Resolutsioon 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 16. juuni 2008.a kohtuotsus osaliselt Ennu Ganseni süüdimõistmises ja karistamises

§ 114p 6 järgi ning liitkaristuste mõistmises.

1. Muuta Pärnu Maakohtu
2. juuni 2008.a kohtuotsuse põhiosa, jättes Ennu Ganseni süüstavate tõendite hulgast välja Ennu Ganseni ütlused ning ütluste ja olustiku seostamise protokoll seonduvalt

§ 114

p 6 süüdistusega ning tunnistaja Signe Tammele isiku äratundmiseks esitamise protokoll. 3. Teha uus otsus, millega tunnistada Ennu Gansen süüdi

§ 113

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata 2 päeva eelvangistusest ( 24-05.-25-05.2007 ) karistusaja hulka.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.

1. 2007.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Apellatsioonid jätta rahuldamata. KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juunil 2008.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-7548 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Rahvakohtunikud Asta Veere ja Evi Sikstus Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi Ennu Ganseni süüdistus

§-i 199 lg 2 p 4, 8; §-i 121 ja §-i 114 p 6 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Ennu Gansen, isikukood 36303134914, kindlat elukohta linnas ei ole olnud, omab töövõimekaotust 50 %, varem kriminaalkorras karistatud: - 01.10.1996 Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega üks aasta kolm kuud katseajaga kuus kuud; - 20.06.1997 Järva Maakohtu poolt KrK § 17 lg 6- § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega kaks aastat ja kaks kuud; - 25.05.2000 Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega kaks aastat kuus kuud, - 17.09.2003 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega üks aasta kuus kuud katseajaga kolm aastat; - 29.09.2003 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 1, 4, 7, 8 järgi vangistusega üks aasta kuus kuud katseajaga kolm aastat; - 12.02.2004 Järva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu 10 päeva; - 27.10.2006 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt

§ 266

lg 1 järgi vangistusega neli kuud, vabanes vanglast 15.03.2007; - 26.04.2007 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumajas

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga; millest 3 päeva on loetud kantuks, karistatus kustumata; kahtlustatavana vahi all alates 12.06.2007 Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Resolutsioon Süüdi tunnistada Ennu Gansen

§-i 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Ennu Gansen

§-i 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Ennu Gansen

§-i 114 p 6 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantud karistuseks 2 päeva eelvangistust (24.05.-25.05.2007), kantavaks karistuseks jääb 9 (üheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.04.2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuu 27 päevase vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 10 (kümme) aastat 5 (viis) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta samaks. Eelvangistuse aeg lugeda kantud karistuse hulka. Karistuse kandmise aega hakata lugema 12. juunist 2007.a. Välja mõista Ennu Gansenilt: 5000 (viis tuhat) krooni L. J. (xxxxxx) kasuks; 2 1000 (üks tuhat) krooni A. K.(xxxxxxxx) kasuks; 500 (viissada) krooni M.L. (Pärna 13 Tüxxxxxxxx) kasuks nendele tekitatud kahju katteks. Välja mõista menetluskuludena riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) Ennu Gansenilt 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha katteks ja 382.50 (kolmsada kaheksakümmend kaks kr ja 50

