ekspert täiesti kindel selles, et tegemist on alkohoolse joogiga. 2.
9. Kohus leidis, et ka pakendi järgi ei ole võimalik kindlaks teha, et antud toode ei ole suuvesi, sest normatiivakti, mis sätestaks kosmeetika– ja hügieenitoodete pakendite nõuded, ei ole olemas. Ühegi normatiivaktiga ei ole kindlaks määratud, et taolisesse pudelisse tohib panna ainult joomiseks mõeldud alkoholi. Seda tunnistas kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Eeltoodust järelduvalt ei ole keelatud suuvee pakendamine sellisesse pudelisse nagu tegi seda tootjafirma OÜ G.. Kohtuistungil vaadeldi kohtumenetluse poolte poolt kaasa toodud teiste kosmeetikatoodete (suuvee ja odekolonnide) etikette ja selgus, et ka nendel on märgitud toote komponentide loetelus piiritus ja vesi. 2 2.
10. Kuigi ainuüksi väärteo objektiivse koosseisu puudumise tõttu kuulub väärteomenetlus OÜ Aldar Eesti suhtes lõpetamisele, analüüsis maakohus ka subjektiivseid tunnuseid. Kohus leidis, et isegi juhul, kui oleks kindlalt leidnud tõendamist, et pudelites nimetusega „SUUVESI“ oli joogiks mõeldud alkohol, puuduvad R.Maureri ja seega ka OÜ Aldar Eesti tegevuses süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Menetlusaluse isiku esindaja R.Maureri ütluste kohaselt kontrollis ta alati uue toote müüki võtmisel toodangut puudutavat dokumentatsiooni. Antud toote „SUUVESI“ puhul olid dokumendid korras ja tal ei tekkinud kahtlust toote õigsuses. Väärteoasjas ei ole esitatud tõendeid, et R.Maurer pidas võimalikuks, et pudelites on alkohol, mitte suuvesi. Tema ütlusi kahtluste mittetekkimise kohta ei ole millegagi kummutatud. Maakohus leidis, et uue toote ostmisele eelnevat kontrolli, mis on firmas tavapärane ja viitab hoolsuskohustuse täitmisele firma juhi poolt, ei saa tõlgendada kahtlusena ostetava toote seaduslikkuses ja liigis. Olukorras, kus OÜ-l G. olid olemas kõik erinevate riigiasutuste poolt väljastatud vajalikud load ja muud dokumendid, toote pakendil oleval etiketil märgitud nimetusena „SUUVESI“ ja toote komponendid ning kasutusjuhend, mille kohaselt kasutatakse toodet suu loputamiseks, ei saanud R.Maurer kuidagi pidada võimalikuks, et tegemist võib siiski olla alkohoolse joogiga. Kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt R.Maurer arvas, et tegemist pole alkoholiga, kuid samas pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, on vastuoluline. Kui isik juba arvab, et toode on hügieenivahend, ei saa ta samal ajal pidada võimalikuks, et toodang on käitlemiseks mittelubatud alkohol. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et väärteomenetluses ei ole kogutud tõendeid, mis vastuvaidlematult kinnitaksid, et OÜ G. poolt toodetud ja OÜ Aldar Eesti kaupluses ja laos olnud pudelites nimetusega „SUUVESI“ oli joogiks mõeldud alkohol, mitte aga suuvesi. OÜ Aldar Eesti juhatuse liikme R.Maureri tegevuses ei ole tõendatud süüteokoosseis, so käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise ja kaubanduslikul eesmärgil ladustamise objektiivsed tunnused ning see omakorda tähendab ka OÜ Aldar Eesti tegevuses samasuguse väärteo objektiivsete tunnuste puudumist. APELLATSIOON JA ESITATUD TAOTLUSED
11. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvälise menetleja esindaja Jaanus Jõgi apellatsioonkaebuse, milles leitakse, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et OÜ Aldar Eesti tegevuses puuduvad väärteo tunnused. 3 Apellatsioonkaebuse motiivides märgitakse järgmist. 3.
