KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.detsember 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-8079 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi Silver Kalve (isikukood 38707180332, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub, üliõpilane) 35 väärteoasi LS § 74 lg 1, lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 21.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2300,08,000048 Asja läbivaatamise kuupäev 08.detsember 2008.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Silver Kalve kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja A Reidi RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 50 lg 1 p 2, VTMS § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 21.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2300,08,000048 osaliselt lisakaristuse mõistmise osas ning teha selles osas uus otsus. KarS § 50 lg 1 p 2 ja Liiklusseaduse § 7435 lg 21 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks. Muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 21.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2300,08,000048 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri teenistusosakonna vanemkonstaabel U Mätlik koostas 30.06.2008.a. väärteoprotokolli AB 955781 Silver Kalvele selle kohta, et tema 30.06.2008.a. kell 17.00 juhtis Tallinnas Toompuiesteel maja nr 33 juures liikudes Balti jaama suunas sõidukit XXX, reg. nr. xxx, ning sooritas ümberreastumise parempoolsest sõidureast vasakusse veendumata selle ohutuses, millega põhjustas liiklusohtliku olukorra kõrvalreas sõitjale, kes oli sunnitud järsult pidurdama ja sõidutrajektoori muutma. Autol puuduvad ka algaja juhi tunnusmärgid. Kirjeldatud tegevusega rikkus Silver Kalve LE § 91 ja § 127 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 7435 lg 1, § 7435 lg
- Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissar K Palits karistas Silver Kalvet 21.07.2008.a. väärteoasjas nr. 2300,08,000048 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse LS § 7435 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni ning LS § 7435 lg 21 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks. LS § 7435 lg 1 alusel karistati kaebuse esitajat rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 krooni. Silver Kalve esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada karistus või vähendada põhikaristust ja tühistada lisakaristus. Kaebaja märgib, et sõitis mööda Toompuiesteed Balti jaama suunas ning märgates 50 m kaugusel takistust, soovis seetõttu reastuda ümber esimesest reast teise ritta. Kõrvalreas olev auto oli kaebuse esitajast kahe autopikkuse jagu tagapool. Kaebaja lülitas sisse vasakpoolse suunatule, lisas veidi kiirust, et sooritada ohutult reavahetuse manööver. Vastavalt LE § 93 oli temal eesõigus manöövri sooritamiseks. Kui oli kõrvalreas sõitvast autost piisavalt ette jõudnud kontrollis peeglisse vaadates ja üle õla tagaaknast välja vaadates, et on jõudnud autost täiesti ette ja reavahetusmanööver on ohutu. Sooritas manöövri. Pärast manöövrit tänas tagasõitvat autot, et see liikluse sujuvuse huvide oli teda vahele lasknud, kuid selgus, et tegemist oli eravärvides politseiautoga, mida juhtis vanemkonstaabel U Mätlik, kes suhtus Silver Kalvesse üleolevalt ja ründavalt, andes justkui mõista, et temal, kui politseinikul on liikluses alati eesõigus. Eelnevalt ei ole tal kehtivaid karistusi nagu otsuses on ekslikult märgitud. Otsuses on määratud karistus lähtudes KarS § 63 lg 1, kuid kohtuväline menetleja on määranud kaks karistust ja lisakaristuse. Silver Kalve jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et algaja juhi märgid tema sõidukil puudusid. Ta selgitas, et sõitis Toompuiesteel ja vahetas rida ja avastas, et tema taga oli politseinik, kes ta kinni peatas. Oma süüd ta eitab. Tehtud manööver ei tundunud äkkmanöövrina. Oli takistust ammu näinud, suunatuli oli aegsasti sisse lülitatud, oli kontrollinud pikivahesid ja alles siis teostas manöövri. Tõestada ta seda ei saa. Tema kiirus oli niipalju suurem, et kokkupõrget ei oleks saanud toimuda. Tema pidurdus ei olnud äkkpidurdus. Kohapeal sattus paanikasse, tunnistas end süüdi, kuna lootis sellevõrra kergemat karistust saada, seda ei ole aga karistuse määramisel arvestatud. Määratud karistus on liiga range. Kui juhtimisõigust poleks peatatud, siis poleks pähe tulnud hakata Liikluseeskirjast otsima oma õigusi. Kohtuvälise menetleja ametnik, väärteoprotokolli koostaja, U Mätlik selgitas kohtus, et Toompuiestee