1. s)krooni postikulude katteks ning ekspertiisikulude katteks 36340 (kolmkümmend kuus tuhat kolmsada nelikümmend) krooni, toimiku paljundamise kulu 267.40 (kakssada kuuskümmend seitse kr 40
2. s)krooni ja veel kaitsjatasuna 38397.20 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada üheksakümmend seitse kr 20
3. s)krooni. Vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida Paide kohtumaja, veel lahendi number, mille eest tasutakse (sundraha, postikulu, kaitsjatasu, ekspertiisi kulu, toimiku paljundamise kulu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – asukohaga kohtus - nuga ja verine T-särk kriminaalasja juures hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtumenetluse käigus vaadeldud binoklid tagastada A. Ü. (xxxxxxxxxxx) peale kohtuotsuse jõustumist. Ekspertiisist tagastatud materjal hüvitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse kuulutamise päevast. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul, alates otsuse kuulutamise päevast. Tuvastatud asjaolud Ennu Ganseni kriminaalasjas on kindlaks tehtud: -et tema varem varguse toimepannud isikuna alkoholijoobes olles, märtsis 2007 tungis kirve abil ukse lahtikangutamise teel sisse Järva maakonnas xxxxxxx kõrvalhoonesse ja varastas sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. J. kuuluva jalgratta Author väärtusega 5000 krooni; - ajavahemikul 10.04.2007 kuni 11.04.2007 varastas Järva maakonnas xxxxxxxxxxx trepi juures maja ääres seisnud lukustamata E. S. kuuluva jalgratta Merida väärtusega 1500 krooni; - ajavahemikul 11.04.2007 kella 11.00-st kuni 13.04.2007 kella 14:00-ni sisenes lukustamata ukse avamise teel Järva maakonnas xxxxxx linnas xxxxxxx kõrvalhoonesse ja varastas kõrvalhoones sauna eesruumist ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. K. kuuluva muusikakeskuse Philips väärtusega 1300 krooni ning raadio väärtusega 200 krooni, tekitades varalise kahju kokku 1500 krooni; - ajavahemikul 17.04.2007 kella 17.00-st kuni 19.04.2007 kella 13.00-ni sisenes lukustamata kõrvalhoonesse Järva maakonnas xxxxx linnas xxxxxx ja varastas sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil M..L. kuuluva musta värvi jalgratta Helkama Aino-3 raami numbriga xxxxxv väärtusega 3000 krooni ning mootorsae Dolmar PS-340 seerianumbriga 2004132327 väärtusega 5000 krooni, tekitades varalise kahju kokku 8000 krooni; - olles alkoholijoobes, ajavahemikul 16.05.2007 kuni 17.05.2007 tungis aknaklaasi lõhkumise teel Järva maakonnas xxxxxxx linnas xxxxxxx eramusse ja varastas sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil T. O. kuuluva antiikse kristallist metallääristega suhkrutoosi väärtusega 700 krooni ja kaks hõbelusikat väärtusega 200 krooni tükk, koguväärtusega 400 krooni, 3 taskulambi väärtusega 100 krooni ning väärtusetu 3-liitrise kurgipurgi, tekitades varalise kahju kokku 1200 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning mis oli toime pandud sissetungimisega, pani Ennu Gansen toime kuriteod

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi.

Veel süüdistatakse Ennu Gansenit selles, olles alkoholijoobes, lõi 06.06.2007 kella 20 paiku Järva maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxx korteris xxxxxxxR.K. tüli käigus samas korteris laualt haaratud kööginoaga selja piirkonda ja libamisi vastu pea paremat külge, tekitades R. K. 1 cm pikkused pea ja selja torkehaavad. R. K. tervise kahjustamisega noaga löömisel pani Ennu Gansen toime kuriteo

§ 121järgi.

Samuti süüdistatakse Ennu Gansenit selles, et olles alkoholijoobes, 09.06.2007 õhtul sisenes T. Ü. majja xxxxx linnas, xxxxx lootuses, et T.Ü.magab ning tal on võimalus salaja varastada binoklid. Ta läks tuppa, kus teadis binoklid asuvat, sest oli kannatanut näinud asju sinna tagasi panemas. Samal ajal tõusis kõrvaltoas olnud T. Ü. diivanilt püsti, sammus Ennu Ganseni poole ja küsis, mida viimane teeb. Ennu Gansen ründas ning lõi tema poole tulnud binoklite vargust takistavat T. Ü. küünarnukiga näo piirkonda. Selle tagajärjel kukkus T. Ü.pikali, kuid üritas püsti tõusta, mida Ennu Gansen takistas jalalöökidega kõhu piirkonda. Pärast seda jäi T. Ü. selili asendisse lamama. T. Ü. surma põhjus on kehatüve kinnine tömp trauma peensoolekinnisti rebendiga, verevalumitega südamepaunal, kinnistil ja vaagnalihastes ning roiete hulgimurrud mitmel keha anatoomilisel joonel, mille tagajärjel tekkis verikõht ning vigastused on eluohtlikud. Samuti tekitas Ennu Gansen Toomas Üttile võimalik, et pigistamisest kätega järgmised vigastused - keeleluukeha murru, verevalumid kilpkõhre eesmist pinda ja keeleluu parempoolset sarve ümbritsevas pehmes koes, keele- ja kaelalihastes. T. Ü. surnukehal esinesid veel tömbile vägivallale iseloomulikud vigastused - verevalumid kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, 13. hamba traumaatiline kaotus, põrutushaavad ja verevalumid huule limaskestadel, põrutushaav otsmikul ja nahaalused verevalumid ning nahamarrastused peapiirkonnas, kusjuures pea ja kehatüve vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale, kehatüve piirkonda kõvade piiratud pinnaga esemetega, s.h ka rusikatega ja/või kängitsetud jalaga ning osad vigastused on tekitatud lamava kannatanu rindkerele rõhumisel. Kõik vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus, kusjuures T. Ü. tüüpilisi enesekaitsele viitavaid kehavigastusi ei sedastatud. Ennu Gansen hõivas ohvri T. Ü. vara - 2 binoklit, mille väärtus ei ole teada. Tapmisega, mis oli toime pandud teise süüteo, milleks oli T. Ü. kuuluvate 2 binokli vargus, toimepanemise hõlbustamise eesmärgil, pani Ennu Gansen toime kuriteo