12. OÜ Aldar Eesti käitumises esineb süüteokoosseisu objektiivne külg. Kohus on kohustatud kontrollima kõiki kohtule esitatud tõendeid ning hindama neid kogumis, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kauba klassifitseerimisel tuleb lähtuda kauba olemusest, mille tehnilised karakteristikud on tuvastanud ekspert ning klassifitseerimise üldreeglitest, mis on sätestatud Nõukogu määruses nr 2658/87 ning harmoniseeritud süsteemi selgitavates märkustes. Maakohus on kohtuotsuses teinud ebaõige järelduse, et ekspert, soovitades toote klassifitseerida rubriiki 220890, ei ole ise kindel selles, et tegemist on alkohoolse joogiga. Väärteoprotokollis on tuvastatud, et OÜ Aldar Eesti poolt käideldud kauba puhul on tegemist 39,55%-lise etanooli vesilahusega, milles on 0,04 g/l sidrunhapet. Eeltoodud koostise kohta käivate faktiliste andmete alusel on Maksu- ja Tolliamet (MTA) õigesti leidnud, et Nõukogu määruse nr 2658/87 klassifitseerimise üldreeglite 1 ja 6 põhjal tuleb toode klassifitseerida koodi 2208 90 69 alla ning seega on tegemist alkoholiga AlkS § 2 mõistes. Tulenevalt VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 15 lg 1 kehtib ka väärteoasja kohtulikul arutamisel tõendite vahetu uurimise põhimõte. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-35-06 märkinud, et ekspertiis on nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. KrMS § 95 lõike 1 järgi ekspert on isik, kes rakendab ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Riigikohus on lahendis nr 3-1-188-06 leidnud, et ekspertiisiakt peab esmajoones kirjeldama eksperdi teostatud uuringuid ja nende tulemuste hindamise andmeid ning arvamuse põhjendust (KrMS § 107 lg 3). Seega peavad eksperdi järeldused tuginema faktilistele asjaoludele, mis on arvamuse andmise aluseks. Küsimusele, mis asjaolud on tagajärje osas põhjuslikud süüteokoosseisu tähenduses, peab vastama ainult kohus ning seda pädevust ei saa delegeerida eksperdile. Tulenevalt KrMS § 95 lg 1 regulatsioonist ning viidatud Riigikohtu lahenditest pidi kohus ise ekspertiisiaktis ning tollilabori analüüsiaktis tuvastatud faktilistest asjaoludest tulenevalt otsustama, kas õiguslikult on tegemist alkoholiga AlkS § 2 mõistes, mitte aga lähtuma eksperdi soovitustest õigusnormide kohaldamisel. Ekspert ei või kohtu asemel teha õiguslikke järeldusi alkoholi klassifitseerimisel. Vaatamata ekspertarvamusele, et tegemist on 39,55 %-lise etanooli vesilahusega, mis sisaldab sidrunhapet koguses 0,04 g/l ning muud lenduvad 4 ühendid peale etanooli puuduvad, on kohus põhjendamatult leidnud, et väärteomenetluses puuduvad tõendid, mis vastuvaidlematult kinnitaksid, et OÜ Aldar Eesti kaupluses olnud pudelites ei olnud suuvesi, vaid joogiks mõeldud alkohol. Isegi ebaselguse esinemise korral ekspertarvamuses märgitud järelduste osas oleks kohus pidanud määrama täiendava ekspertiisi või KrMS § 109 regulatsioonist tulenevalt kuulama eksperdi üle ekspertiisiakti sisu selgitamiseks. Apellant leiab, et analüüsiaktist ja ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et „SUUVEE“ peamiseks komponendiks on 39,55%-line etanooli vesilahus. Nii maakohus kui ka menetlusalune isik ei ole viidanud ühelegi suuvee komponendile, mille otstarbeks on hammaste ja suuõõne puhastamise soodustamine. Alkoholil on küll desinfitseerivad omadused, kuid üksnes selle omaduse alusel ei saa toodet kosmeetikatootena käsitleda. Vastasel juhul tuleks kohtu ja menetlusaluse isiku seisukohast kõiki aromatiseeritud viinasid käsitleda kosmeetikatoodetena. Selline tõlgendus ei ole paraku vastuvõetav, kuna toob kaasa ebamõistlikud tagajärjed ning soodustab maksustamisel ebavõrdset kohtlemist. Juriidilise meetodiõpetuse kohaselt tuleb ebamõistlike tagajärgedeni viivad tõlgendamistulemused sobimatutena kõrvale jätta. Maakohus ei ole motiveerinud, millisel kõnesoleva toote koostisosal on suuveele iseloomulikud antibakteriaalsed omadused. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-13705 leidnud, et VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on kohtuotsuse põhistuse puudumine väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ning vastavalt VTMS § 175 p 2 tuleb otsus tühistada. Otsuse tühistamise toob apellandi arvates kaasa ka asjaolu, et maakohus ei lähtunud väärteokoosseisu objektiivse külje puudumise motiveerimisel ekspertiisiaktis tuvastatud toodet iseloomustavatest karakteristikutest ja gaaskromatograafilise analüüsi tulemustest, et kõnesolev toode antud parameetrite osas vastab joogipiiritusele esitatud nõuetele ning omistas ette kindlaksmääratud jõu toote pakendile, leides, et keelatud ei ole suuvee pakendamine sellisesse pudelisse nagu seda tegi „SUUVETT“ tootnud OÜ G.. Kaebaja arvates asjaolust, et suuvee pakendamine OÜ G. kasutatavatesse pakenditesse ei ole keelatud, ei saa automaatselt järeldada, et tegemist ei ole alkoholiga ja sellist hinnangut andes rikkus kohus tõendite vahetu uurimise põhimõtet. 3.
13. OÜ Aldar Eesti käitumises esineb süüteokoosseisu subjektiivne külg. 5 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kui menetlusalune isik ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, tuleb kõne alla ettevaatamatus hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Väärteoprotokollis on OÜ-le Aldar Eesti ette heidetud väärteo toimepanemist kergemeelsuse vormis st. ettevaatamatult. Kuivõrd väärteona on karistatav ka hooletu tegu, siis kaebaja arvates on maakohus põhjendamatult jätnud välja selgitamata, kas OÜ Aldar Eesti tegevuses võisid esineda hooletuse tunnused või mitte. VTMS § 108 p 1 ja 3 kohaselt peab kohus selgitama, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu, teo õigusvastasuse ja süülisuse. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-74-07 kohaselt on väärteokoosseisu subjektiivse koosseisu tunnuste tuvastamata jätmise puhul tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. 3.
14. OÜ Aldar Eesti rikkus hoolsuskohustust. Hoolsuskohustusest rääkides tuleb eristada ühelt poolt kõigile inimestele omistatavat üldist hoolsuskohustust, mille aluseks on moraalinormid ja tavad, ning teiselt poolt mingis konkreetses valdkonnas tegutsevalt (ameti)isikult nõutavat ja valdavalt õigusnormidega sätestatud spetsiaalset hoolsuskohustust. AlkS § 7 lg 4 kohaselt peab ettevõtja tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. Õigusaktide mittetundmine ei vabasta isikut kohustusest esitada õiged andmed. Isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. Lahendis nr 3-1-1-86-98 on Riigikohus leidnud, et ettevõtja ise peab oma tegevusala reguleerivaid eeskirju tundma õppima, et käituda seaduskuulekalt ning igaüks on kohustatud oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Hoolsuskohustust võimalik rikkuda ka ettevaatamatuse tõttu (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-93-0). Ettevaatamatusest, sh hooletusest toime pandud tegu eeldab hoolsuskohustuse rikkumist, mis tähendab igaühe jaoks kohustusliku käitumise nõude rikkumist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-61-04). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-90-06 leidnud, et ettevaatamatusdeliktide peamiseks küsimuseks on, kas ja millisel määral ning millisel alusel tuleb määratleda hoolsuskohustusele vastav tegu, mille rikkumist isikule ette heidetakse. Kui isik on teatud eluvaldkonnas tegutsedes põhjustanud 6 õigushüvede kahjustamise, tuleb tema käitumist võrrelda väljamõeldava kolmanda isiku hüpoteetilise, mõistliku alternatiivkäitumisega. Maakohtu järelduse kohta, et olukorras, kus OÜ-1 G. olid riigiasutuste load olemas ja toote kasutusjuhendi kohaselt kasutatakse toodet suu loputamiseks, ei saanud R.Maurer pidada võimalikuks, et tegemist võib siiski olla alkohoolse joogiga, osutab apellant AlkS §-le 50 p 3 ja 4, mille kohaselt järelevalve teostajal on õigus nõuda alkoholi käitlemist puudutavate dokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada dokumendi väljavõte või koopia igast talle esitatud asjakohasest dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada asjaolude fikseerimiseks alkoholi käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid, õigus võtta laboriuuringuteks proove ja suunata need analüüsimiseks vastavateks analüüsideks volitatud laborisse. Seega „SUUVEEGA“ kaasas olnud dokumendid ei vabasta selle toote käitlejat hoolsuskohustusest alkoholi nõuetele vastavuse tagamisel. Ettevaatamatus kujutab endast süüteokoosseisu asjaolude tahtmatut teostamist. Käesoleval juhul tähendab see maksumärgita ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemist tähelepanematusest või kohusetundetusest, seega hoolsuskohustust rikkudes. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega. Hoolsuskohustuse rikkumine eeldab hoolsusetut tegu ning asjaolu saabumise objektiivset ettenähtavust. Tuleb seega tuvastada, kas käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemiseni viis hoolsusetu käitumine ning kas nõuetekohase käitumise korral oleks olnud isikul võimalik aru saada, et tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. Sellest tuleneb, et alkoholi käitlemisel peab isik olema veendunud selles, et ta ei käitleb maksumärgiga ning käitlemiseks lubatud alkoholi. Keskne küsimus on seega selles, mida peab isik sellise veendumuseni jõudmiseks tegema. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-108-03 kohaselt vastutab juriidiline isik ka sellisel juhul, kui osaühingu vastutav isik ei ole teinud kõik selleks, et ei rikutaks õigusaktides sätestatud nõudeid. Hoolsuse määr sõltub MTA arvates äriühingu tegevuse ulatusest ja spetsiifikast. Mida laiaulatuslikum ja komplitseeritum on konkreetse ühingu tegevus ja mida suuremat isikute ringi tema tegevus puudutab, seda kõrgemad on eelduslikult ka juhtorgani liikmele esitatavad nõuded. Juriidilise isiku juhtorgani liikmelt eeldatakse vajalikke teadmisi ja oskuseid. Kui juhatuse liige ei ole konkreetse tehingu osas äriühingu juhtimistegevuseks informeeritud ja kompetentne, siis peab ta võimaluse korral omandama vastavad teadmised või kasutama abilisi-spetsialiste. Seega ei tohi juhatuse liige piirduda vaid ühepoolselt tootja poolt esitatud teabega, vaid seda tuleb ka iseseisvalt kontrollida. 7 MTA leiab, et OÜ Aldar Eesti juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, kuna piirdus toote, mille puhul oli tegemist 39,55%-lise etanooli lahusega ning mis sisaldas 0,04 g/l sidrunhapet, esmasel turustamisel üksnes saatedokumentide kontrolli ning kehtiva õigusega vastuolus oleva juriidilise analüüsi tulemusega. Puuduvad andmed selle kohta, et OÜ oleks nõu küsinud Maksu- ja Tolliametilt, muult alkohoolsete jookide käitlemise üle järelevalvet teostavalt asutuselt või vastavas valdkonnas pädevalt isikult. Kuivõrd OÜ Aldar Eesti piirdus üksnes tootja poolsete saatedokumentide kontrollimisega, siis ei ole OÜ Aldar Eesti täitnud hoolsuskohustust, piirdus üksnes tehingu toimumisest huvitatud isiku poolt edastatud teabega ning ei suhtunud sellesse