Obsah (5)
§ 199§ 63§ 65§ 76§ 75Kriminaalasi nr 1-08-16139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13 jaanuar 2009 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16139 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek
§ 199
lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 1 ja § 184 lg 1 järgi ja karistuseks on
§ 63lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.01.2002.a otsusega mõistetud karistuse 1
(3)ärakandmata osa, mis on 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.04.2007.a ja lõpeb 21.01.2010.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 04.09.2008.a. Aleksandr Hrol esitas 08.10.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 05.12.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 13.01.2009.a seisuga on Aleksandr Hroli kandmata karistusaeg 1 aasta 8 päeva vangistust. Aleksandr Hrol on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 27.08.1979.a Kohtla-Järve Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 2) 18.06.1982.a Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 3, 4, § 88 lg 2 p 1, 2 ja § 94 lg 3 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 3) 05.01.1987.a Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3 järgi 3 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 4) 16.07.1992.a Pärnu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 5) 18.05.1999.a Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi rahatrahv 1800 krooni; 6) 24.01.2002.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, § 185 lg 2 ja § 139 lg 2 p 2,3 järgi 6 aastat vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aleksandr Hroli tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna Aleksandr Hrol on saanud korduvalt võimalusi, kuid vaatamata sellele pannud toime uue raske kuriteo, mille eest teda karistati pika vangistusega. Vangistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi enne tähtaega ja praegu kannab ta karistust kuritegude eest, mis on toime pandud sellel katseajal. Peale selle nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et Aleksandr Hroli elukoht ei sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Aleksandr Hrol palub ennast ennetähtaegselt vabastada ja leiab, et elektrooniline valve oleks just mõjus vahend tema jaoks. Vabanedes asuks ta elama elukaaslase juurde. Ka loodab ta tööd saada samas kohas, kus ka enne kinnipidamist töötas.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Aleksandr Hrol on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aleksandr Hroli ei ole võimalik vabastada enne tähtaega. Aleksandr Hrol on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja korduvalt viibinud ka vangistuses. Vaatamata sellele peeti viimase vangistuse ajal võimalikuks ta enne tähtaega vabastada, kuid Aleksandr Hrol ei õigustanud usaldust, vaid pani katseajal toime uued kuriteod. Eelnev seab kohtu arvates kahtluse alla Aleksandr Hroli sobivuse käitumiskontrollile allutamiseks. 2
(3)Peale selle nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et elukoht, kuhu kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda, vastab küll elektroonilise valve nõuetele (elektriga varustatus, EMT levi, elukoha seisukord halb, kuid võimaldab seadme paigaldamist, korteris elava isiku nõusolek), kuid vaatamata sellele ei pea kriminaalhooldaja seda elukohta elektroonilise valve teostamiseks sobivaks, kuna sinna kogunevad alkoholi kuritarvitavad isikud, mille tõttu ei ole elektroonilise valveseadme paigaldamine seal elavale isikule otstarbekas ning samuti pole valveseadme varalise vastutuse tagamine ohutu. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid jätab kohus Aleksandr Hroli tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)