§ 114p 6 järgi.

Menetlus kohtus Kohtuistungil süüdistatav tunnistab toime pandud vargusi ja kannatanu kehalist väärkohtlemist, kuid ei tunnista mõrva toimepanekut ega binoklite võttu. Kaitsja leiab, et süüdistus on osaliselt põhjendatud, s.t varguse ja kehalise väärkohtlemise osas.

§ 114p 6 järgi ei ole tema süüdi tunnistamine võimalik.

Selleks ei ole piisavalt tõendeid. Tõendite uurimine varguse ja kehalise väärkohtlemise süüdistuses. Kannatanu J. J. tõendab, et jalgratas varastati tema kuurist suvekuul. Sellega on tekitatud kahju 5000 krooni. Kannatanu T. O. tõendab lillelaada ajal toime pandud vargust, mille käigus on ära võetud hõbelusikaid, suhkrutoos, lamp. Ei esita kahjunõuet. Kannatanu A. K. tõendab 4 muusikakeskuse vargust saunaruumist. Kahju suurus on 1000 krooni. Kannatanu M. L. tõendab jalgratta ja mootorsae vargust kõrvalruumist. Tsiviilhagi suuruseks on 500 krooni. Kannatanu E. S. on tõendanud jalgratta vargust maja juurest. Kahju suurus on 1500 krooni. Tunnistaja H. K. tõendab varguse kohta, et Gansen pakkus talle müüa pitse ja lusikaid. Temalt on ta saanud kaks lusikat ja pitsid. Gansen oli talle vastanud, et pole varastatud. Gansen tõi ka muusikakeskuse, kuid see ei mänginud. Selle viis tagasi. On talle jalgrattaid pakkunud. Kollase jalgratta on võtnud. Kannatanu R. K. tõendab vigastusi peas ja seljal, et need tekitas talle E. Gansen. Toimus see tema elukohas. Õlle tarvitamise käigus nõudis Gansen talt raha. Peale keeldumist, kui oli selja pööranud Ganseni poole, siis nuga saigi ja kolaka pähe. Seejärel Gansen lahkus pooliku õlle pudeliga. Tunnistaja A. K. tõendab, et K. ütles talle noaga löömisest. Noaga oli Gansen löönud peale raha küsimist. K. oli trepil ja ütles enda nõrga olevat. Tunnistaja ema kutsus siis kiirabi. Süüdistatav selgitab varguste kohta, et ei pea varastamist kuriteoks nagu vanglat karistuseks. Toimetulekuks on pension väike, tööd käe tõttu teha ei saa, siis polegi muud võimalust kui ringi konnata ja otsida, kuidas raha saada. Rattaga sai asju transportida. Kannatanu K. süüdistas ratta varguses ja see vihastas. Noaga ei löönud, pani noa lihtsalt vastu selga. Tundis, et nuga liikus läbi riiete. Nuga oli terava otsaga lauanuga. Noa tõmbas välja ja see oli verine. K. ei olnud midagi viga. Pärast viskas noa veekaussi. Tal pole käsi millega saaks kedagi lüüa. Lööja pole ta kunagi olnud. Kohus uuris ja hindas varguste ja kehalise väärkohtlemise uurimisel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolle (1.kd tl 33-36; 62-64; 70-71) ja ütluste ja olustiku seostamise protokolle (1.kd tl 24-29; 49-52; 77-80; 100-104) ja asitõendi vaatlusprotokolli (1.kd tl 21-22; 42-43; 90-92). Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused varguste ja kannatanu kehalise väärkohtlemise kohta, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteod § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 121 järgi karistusseadustikus sätestatud alustel. Vargused on leidnud tõendamist eelpool märgitud kannatanute ütlustega ning lisaks veel sündmuskoha vaatlusprotokollidega ja ütluste seostamise protokollidega, asitõendite vaatlusega ja tunnistaja H. K. ütlustega ning süüdistatava enda ütlustega. Tervise kahjustamine kehalise väärkohtlemise kaudu süüdistatava poolt on leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistaja A. K. ütlustega, samuti haigla teatisega, asitõendi vaatlusega, ütluste seostamise protokolliga ja süüdistatava ütlustega. Süüteokoosseisud on täidetud. Süüdistatav on süüdi. Nende kuritegude osas süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav on tegutsenud õigusvastaselt. Süüdistatav on süüvõimeline ning subjektiivsest küljest on tegemist kavatsetusega varguste puhul ja otsese tahtlusega kehalise väärkohtlemise puhul. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolu puuduvad. Tõendite uurimine raskendavatel asjaoludel tapmise süüdistuses. Süüdistatavale on esitatud süüdistus tapmises raskendavatel asjaoludel, mis tema ja tema kaitsja hinnangul on ebaõige ja tõendamata. Kohus uuris tõenditena kannatanu ja tunnistajate ütlusi, küsitles eksperti ja uuris kirjalikke tõendeid nagu sündmuskoha vaatlusprotokolli (1.kd 109-128), äratundmiseks esitamise protokolli (1.kd 139-141) ja ekspertiisi akte: surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 140 (1.kd tl 159-169), akti nr GE-1238-07/3400 kui DNA uuringul põhinevat (1.kd tl 173-175) ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 66/70 (2.kd tl 62-71), süüdistatava läbivaatuse protokolli (2.kd tl 3-6), ütluste ja olustiku seostamise protokolle (2.kd tl 10-15; 17-19), asitõendite vaatlusprotokolli (2.kd tl 20-25), allkirja esemete tagasisaamise kohta (2.kd tl 28). . 5 Kannatanu A. Ü.tõendab, et hukkunud T. Ü. oli tema vend, kellel oli suur probleem alkoholiga peale seda kui elukaaslane vanadekodusse viidi. Binoklid on ta saanud politseist tagasi. Tagasi on antud käekell. Teab, et vend ei ole olnud suitsetaja. Tunnistaja A. P. tõendab, et oli laupäeval Ganseniga koos, tarvitasid alkoholi, lahku läksid õhtupoole. Tunnistaja H. E. tõendab, et müüs Gansenile õhtul poest viina. Tunnistaja G. G. tõendab, et isal oli seljas tumedam pruun tagi. Juunis nägi isal binokleid. Tunnistaja V. H. tõendab, et on näinud binokleid, on saanud raha süüdistatavalt. Tunnistaja L. K. tõendab, et on Gansenile raha laenanud ja tagasi saanud. Tunnistaja Ü. P. tõendab, et müüs õhtul enne poe kinnipanekut poest Gansenile viina. Tunnistaja S. T.tõendab, et T. Ü. oli tema naaber, kes kedagi ei häirinud kuigi tal oli probleeme alkoholiga. Tema juures käisid ainult õed. Teisi isikuid ei käinud. Aga juunikuu ühel laupäeval läks T. Ü ühe mehega majja. Mehel, kes tal kaasas oli, olid rasvased juuksed. Ta oli Ü pikem. Sama mees lahkus öösel veerand ühe ajal. Kui majja läks, siis ei olnud tal midagi kaasas, kui lahkus, siis lahkus jalgrattaga ja säästumarketi kilekotiga. Jalgratas oli ilmselt T. Ü oma. Lahkuv mees oli purjus ja püüdis meeleheitlikult jalgrattale saada. Äratundmiseks esitamisel tundis mehe ära juuste järgi. Näost näkku ei ole näinud. Tähelepanu äratas, et naabri maja uks oli terve pühapäevase päeva lahti, sest seda ei ole kunagi varem olnud. Esmaspäeval teatas valda. Politsei kutsus esmaspäeva õhtul. Siis oli aknast vaadates näha, et T. Ü oli toas pikali maas. Tunnistaja täpsustab, et tema maja teise korruse aken avaneb naabermajale ja sissekäigule. Veel täpsustab, et tundis mehe juuste ja pikkuse järgi ära. Äratundmise kohta vormistatud protokoll (tl 132 1.kd, on menetluspoole taotluse alusel avaldatud) on õige. Tema oli oma alaealise poja K. T äratundmise protokolli koostamise juures kui poja vanem. Tunnistaja K. T tõendab, et viimati nägi T Ü suvel 2007. Siis tuli T. Ü koos Ganseniga talle tänaval vastu nende maja ja kiriku vahel. Nad olid enam-vähem ühe pikkused. Varem ei ole neid koos näinud. Juuksed olid mehel hallid. Fotodelt tundis sama mehe ära. Sama mees on kohtusaalis. Äratundmise vormistamisel oli ema juures. Pilte näidati eraldi ja