lg 2 p 4, 7, 8, § 149, § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 202 lg 1 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 25.04.2006.
S § 69 lg 1 alusel asendatud 90 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud; 3) 10.11.2006.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 16.11.2006.
MS § 238 lg 2 alusel 2 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 4 aastat vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Jevgeni Staškevitši tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta Jevgeni Staškevitši vabastamist, kuna tegemist on isikuga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Elektroonilise valve alla allutamine nõuab väga tugevat enesekontrolli, kuid Jevgeni Staškevitši käitumisest vangistuse ajal nähtub, et selline kontroll tal puudub. Kaitsja leiab, et on positiivne, et Jevgeni Staškevitš on vangistuse algusperioodil töötanud ja hiljem tegelenud ka enda narkosõltuvuse probleemiga, osalenud sotsiaalprogrammides. Samas nõustub kaitsja prokuröri arvamusega, et ilmselt puudub kinnipeetaval piisav enesekontroll ja käesoleval ajal koos elektroonilise valve kohaldamisega oleks tema vabastamine ennatlik. Jevgeni Staškevitš selgitab kohtus, et ta on varem kriminaalhooldusel viibinud ja see möödus edukalt – ta täitis kõiki kontrollnõudeid, kuid katseaegadel pani toime uued kuriteod, mistõttu viibibki nüüd vangistuses. Ta on loobunud narkootikumidest, vabaduses asuks elama vanavanemate juurde, kes teda igati toetavad ja loodab kohe ka tööle asuda. Ta arvab, et tal poleks probleeme kohustuste täitmisega katseajal. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Jevgeni Staškevitš on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et Jevgeni Staškevitš on vangistuse ajal asunud tegelema probleemidega, mis viisid teda kuritegude toimepanemiseni ja osalenud erinevates programmides ning võimalusel ka töötanud. Samuti on hea, et tal on vabaduses olemas toetav perekond ja võimalus ka tööle 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.