Toimik nr 1-08-13806 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13806 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Kristiina Erte Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Lehmuse tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.12.2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Dmitri Lehmus, isikukood: 38712262243, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Dmitri Lehmus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.10.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Lehmuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Dmitri Lehmus tunnistati süüdi 26.03.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 141 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistus kokku 9 kuud 9 päeva ning määrati lõplikult reaalsele ärakandmisele 6 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust. 1
(4)Karistuse kandmise algus 26.03.2004 ja lõpp 15.06.
- Dmitri Lehmuse ennetähtaegse vabanemise küsimust arutati viimati Harju Maakohtus 28.03.
- Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Määrus jõustus 15.04.
- Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 15.10.
- Kinnipidamisasutusest Dmitri Lehmuse kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul lõpetanud 7 klassi, 8 klassi ei lõpetanud. Viljandi Vanglas omandas puusepp-müürsepa eriala. Samuti on osalenud Tallinna Vanglas autojuhi koolitusel, kuid see jäi pooleli. Viljandi Vanglas osales MTÜ Caritas projektis ning tegelenud vaibakudumisega. Käesoleval hetkel ei ole hõivatud ei töö ega kooliga. Vabanemisel soovib elama minna vanemate ja venna juurde xxx. Vanglas kindlat sissetulekut ei ole, materiaalselt toetavad teda vanemad. Madala haridustaseme ja tööoskuste puudumise tõttu võivad vabaduses tekkida majandusliku toimetulekuga probleemid. Kuriteo sooritas alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul on süstinud amfetamiini ainult 2002 mitu korda, hiljem narkootikume ei tarvitanud. Sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja elutingimusele. Enda sõnul on motiveeritud muutuma ja elama tulevikus seadusekuulekalt. Arvestades tema isikuomadusi, kuriteo asjaolusid, karistusaja pikkust, käitumist vanglas ning nendest asjaoludest tulenevalt suunamise vajalikkust, ei toeta vangla D.Lehmuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Dmitri Lehmuse ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, arvestades tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, uue kuriteo riskifaktoreid ja vangla iseloomustust. Samuti seda, et Dmitri Lehmust on vangistuse jooksul 20 korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ta ei ole ka vangistuse ajal suutnud seadusekuulekalt toime tulla, mis anab alust eeldada, et vabaduses jätkab Dmitri Lehmus seaduserikkumiste toimepanemist. Dmitri Lehmus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta on käinud vangistuse ajal koolis ja lõpetanud kutsekooli, tunnistus peab olema isiklikus toimikus. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab, et ta ei saanud viibida kambrites, temaga ei taheta koos istuda. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna arvesse tulöeb võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid, käitumist vangistuse ajal ning isiku võimalisi vabaduses. Isikul on pere toetus, kindel elukoht , isa aitab tööle minna. Kuid perekonna toetus ja elukoht oli isikul ka vare, ja see ei takistanud talle raske kuriteo toimepanemist. Positiivseks on isiku õppimine vangistuse ajal. Samas, süüdimõistetu käitumine vanglas ei olnud korrapärane, ta karistatud korduvalt Tuleb nõustuda kriminaalhooldusametnikuiga, et süüdimõistetu vabastamine enne tähtyaega ei ole põhjendatud. Kaitsja leidis, et tema kaitsealust võiks enne tähtaega vabastada. Teda toetavad tema lähedased – ema ja isa, kes osutavad talle materiaalset abi, samuti abi töö leidmisel. Süüdimõistetu on vangistuse ajal õppinud ja omandanud eriala. Positiivseid momente olemas ja neid arvesse võttes oleks võimalik otsustada isiku vabsatamise kasuks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Dmitri Lehmus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamustega. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, nimelt esimese astme isikuvastase kuriteo (vägistamise) eest. Reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Kohtuotsuse tõlkest (kohtu toimik lk 20-23) nähtub, et kuritegu pandi toime kahe isiku poolt, kusjuures aktiivsem tegevus kannatanu hirmutamisel ja vägistamisel oli just D.Lehmuse poolt. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud aastatel 2003 kuni 2006 17 distsiplinaarkaristust, kusjuures 9 korral kartserisse paigutamisega. 2007 aastal on teda distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral, nimelt 03.08.2007 karistati kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, sest ta 01.08.2007 ei viibinud õhtuse loenduse ajal temale ettenähtud kambris, vaid oli omavoliliselt teises kambris. 17.10.2007 karistati kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, sest ta 25.09.2007 ei viibinud temale vangla administratsiooni poolt määratud kambris. 19.10.2007 karistati kartserisse paigutamisega 9 ööpäevaks, sest ta 05.10.2007 suitsetas selleks mitte ettenähtud kohas- kambris. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole Dmitri Lehmus oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval ajal süüdimõistetu ei ole hõivatud ei töö ega õppimisega, kuigi on esitanud vastava avalduse. Positiivseks tuleb aga lugeda, et kinnipeetav vangistuse jooksul lõpetas 7 klassi ja on omandanud puusepp-, müürsepa eriala ning on osalenud MTÜ Caritas projektis ja tegelenud vaiba kudumisega. Positiivseks tuleb lugeda see, et aastal 2008 ei esinenud süüdimõistetul ühtegi distsiplinaarrikkumist. Kinnipeetaval on isiksusttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 08.01.2009, süüdimõistetu sõnul on tal esitatud taotlus dokumentide pikendamiseks. Dmitri Lehmusel on kindel elukoht xxx, kus 3-toalises korteris hakkab elama koos kahe vennaga. Kriminaalhooldaja ettekandest (lk 4-7) on näha, et kinnipeetava isa, Sxxxi Lxxx võib pakkuda Dmitri Lehmusele töökohta ja miinimumpalka firmas xxx. Materjalide juures puudub garantiikiri isiku tööle võtmiseks. Samas on tal kohtupidamisega seotud võlgnevusi 19 101,5 krooni Arvestades Dmitri Lehmuse poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine kogu vangistuse ajal kaaluvad üle tema võimalused vabaduses ning ka seda, et viimase aasta jooksul ei esine isikul distsiplinaarrikkumisi. Kohus arvestab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks riivanud kannatanu ja tema perekonnaliikmete õiglustunnet, sest tegemist oli küünilise kuriteoga, mis pandi toime alaealise tüdruku suhtes. Karistuseaja lõpuni on veel poolteist aastat. Kohus leiab, et D. Lehmuse ennetähtaegne vabastamine ei ole siiski välistatud, sest vabanemine kriminaalhooldusega kaitseb õiguskorda paremini kui vabastamine kogu karistusaja ärakandmisel. Kuid kohus leiab, et süüdimõistetu peab olema selleks ette valmistatud. Kohus näeb materjalidest, et süüdimõistetu ei olnud hõivatud sotsiaalprograamidega, mis aitaksid tal vabaduses uue olukorraga kohaneda. Selle süüdimõistetu puhul peab kohus äärmuslikult tähtsaks sotsiaalprogrammides osalemine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Lehmuse temale Ida-Viru Maakohtu 26.03.2004 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)