pärast vaatasid koos. Süüdistatav ise on kohtule ristküsitlusel ja hilisema küsitlemisel kohtule vastanud ja selgitanud, et T Ü sai kokku 9. juunil 2007. T on tuttav aastast 2006. T oli samal päeval pargis verise näoga. T andis raha, et alkoholi osta. Peale alkoholi joomist saatis T koju. Lahkus T 20 meetrit enne tema maja. Selle tee peal võis inimesi vastu tulla. Edasi läks Säästumarketisse. See oli päeval kahe või poole kolme ajal. Kauplusest lahkumise järel joodi mitmekesi õlut surnuaias kuni kella 5 või 6-ni õhtul. Magama läks põlenud majja, kus sellel ajal elas. Uuesti poodi jõudis enne kella kümmet õhtul. Raha oli tal 2000 krooni, mille oli saanud binoklite müügist. See ei olnud tema raha. Kuid kuna oli vanglasse minek ees, siis ei hoolinud enam raha hoidmisest ja selle omanikest ning andis sellest rahast endisele naisel 500 krooni ja andis tagasi võla müüjale. Ta oli selleks ajaks tüdinenud prügikaste mööda käimisest. Ühe binokli on saanud T käest ja teise on ostnud Pärnu turult. Küsimusele, kuidas sattus T veri käekellarihma alla, vastab, et käekella sai T enda käest. Neil on olnud T kaklus aprillis või mais. Mõlemad oli verised. Sealt ka veri käekellarihma all. Küsimusele, kuidas sattus T veri tema saabastele, vastab, et tema saapaid pole keegi uurinud. Eeluurimisel uuritud saapad on nr 38, kuid tema jalanumber on 41. Saabaste juurde juhatas uurijat sellepärast, et platsil hakkas talle silma sama saapamuster. Saabastel ei olnud roomikmustri vahel verd ja samuti katkisel polstril ei olnud verd. Pükstel võis olla verd, sest on kakelnud T. Suitsukoni kohta ütleb, et verist koni tema suhu ei pane. See on sinna sihilikult pandud. Sellel oli sega DNA, võib olla tema polegi suitsetanud. Veel selgitab, et algul soovis elulõpuni vangi minna, sellepärast võttis kõik tapmise süüdistuses kirjeldatu omaks. Kuid kuna on tütrega ära leppinud, siis räägib nii nagu tegelikult on asjaolud olnud. 6 Süüdistatava küsitlemisel tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus kohtumenetluse poole taotluse alusel tema kohtueelse uurimisel antud ütlused 2. köite lehekülgedelt 7-9 ja 8-9, hiljem veel lehekülgedelt 17-18 ja tl 32-34. Süüdistatav vastab, et kui alla kirjutas, ei lugenud neid ütlusi läbi, sest täitis käsku. Oli ka meeldesegaduses. Ütleb, et tunneb Ü juba 1995 või 1996. aastast. Esimest korda käis tema juures 2001.a. Täiendavalt on kohtu poolt läbi viidud binoklite vaatlus, et kõrvaldada kahtlus, kuna vähemalt üks neist ei olevat T. Ü oma. Täiendavalt on kohtu poolt läbi viidud eksperdi küsitlemine. Ekspert viis läbi DNA-l põhineva uuringu. Ekspert jäi aktis väljendatud arvamuse juurde. Ekspertiisiakti arvamus on, et suitsukoni puhul ei saa segaproovist välistada E. Ganseni DNA alleele. Teksapükste vasakult säärelt ja küljelt võetud proov on segaproov, peamised DNA profiilid on kokkulangevad T. Ü võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, ei saa välistada E. Gansenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kellarihmalt ja vasaku jala saapa pealtpoolsest osast võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad T. Ü võrdlusproovist määratletud profiiliga. Teksapükste vasakult säärelt (eespoolt, ülevalt) ja tagaküljelt (keskelt) on kokkulangev E. Ganseni võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, mitte T. Ü omaga. Teksapükste paremalt säärelt (eestpoolt, keskelt) on segapoov, ei saa välistada E. Gansenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohtu põhjendused, mis käsitlevad

