MS §-dest 426, 432, 383, 384, kohus Määras: Meelis Kriisk, isikukood 37112092210, vabastada tingimisi ennetähtaegselt temale Ida-Viru Maakohtu 04.04.2002 kohtuotsusega nr 1-385/02 mõistetud vangistuse kandmisest, millest seisuga 22.01.2009 on ärakandmata 2 aastat, ja 15 päeva. Määrata Meelis Kriisk ile katseaeg kuni karistusaja lõpuni 07.02.2011. Katseaja algust arvestada käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Anda Meelis Kriisk katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku Nutovi järelevalve alla. Panna Meelis Kriiskile katseajaks kohustus järgida
Ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 p 2, 4, 5, 8 alusel panna Meelis Kriiskile katseajaks kohustused:Mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Asuda tööle 3 nädala jooksul vabanemisest. Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kui Meelis Kriisk katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pööratakse kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 1 Meelis Kriisk vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Meelis Kriiskile. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1.Karistus Meelis Kriisk on süüdi tunnistatud 04.04.2002.a. Ida-Viru Maakohtu kohtuotsusega KrK § 100; §207 lg 1,2; § 207 – 1 lg 1 järgi 10- aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus on 07.02.2001, lõpp- 07.02.2011.a.
lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 2/3 karistusaja ärakandmist. Harju Maakohtu 19.10.2007 a. määruses, millega jäeti Meelis Kriisk ennetähtaegselt tingimisi vabastamata (määrus jõustus 19.11.2007 a.), määrati uue taotluse esitamise tähtajaks VangS § 76 lg 3 alusel 1 aasta. See tähtaeg saabus 19.11.2008 a. 2.Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on M. Kriiskil on 1üks distsiplinaarkaristus. Alates 2006.a. on ta vangistuses kogu aeg töötanud, on omandanud elektriku kutse ja hetkel töötab Viru Vanglas AS-s Eesti Vanglatööstus metallitöödel. M. Kriisk on 4 korda kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Vangistuse jooksul ei ole tarvitanud alkoholi ega narkootikume. Vabanemise järel asub elama vanemate juurde xxx. Kuriteoga seotud varalised nõuded on täidetud, vanglas saadavast töötasust maksab alimente. Uute kuritegude toimepanemise riski vähendavad asjaolud oleks lähedaste toetus, töökoha olemasolu ja alkoholist loobumine 3.Kriminaalhooldusametnik ei toeta taotlust Meelis Kriiski tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. M. Kriisk ei ole peale korduvaid karistusi õppust võtnud, vaid on jätkanud kuritegelikku eluviisi ning hetkel kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, kuna kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks. 4.Süüdimõistetu Meelis Kriisk seletas kohtuistungil: Ma olin 8 aastat vangistuses olnud, see aeg on mind muutnud. Viimane taotlus oli mul aasta tagasi, selle aasta jooksul mul rikkumisi ei olnud. enne vangistuses samuti mul raskeid rikkumisi ei ole olnud. Ma ei tarvita ei alkoholi ega ka narkootikume. Relv oli kannatanu oma, mitte minu oma. Meil tekkis alkoholi tarvitamise käigus vaidlus ja nii juhtus. Kannatanu oli minu hea tuttav. See juhtus kolmanda isiku juures. Mina saan öelda, et alkohol ei ole probleem, 8 aasta jooksul ma alkoholi ei ole tarvitanud ja ei hakka ka. Vanglas oli mul küllaga võimalusi alkoholi tarvitada. Mul on toetavad vanemad , isa leidis mulle töökoha. Mul on tütarlaps, olin temaga juba enne vangistust tuttav. Ma olen kursis mis väljaspool vanglat toimub. I taotlus oli mul elektroonilise järelevalve taotlus, siis kaks kuud hiljem tavaline vabastamise taotlus, täna on kolmas taotlus. Kriminaalhoolduse järelevalve on ikkagi korrale kutsuv faktor. Ma hakkan väga pingutama ,et kriminaalhoolduse all mingeid probleeme ja rikkumisi mul ei tule. Kui on tingimus, et alkoholi tarvitada ei tohi siis seda ma ka tegema ei hakka. Vanglas töötan seetõttu ma ei ole läbinud sotsiaalprogramme. On kaks võimalust: kas ka töötad või käid kursustel. 2003 aastast ma olen tööd teinud vanglas. Mul on kõik kohtukulud makstud riigi ees. Kui kriminaalhooldaja pakub mulle programme siis ma osalen nendes, need on olulised, eriti AA programm. Firma mis mulle tööd garanteerib asub Ahtmes. Ma olen nõus ükskõik millise tööga, mis antakse, saan töötada keevitajana, autojuhina. 