kriitiliselt. Alternatiivsete toimimisvõimaluste kasutamise korral oleks saanud OÜ Aldar Eesti väärteo toimepanemist vältida ning ette näha, et käitleb kosmeetikatoote asemel alkoholi. Kõigest eelnevast tulenevalt MTA leiab, et OÜ Aldar Eesti tegevuses esinevad väärteo tunnused ning maakohus on põhjendamatult lõpetanud väärteomenetluse. AlkS § 53 lg 2 kohaselt maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Vaatamata apellatsioonis nimetatud menetluslikele minetustele maakohtus väärteoasja arutamisel palus kohtuvälise menetleja esindaja ringkonnakohtus apelleeritud kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada menetlusalune isik – OÜ Aldar Eesti – väärteos süüdi, karistada teda rahatrahviga 20 000 krooni ja kõnesolev toode nimetusega „SUUVESI“ konfiskeerida. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et käesolevat väärteoasja arutades maakohus oluliselt rikkus väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mis vältimatult toovad kaasa kaevatud kohtuotsuse tühistamise ja väärteo saatmise maakohtule uueks arutamiseks, on loetletud VTMS §-s 150 lg
16. Lisaks sellele võib kohus tunnistada oluliseks väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see rikkumine tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. 8 Apellandi viited menetlusseaduse rikkumistele (kohus oleks pidanud täiendavalt küsitlema eksperti tema poolt tehtud ekspertiisiakti suhtes; kohus rikkus tõendite vahetu uurimise nõuet sellega, et järeldusi tehes andis ette kindlaksmääratud jõu mitte toote sisule vaid selle pakendile; kohtuotsuses puudub põhistus konkreetses tootes suuveele iseloomulike antibakteriaalsete omaduste olemasolu või nende puudumise kohta, otsuses pole selgitatud OÜ Aldar Eesti tegevuses hooletuse tunnuste esinemine või nende puudumine) taanduvad mitte soovile saata süüteoasi uueks arutamiseks maakohtule, vaid olemasolevate tõendite teistsugusele hindamisele ja uue kohtuotsuse langetamisele ringkonnakohtus. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt väärteoasja menetluse käigus kuni kohtuliku uurimise lõpuni kohtuvälise menetleja esindajad- nagu ka menetlusalune isik- ei esitanud taotlust uurida täiendavaid tõendeid või muul viisil täiendada uurimist. Seetõttu ja juhindudes KrMS §-st 15 lg 2 sai maakohus kohtulahendit koostades tugineda üksnes tõenditel, mida kohtumenetluse pooled kohtule esitasid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et maakohus andis mõnele tõendile ette kindlaksmääratud jõu või võttis kohtulahendi tegemisel aluseks vaid osa tõenditest.
17. Ringkonnakohtu arvates menetleti käesolevat väärteoasja maakohtus ühekülgselt ja ei kohaldanud sätet, mida oleks pidanud kohaldama. See toob kaasa apelleeritud kohtuotsuse tühistamise ja uue kohtuotsuse tegemise. 5.
18. Arutuselolevas väärteoasjas on keskse tähtsusega välja selgitada, kas kõnesolev toode oli käitlemiseks mittelubatud alkohol või mingi muu toode. Maakohus leidis, et olemasolevad tõendid ei kinnita vastuvaidlematult, et tegemist oli joogiks mõeldud alkoholiga: toote klassifitseerimisel ei ole ekspert olnud oma soovituses täiesti kindel, ükski normatiivakt ei keela joomiseks mõeldud alkoholi villimist taarasse, millist kasutas OÜ G. „SUUVEE“ pakendamisel. Käesolevas väärteoasjas on läbi viidud analüüs (tl. 186-187), mille tulemusena on vastuvaidlematult kindlaks tehtud, et kõnesolev toode on 39,55%-lise etanooli vesilahus, milles on 0,00004 kg/l sidrunhapet. Määrati ka ekspertiis eesmärgiga, et selgitada, kas tegemist on hügieenivahendiga või alkohoolse joogiga (määrus tl. 196, ekspertiisi akt tl. 197). Etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust kuulub alates 01.01.2007.a. kehtivale EL kombineeritud nomenklatuuri rubriiki