§ 114p 6 järgset süüdistust.

Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamuse süüdistuse põhjendatuse kohta

114 p 6 järgi ning süüdistatava ütlused, tutvunud kannatanu ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteo § 114 p 6 järgi karistusseadustikus sätestatud alustel. Ta on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline ning subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus rajab oma otsuse järgmistele otsestele ja kaudsetele tõenditele (RK lahend 3-1-1-12-07). Tõendamist on leidnud, et kaks binoklit olid T. Ü omad. Seda on tõendanud kannatanu A. kohtus antud ütlustega, tuues binoklid kohtusse ja lisades juurde ka dokumendid. Binoklid on kohtueelse uurimise objektid samuti olnud. Neid on vaadeldud nii kohtus ja kui eeluurimisel. Kannatanu ütlustes, esitatud binoklites ja dokumentides ei ole kahtlust. Samad binoklid on vaatlusprotokollis (2.kd tl 21) fotografeeritud. Binokleid on olnud süüdistatava E. Ganseni käes. Neid on näinud veel tunnistajad E. Gansen ja V. H ning kohtus seda kinnitanud. Süüdistatava enda ütlused, kuidas on need omandanud, on paljasõnaline, tõendamata. Ütluste ja olustiku seostamise protokollides, kus on kirjeldatud E. Ganseni ütlusi ja binoklite asukohta T. Ü majas ja E. Ganseni lahutatud abikaasa elukohas xxxxxx tänavas, on samuti tõendiks. Kohus ei usu E. Ganseni väidet, et tema tegutses käsu järgi oma ütluste andmisel. Kui ei oleks olnud binoklid varastatud, siis ei oleks olnud vaja neid peita oma pereliikmete eest. Samuti on arvestatavad E. Ganseni enda ütlused kahtlustatavana binoklite kohta, mis on protokollitud ja kohtuistungil avaldatud, kuna süüdistatava ütlused oli vastuolulised, mitmel korral muudetud kogu menetluse käigus. Kõiki eelpool toodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et binoklite vargus on leidnud tõendamist. Süüdistataval oli tekkinud soov hõivata ohvri vara, s.t otseselt binokleid, ning seda ta tegi ja enda valdusse need sai läbi omaniku kahjustamise. Tegu on õigusvastane ja vastab süüteokoosseisule. Tahtluse liigiks on otsene tahtlus. Süüdistataval oli eesmärk. Sellest piisab, kui oli selline eesmärk. Tunnistajate S. T ja K. T ütlustega on leidnud tõendamist, et süüdistatav oli koos T. Ü enne viimase majja minekut. S. Tütlusega on tõendatud, et süüdistatav sisenes T. Ü viimase majja ja süüdistatav lahkus öisel ajal, veerand tundi peale kahteteist öösel. Tunnistaja ütlustega on 7 leidnud tõendamist, et naabrimaja uks oli avatud järgmisel päeval, s.t pühapäevasel päeval tavalisest asendist erineval viisil – oli irvakil, kedagi ei olnud liikumas. Muutusi ei olnud ka esmaspäeval, mistõttu teatati vallaametnikele. Kuna midagi ei muutunud, siis tuli kohale kutsuda politsei, kes saabumisel surma asjaolusid asus uurima. Enne politsei saabumist tuvastati läbi akna, et naaber on pikali toapõrandal. Ainult tunnistaja tähelepanekute ja mure abil sai kiiremini avalikuks ja tuvastatud fakt - T. Ü surm. Süüdistatava ütlus kohtuistungil, et tema ei ole T. Ümajas käinud on ümber lükatud tunnistaja S. T ütlustega. T. Ü majas viibimise ja lahkumise aeg ühtib surma tuvastamise ajaga menetluste käigus ja eksperdi arvamuse alusel. Samuti on süüdistatava süü leidnud tõendamist DNA uuringutel põhineva ekspertiisiaktiga (1.kd tl 173-175), milles on ekspert andnud oma arvamuse suitsukoni kohta, mis on asunud laibal, süüdistatava pükste ja saabaste uurimise kaudu. Süüdistatava saabastelt ja pükstelt leitud verest on ekspert tuvastanud T. Ü pärinevat bioloogilist materjali. Kohus peab uuritud saapaid süüdistatava omaks. Saapad on süüdistatava enda poolt kätte juhatatud. Asukohta ei saanud politsei ette teada ega süüdistatavat käskida. Pükste puhul on kohus tuvastanud, et süüdistatava kinnipidamine (2.kd tl 1-2) kahtlustatavana on toimunud