5.Prokuröri seisukoht. Tutvunud kohtule esitatud materjalidega ja kuulanud M.Kriiski selgitusi leian, et kriminaalhooldusametnik ei ole nõustunud tema enne tähtaegse vabastamisega vangistusest. M.Kriisk on kohtulikult karistatud juba 4 korral. Aja jooksul on tema kuriteod muutunud raskemaks. Vangistuses viibib esimest korda. Karistust kannab I astme raske isikuvastase kuriteo sooritamise eest. M.Kriiskil on olemas elukoht , on lähedased isikud kes toetavad teda, on olemas töökoht. Küsimuse otsustamisel tuleb arvestada ka seda, et ta on viibinud käesolevaks ajaks juba pikka aega vangistuses, on olnud eemal ühiskonnast kuid ei ole läbinud mitte ühtegi sotsiaalprogrammi. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kriiski elustiili, tema poolt toimepandud rasket kuritegu leian, et ühiskonna õigustunne saab oluliselt riivatud kui vabastada isik enne tähtaega vangistusest. Palun M.Kriiski mitte vabastada. 2 6.Kohtu seisukoht. Meelis Kriisk kannab karistust tahtlikult toime pandud 1.astme isikuvastase kuriteo eest.
lg 2 p 2 järgi 1.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldus- karistusajast 2/3 ärakandmineon täidetud. Seisuga 22.01.2009 on tal vangistusest 10 aastat ära kantud 7 aastat, 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Vabastamata jätmise määruse jõustumisest (19.11.2007) on möödunud rohkem kui 1 aasta.
lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud vangla ja kriminaalhooldusametniku iseloomustustega, kuulanud ära prokuröri arvamuse ja kinnipeetava seletuse, leiab, et Meelis Kriisk tuleb vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt: Süüdimõistetu kannab vanglakaristust esmakordselt. Kohtuotsusega mõistetud 10-aastasest vangistusest on ta ära kandnud kaheksa aastat. See on 4/5, mis on tunduvalt suurem osa, kui
lg 2 p 2 järgi tingimisi vabastamise minimaalne eeldus 2/3 karistusajast (6 aastat ja 8 kuud).Vangistuse ajal on ta töötanud alates 2006.a. (5 aastat), omandanud sel ajal elektriku eriala, tasunud kõik võlanõuded. Palgast maksab tütrele alimente. Ajavahemikus 20022004 oli tal mitmeid distsiplinaarkaristusi, mis on kustunud. Viimane ja ainus kehtiv karistusnoomitus- oli 20.02.2007 selle eest, et ta sööklasse minnes ei täitnud ametniku korraldust seisma jääda ja rivistuda enne sööklasse minekut. Vangistusest vabanemise korral on süüdimõistetul olemas elukoht vanemate juures Jõhvis ning garanteeritud töökoht xxx OÜ-s (firma juhatuse liige V.P kohtuistungil kinnitas, et M.Kriisk võib vabanemisel kohe tööle asuda). Süüdimõistetul on olemas lähedaste (vanemad ja tüdruksõber) materiaalne ja moraalne toetus. Tal on motivatsioon, oskused ja võimalus tööle asuda. Süüdimõistetu kahetses kuritegu ja kinnitas, et on aru saanud vajadusest läbida sotsiaalprogramme, eriti AA-programmi, andis lubaduse, et osaleb kõigis kriminaalhooldusametniku poolt soovitatavates programmides. Katseaeg ja allumine käitumiskontrollile aitavad pikaajalise vangistuse järel süüdimõistetut elama õiguskuulekalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 432 lg 3, § 426, rahuldab kohus süüdimõistetu Meelis Kriiski taotluse vabastada ta Ida-Viru Maakohtu 04.04.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Meelis Kriiskle katseaeg kuni karistusaja lõpuni 07.02.2011. Katseaja algust arvestada käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Anda Meelis Kriisk katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku Ain Nutovi järelevalve alla. Panna Meelis Kriiskile katseajaks kohustus järgida
Ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg 2 alusel panna Meelis Kriiskile katseajaks kohustused: Mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Asuda tööle 2 nädala jooksul vabanemisest. Osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kui Meelis Kriisk katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pööratakse kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Meelis Kriisk vabastada käesoleva määruse jõustumisel. Täitmiskohtunik Anu Ernits 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.