19. Toote sellist klassifitseerimist põhjustas lisaks veel asjaolu, et „SUUVEE“ pakend ei vasta Komisjoni määruse (EÜ) nr 1114/2006, 20.06.2006 kohaselt harmoniseeritud süsteemi selgitavate märkuste grupi 33 üldise osa punktile b. Kuna analüüsiakti kohaselt täidab kõnealune toode lisaks veel ka joogipiiritusele esitatud nõudeid, 9 siis läheb ta 2208 90 96 alla. Ekspert soovitab antud toote klassifitseerida rubriiki
20. Selline toode vastab alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS) § 12 lg 1 ja 6 kohaselt alkoholi mõistele. Samasugusele järeldusele on asunud ka kohtupraktika. Nimelt tegid samade lähteandmete alusel Tartu Halduskohus oma 31.01.2008.a. otsusega ja Tartu Ringkonnakohus oma 21.04.2008.a. otsusega väärteoasjas nr. 3-07-2298 kindlaks, et OÜ G. toode nimetusega „SUUVESI“, mida müüdi OÜ- le Aldar Eesti kuuluvas alkoholi müügikohas (seega sama toode, mis käesolevas asjas), on toodetud mitte kosmeetikatootena, vaid alkohoolse joogina, ei kanna eesmärki kaitsta ja edendada inimese tervist, vastab joogipiiritusele esitatud nõuetele kvalifikatsiooniga „muu alkohol“, ei sisalda (või sisaldab ebapiisavalt) kõiki suuõõnevahenditele vajalikke toimeaineid, puuduvad tema terviseohutust kinnitavad andmed, toode ei vasta kosmeetikatoodetele ettenähtud pakendile, pakendil olev märgistus on tarbijale eksitav: toote kasutamine ei ole arusaadav ja üheselt mõistetav, pakend on välimuselt täiesti sarnane müügil olevate alkohoolsete jookide pakenditega. Need kohtuotsused on seadusejõustunud ja käesolevat väärteoasja arutaval kolleegiumil puuduvad alused samadest lähteandmetest teistsuguste järelduste tegemiseks. 5.
21. Maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb ringkonnakohtu arvates kõnesolevas ekspertarvamuses sisalduva väljendi „soovitame…klassifitseerida…“ ebaõiges tõlgendamises ja see viis käesolevas asjas vale otsuse langetamiseni. Ekspert ei ole mitte juriidiliste järelduste tegija ega toodete klassifitseerija, käesoleva väärteoasja kontekstis saavad tema erialased teadmised ja ettepanek olla üksnes aluseks konkreetse toote klassifitseerimisele. Nimelt selle tõttu on ekspert teinud arvamuses nimetatud soovituse. See ei tähenda, et oma arvamuses polnud ta kindel ja et seda soovitust ei saa käsitleda ühe tõendina teiste kõrval. 5.
22. Joomiseks mõeldud tootena kuulus „SUUVESI“ maksustamisele aktsiisimaksuga. Et seda polnud tehtud, oli tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga.
23. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et käesoleva väärteoasja arutamisel maakohus ei tuvastanud subjektiivse koosseisu tunnuseid: vaatamata kohtu hinnangule, et käesolevas asjas puudub väärteo objektiivne koosseis, analüüsis maakohus ka subjektiivseid tunnuseid. Maakohus leidis, et kohtuväline menetleja pole esitanud tõendeid, mis kinnitavad menetlusalusel isikul R.Maureril mingigi kahtluse olemasolu, et toote pakendil ja kasutusjuhendis näidatu ei vasta tegelikkusele. Dokumentide kontrollimist tootja ja toote kohta saab tõlgendada üksnes hoolsuskohustuse täitmisena, mitte aga kauba ehtsuses kahtlemisena. 10 6.
24. KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Arutuselolev väärteomaterjal tugineb asjaolul, et menetlusaluse isiku juhatuse liige Riho Maurer tegutses professionaalse alkoholimüüjana valdkonnas, mida reguleerivad mitmed õigusaktid sh alkoholiseadus, mis paneb ettevõtjale kohustuse tagada, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Seega pidi ta tagama oma tegevuse seaduslikkuse. Selles seisneb R.Maureril lasuv hoolsuskohustus.