1. juunil 2007, mis on päev hiljem laiba avastamisest. Kinnipidamise protokollis on kirjas teksapüksid. Isiku läbivaatuse protokoll (2.kd tl 3) koostatakse samal päeval. Protokollis on märgitud teksapükste kohta mustad teksapüksid, neist on foto (2.kd tl 5), need on võetud süüdistatavalt verekahtlase määrdumise tõttu, siis pakitud. Need samad püksid on esitatud eksperdile (1.kd tl 172), ekspert käsitleb neid aktis ja need tagastatakse süüdistatavale (1.kd tl 28). Kohus on veendunud, et uurimisobjektiks on olnud ilma kahtlusteta süüdistatava püksid mitte pükste värvus. Nende värvus ei ole kohtule oluline ega muuda uurimistoiminguid ebaseaduslikeks. Kohtus kõlas etteheide eksperdile, et tal on küll õigus KrMS § 98 lg 1 p 6 kohaselt omal algatusel lahendada ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne, kui seda oleks pidanud KrMS § 107 lg 1 p 9 kohaselt aktis märkima. Kohus nõustub, et ekspertiisi objektiks on olnud püksid ja saapad. Määruses sulgudes märgitud ei tähenda üksnes ja ainult märgitud uurimiskohta objektil. Kohus ei loe aktis märkimatajätmist oluliseks rikkumiseks. Menetluse käigus uuritud saapad on süüdistatava poolt kätte näidatud. Selle kohta on koostatud protokoll samal päeval pükstega, s.o 12.06.2007, peale eelpool märgitud protokolli (2.kd tl 10). Edasi toimub vaatlus, kus on märgitud värviks must värvi, suuruseks
2. Seal pole märgitud, et oleks naiste mudel. Saapad on musta värvi. Samad saapad on süüdistatav vastu võtnud peale uurimistoimingute tegemist ja andnud selle kohta allkirja (2.kd tl 28), kinnitades “minu saapad”. Oma ütlustes kahtlustatavana (2.kd tl 8-9) räägib süüdistatav, kuidas vahetas rebenenud mustad saapad lõkkeplatsis pruunide naiste saabaste vastu, mis leidis aia otsast. Kohus ei usu põhjendamatult muudetud süüdistatava ütlusi, et tema jalanumber on suurem kui
3. Rääkides otseselt naiste saabastest, millised pani endale jalga, ei ole eelnev väide usutav. Samas peab kohus selgitama, et üldteadaolevalt on jalatsite numbrid eritootjatel erinevad, ka erinevalt märgitud. Arv 38 saapatalla all pole küll kindlalt teada ega tõendatud, et tähistab just jalatsi suurusnumbrit. Uurimistoimingutel on seda numbrit kasutatud objekti kirjeldava ja iseloomustava osana. Vaidlustatud on äratundmiseks esitamise protokoll (1.kd tl 132-133), mis on tehtud S. T, kes tunneb ära mehe, kes käis
4. juunil naabri juures. Uurides ja hinnates seda dokumenti, milles on märgitud “kõige sarnasem on juuste värv ja pikkus, nägin teda seljatagant”, ei ole alust jätta tõendina arvestamata. Tunnistaja ei ole ise kinnitanud ega tunnistaja K. T ei ole kinnitanud, et neile ühel ja samal ajal on vastav uurimistoiming tehtud. Protokollid on tehtud küll samal 8 päeval, kuid erinevatel kellaaegadel: S. T on tehtud kell 20.40 – 20.45, K. T kell 21.05 – 21.
5. Veel on kõlanud kohtus süüdistatava väide, et temal on kohtueelsel uurimisel politsei poolt kästud nii toimida, nagu ta seda on teinud, täpsustamata ametnikku. Kohus pööras sellele tähelepanu ja uuris menetlustoimingute tegemist. Selgub, et neid ametnikke on olnud alates
6. juuni õhtust 7 politseiametnikku, seoses vahistamisega lisandub juurde prokurör ja kohtunik. Tunnistajatega on tegelenud 3 erinevat ametnikku, ütluste ja olustiku seostamise protokolle on teinud 2 erinevat ametnikku, kahtlustatava E. Ganseni on üle kuulanud ametnik, kes ei tea teiste kogutud andmeid, alles peale seda tehakse ütluste ja olustiku seostamise protokoll sama ametniku poolt. Märgitust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta sellise väite, nagu oleks politseiametnikud käskinud Gansenit anda ennast süüdistavaid ütlusi. Kohtul ei ole alust mitte arvestada DNA ekspertiisiakti. Ekspert on kohtusse kutsutud selgituste saamiseks. Ta on kohtus andnud selgitusi täiendavalt. Need on hinnatavad kui oma ala spetsialisti omad ja igati arvestatavad. Kohtule on süü tuvastamisel aluseks ka eksperdi arvamus. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on kindlaks tehtud kohtuarstlik diagnoos (1.kd tl 162). Sealt on lugeda kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma, vasaku- ja parempoolsete roiete murrud, peensoolekinnisti rebend koos ulatusliku verevalumiga, verevalumid veel erinevate kehaosade lihastes ja pehmes koes, pea kinnine tömp trauma – verevalumid mõlema oimulihastes, nahaalused verevalumid peapiirkonnas, verevalumid huulte limaskestadel, seal ka põrutushaavad, mis on samuti otsmikul. Äge verekaotus sisemisest verejooksust, verikõht 1200 ml, siseorganite kahvatus. Keskmine alkoholijoove. Oma ütlustes on süüdistatav rääkinud ennetavast löögist küünarnukiga (2.kd tl 7-9; 30). Arvestades ohvri keskmist alkoholijoovet, tema vanust

§ 114p 6 järgi kui süüteokogum.

Lähtudes mõrva toimepanemise viisist, korduvatest jõulistest löökidest, vigastuste iseloomust ja paiknemisest on subjektiivsest küljest tegemist otse tahtlusega, mis hõlmab objektiivse koosseisu asjaolusid – tegu, tagajärge ja nende vahelist põhjuslikku seost. Teo ja tagajärje vahel on olemas põhjuslik seos. Kohus on kaalunud menetluste käigus kogutud tõendavaid asjaolusid ning süüdistatava motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepaneku poolt kui ka vastu. Kohus hindab kõiki märgitud süüstavaid tõendeid kogumis. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused ning § 3 punkti 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega ning seega kuuluvad tsiviilhagid kannatanutele rahuldamisele ja süüdimõistetutelt nende kasuks välja mõistmisele. 10 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav peab ennast elukutseliseks vargaks, kuid mitte mõrva sooritajaks. Kohtul tuleb märkida, et aastate pikkune vargustega tegelemine ja vangistuses viibimine on muutnud tema isikut. Ta on ise kohtule öelnud, et tal on tüdimus prügikastides käimisest, riiklikust toetusest ei ela ära, siis jääbki vargused ja ringi kondamine, et raha saada, vangla on koht, kus saab tervist parandada ja riikliku toetuse jaoks pikendust taotleda. Kriminaalasja menetluse käigus on selgunud, et peale sellist meeleolu ei jää tulemata raskemate kuritegu toimepanemine. Nii on süüdistatav üle läinud varguste toimepanemisest vägivallategudele, mis ühel juhul seisnes noa kasutamises inimese vastu ja sellega vigastuse tekitamises kannatanule. Kolme päeva pärast järgnes raskem kuritegu, mis on inimese eluvastane. Ta on end selles süüdi tunnistanud, põhjendanud seda, miks on nii teinud, ja ümber mõelnud korduvalt. Järjekindlus puudub. Olles vabanenud 15. märtsil 2007 asus kohe samas kuus vargusi toime panema. Kohus ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Sellist isikut saab mõjutada ainult pikemaajalise vangistuse kaudu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10), s.o 382.50 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 10875 krooni, kuna tegemist on ühe I astme kuriteoga. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu ka ekspertiisiasutuste tehtud kulutused. Nii on kriminaalasjas tehtud kohtuarstlik ekspertiis – 12.06.2007 akt nr 140 – 7285 krooni; DNA ekspertiis – 30.07.2007 akt GE-1328-07/3400 – 11680 krooni, ekspertiisi 26.10.2007 nr SS-0504-07/4808 1250 krooni; kompleksekspertiis kahe eksperdi poolt – 19.07.2007 akt nr 66/70 – 8062.50 krooni + 8062.50 krooni, mis teeb kokku 36340 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel

-dest 199 lg 2 p 4, 8; 121; 114 p 6 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 1-10; 180, 189 lg 3, 190, 238, 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Asta Veere Rahvakohtunik Evi Sikstus Rahvakohtunik 11