25. Arutuselolevat toodet tootis OÜ G.. Väärteoasja materjalidest nähtub, et R.Maurer kogus riigiasutuste poolt väljaantud dokumente OÜ G. tegutsemisvaldkonna ja tema poolt kasutatava toorme kohta. Menetluse käigus on menetlusalune isik R.Maurer kinnitanud, et lisaks toote pakendil olevale teabele kontrollis ta riigiasutuste lubade olemasolu (MTA poolt väljastatud piirituse aktsiisivabastuse luba) ja infot toote registreerimise (Tervisekaitseinspektsiooni registreeringu) kohta. Ta lootis, et tootmisse lubatud tootega ei tohi mingeid probleeme olla. Muude konkreetsete andmete nõustamist või kontrollimist pole R.Maurer nimetanud. Kolleegiumi arvates viis R.Maurer väidetud juriidilise uuringu läbi ebapiisava põhjalikkusega ja ekslikult järeldas, et „SUUVESI“ on kosmeetikatoode. Igal juhul ei võinud ta teha järeldusi toote olemuse kohta tootel oleva nimetuse „SUUVESI“ järgi (vrd nt viin nimetusega „Hundijalavesi“). Järelduse tegemise aluseks olnud R.Maureri poolt nimetatud MTA aktsiisivabastuse loa väljastamise otsusest (tl. 155-156) nähtub, et OÜ G. vabastati 50 000 liitri piirituse alkoholiaktsiisi tasumisest olmekeemia ja desinfektantide tootmiseks, mitte aga alkohoolsete jookide tootmiseks. Suuvett tootev OÜ G. oli ennast Tervisekaitseinspektsioonis registreerinud kosmeetikatoodete tootjana (tl. 192193), see registreering on tehtud tootja initsiatiivil ja inspektsiooni poolt kontrollimata, inspektsiooni pädevus polnud hinnata tooteliiki. Seega menetlusalune isik uuris ja sai kinnitust üksnes faktidele, et OÜ G.il oli õigus tegutseda parfümeeriakaupade tootmisega ja selleks kasutas ta aktsiisivabastusega tooret (piiritust). Kumbki nimetatud dokument ei käsitle aga konkreetse toote nimetusega „SUUVESI“ olemust või liiki. Seda pealiskaudsust kasutas tootja ära oma ärihuvidest lähtudes.
26. Edasiseks käitlemiseks kauba ostnud OÜ Aldar Eesti oma juhatuse liikme R.Maureri kaudu ei täitnud AlkS §-s 7 lg 4 nimetatud hoolsuskohustust, usaldas äripartnerit, ei selgitanud, kas ostetav kaup vastab müüja poolt väidetule ja käitles selleks mittelubatud alkoholiga. Ameti poolest alkohoolsete jookide müüjana oli R.Maurer teadlik nõudest, et pakendil peab olema maksumärk. 11 Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette näinud. Õigusemõistmise ülesanne ei ole selgitada, mida pidanuks menetlusalune isik täiendavalt tegema kõnesoleva seaduserikkumise ärahoidmiseks. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Aldar Eesti tegutses aktsiisimaksu tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil kokkuleppel alkohoolset jooki muu kauba nimetuse all tootnud OÜ-ga G. või et muul viisil pani teo toime tahtlikult. OÜ Aldar Eesti ja R.Maureri süüd välistavad asjaolud puuduvad.
27. Käesolevas kohtuotsuses nimetatud asjaolud on aluseks maakohtu kohtuotsuse tühistamisele, OÜ Aldar Eesti süüditunnistamisele AlkS § 53 lg 2 järgi ja karistuse mõistmisele. Karistusmäära valikul võtab kohus arvesse, et kõnesolev seaduserikkumine OÜ Aldar Eesti poolt oli esmakordne ja et „SUUVETT“ tootnud OÜ G.i suhtes rakendatud sanktsioon seisnes alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamises. Seetõttu mõistetakse OÜ Aldar Eesti karistuseks trahv alla seaduses ettenähtud keskmist määra. Alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 1 sisust lähtuvalt ei tohi käesoleva väärteo vahetut objekti- 116920 pudelit toodet „SUUVESI“- käidelda, mistõttu see tuleb konfiskeerida. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 149 p 1, § 151 lg 3 p 2, § 155 lg 1 p 3 ja KarS § 83 lg 4 ringkonnakohus otsustas:
28. Tühistada Harju Maakohtu 16.11.2007.a. kohtuotsus OÜ Aldar Eesti suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamises.
29. Tunnistada OÜ Aldar Eesti süüdi Alkoholiseaduse § 53 lg 2 järgi ja karistada teda rahatrahviga 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr
30. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064900 ning selgitus „OÜ Aldar Eesti, 4-07-4904, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse 12 nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
31. Tolli poolt äravõetud 116922 pudelit 0,5-liitrilist pudelit nimetusega „SUUVESI“ konfiskeerida.
32. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Jüri Paap Igor Amann Ene Randmäe 13