ja Tehnika tänava ristmikul sooritas kaebaja ümberreastumise paremale, mis tuli talle nii ootamatult, et ta oli sunnitud äkkpidurdama ja liiklusõnnetuse vältimiseks vasakule 2 keerama. Hiljem protokolli koostaja parandas ennast, et reastumine toimus siiski paremast reast vasakule. Ta oli sunnitud väljuma oma reast vastassuunda. Kohapeal vaidlust ei olnud, kaebaja sai aru, millega hakkama sai. Oma ütlused kirjutas ta vabatahtlikult. Suunatuld kaebaja ilmselt näitas, aga manööver oli nii kiire, et tal polnud aega reageerida. Kokkupõrge oleks võinud tekkida ohtliku manöövri tagajärjel, mitte kiiruse tõttu, mis oli kaebuse esitaja autol suurem, kui politseisõidukil. Samuti puudusid kaebaja sõidukil algaja juhi tunnusmärgid. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning leidis, et tehtud otsus on õige. Kaebaja ei veendunud manöövri ohutuses ja keeras teisele autole ette. Teise auto pikivahe ei puutu asjasse ning kaebuse esitajal ei ole õigust võtta oma manöövriga teise auto pikivahet ära. Silver Kalve manööver tekitas avariiohtliku olukorra. Ta on oma rikkumise kirjeldusega nõus olnud ning menetlusaluse isiku ütlused on olnud tõendiks otsuse tegemisel. Kohtus esitatud väited on tõendamata. Möönab, et otsuses on viga - ekslikult on märgitud KarS § 63 lg 1, õige oleks KarS § 63 lg 3, tegu on trükiveaga. Karistus on põhjendatud, see on määratud keskmises määras. Leiab, et algaja juhi märgi puudumise eest on karistatud 1/5 ulatuses maksimummäärast, mis on ka õiglane karistus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused, väärteoprotokolli koostaja seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Silver Kalve tunnistab, et tema sõidukil puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Kõnealune rikkumine on tõendamist leidnud nii kaebaja poolt kohtuistungil antud ütlustega (tl 23), väärteoprotokolli koostaja U Mätliku selgitusega kohtus (tl 23), kui ka Silver Kalve poolt väärteoprotokollis antud ütlustega, mille kohaselt on ta rikkumise kirjeldusega nõus (tl 12). Kuid kuna kaebaja vaidlustab temale määratud karistused, siis kohus peab vajalikuks LE § 127 rikkumise kohta märkida järgmist. Silver Kalvele koostatud väärteoprotokolli kohaselt on kaebajal esmane juhiluba ning kooskõlas LE § 127 peab esmase või piiratud juhtimisõigusega juhi sõidukil olema eest ja tagant nähtav algaja juhi tunnusmärk. Silver Kalve sõidukil algaja juhi tunnusmärgid puudusid ning seetõttu võeti juht vastutusele LS § 7435 lg 1 järgi, mille kohaselt võib kohtuväline menetleja mootorsõiduki- või trammijuhti karistada liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis - rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Silver Kalvele määrati rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni, seega oluliselt väiksem, kui lubab seda LS § 7435 lg 1 ettenähtud sanktsioon. Käesolevas asjas on sisuline vaidlus selle üle, kas Silver Kalve rikkus LE § 91, mille esimese lause kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Esialgu kohapeal on kaebuse esitaja nõustunud rikkumisega ning põhjendanud oma rikkumist ajanappusega (tl 12), kuid kohtus on ta väitnud, et nii soovitas kirjutada väärteoprotokolli koostaja U Mätlik (tl 17). Kaebaja tunnistas ennast süüdi, lootes seetõttu kergemat karistust saada. Samuti on kaebaja kohtus märkinud, et tema poolt tehtud manööver ei tundunud äkkmanöövrina. Oli takistust eelnevalt näinud, lülitas suunatule aegsasti sisse, oli kontrollinud pikivahesid ja alles siis teostas manöövri (tl 24). Seega jääb kohtule arusaamatuks, miks peaks isik tunnistama end süüdi väärteo toimepanemises, mida ta sooritanud ei ole. Silver Kalve väide, et süüdi tunnistades lootis ta kergemale karistusele, ei ole tõsiseltvõetav, kuna juhul, kui isik ei ole midagi seadusevastast toime pannud, siis ei ole kellelgi õigust isikut ka karistada. Ning nagu väidab kaebaja, et ta teadis, et süü tunnistamine on kergendav asjaolu (tl 17), siis sellise põhjenduse väljatoomine saab jutuks tulla üksnes olukorras, kus isik on toime pannud mõne rikkumise, mida ta ka ise teab ja tunnistab ning seetõttu arvab, et temapoolne süütunnistamine võetakse arvesse kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel. 3 Samuti on kohtuvälise menetleja ametniku U Mätliku ütlustega tõendamist leidnud, et Silver Kalve sai kohapeal aru oma rikkumisest ning vaidlust rikkumise üle ei olnud ning kaebuse esitaja kirjutas ütlused väärteoprotokolli vabatahtlikult (tl 22). Kohus leiab, et kaebaja poolt antud ütlused on ennastõigustavad ning seeläbi püüab Silver Kalve vältida vastutust. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Silver Kalvele süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 91 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7435 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud liiklusoht. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on liiklusoht olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma. Vanemkonstaabel U Mätliku sõnade kohaselt sooritas kaebaja ümberreastumise paremalt vasakule nii ootamatult, et ta oli sunnitud äkkpidurdama ja liiklusõnnetuse vältimiseks vasakule keerama, mille tõttu oli ta sunnitud väljuma oma reast vastassuunda (tl 22, 23). Seega tekitas Silver Kalve oma manöövriga liiklusohtliku olukorra, mis seisnes selles, et U Mätlik oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks äkki pidurdama ja vastassuunavööndisse sõitma. Kaebuse esitaja arvamust, et tema manööver ei tundunud äkkmanöövrina, tema pidurdus ei olnud äkkpidurdus ja et kokkupõrget ei oleks saanud toimuda, kuna tema sõiduki kiirus oli politseisõiduki kiirusest tunduvalt suurem (tl 24), ei saa arvesse võtta liiklusohtliku olukorra tekkimise hindamisel, kuivõrd tema jaoks oli manöövri sooritamine ohutu tänu tagant tuleva sõiduki juhi, kelleks oli U Mätlik, jõupingutustele ning operatiivsele reageerimisele. Ka kaebuses on Silver Kalve viidanud, et pärast manöövrit tänas ta tagasõitvat autot, et see liikluse sujuvuse huvide oli teda vahele lasknud (tl 1). Kuna kaebuse esitaja jaoks ei olnud midagi erakordset auto ümberreastumisel, siis seetõttu puudub tal ka kogemus hindamaks situatsiooni ohutusega seonduvat. Liiklusseaduse § 7435 lg 2 sanktsioon näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Silver Kalvele määrati karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmine määr ning seega täiesti seaduslik ja põhjendatud. Liiklusseaduse § 7435 lg 21 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest (tlk 12) nähtub, et Silver Kalve on isikuks, kellel on esmane juhiluba. Seega ei ole tema kogemus liikluses osalemiseks sõiduki juhina väga pikaajaline, mis tähendab, et ta peab olema liikluses eriti tähelepanelik ning hoolas. Ka LS § 30 ette nähtud erinevad juhtimise õiguse andmise etapid on sätestatud selleks, et tagada liikluses ohutus. Esmakordsel juhtimisõiguse andmisel arvestatakse asjaoluga, et algajal juhil puudub kogemus sõidukiga liikluses osalemiseks, seetõttu antaksegi kogemusteta juhile aeg selle vilumuse saamiseks, enne kui talle antakse LS § 28 lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjade järgi juhiluba. Kõik juhid peavad tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning oskama valitseda sõidukit, jälgima liiklust, märkama ja ette nägema võimalikke ohte ning sellele vastavalt tegutsema. Eelpool nimetatud nõuete järgimata jätmine võib tuua endaga kaasa raskeid tagajärgi, mistõttu algaja juht peab neist eriti kinni pidama, kuivõrd temal puudub vilumus liikluses käitumiseks. Nagu eelnevalt kohus juba mainis, peab seetõttu esmase juhiloa omanik olema eriti tähelepanelik, vastasel juhul on kohtuväline menetleja õigustatud kasutama lisakaristust selleks, et juhile meelde tuletada, et ta peab jälgima oma liiklusalast käitumist. Silver Kalve on küll oma rikkumist tunnistanud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. Silver Kalve peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse. 4 Küll peab aga kohus vajalikuks muuta lisakaristuse pikkust. Kuivõrd kaebuse esitaja suhtes kohaldatakse lisakaristust esmakordselt, siis kohus leiab õige olevat rakendada lisakaristust miinimummääras. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse lisakaristuse mõistmise osas ning vähendab juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuni. Kaebuse esitaja on märkinud, et süü tunnistamist ei ole kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvesse võtnud (tl 17). Nähtuvalt mõistetud rahatrahvide suurustest on menetleja karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Seega ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide kergendavate asjaolude mittearvestamise kohta. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et algajat juhti on eelnevalt karistatud liiklusalaste nõuete rikkumise eest (tl 13) . Enne käeolevas asjas vaidlustatud rikkumist ei olnud tõepoolest kaebuse esitajal ühtegi kehtivat karistust, kuid enne käesolevas asjas 21.07.2008.a. mõistetud karistust on kaebuse esitajat karistatud ka 01.07.2008.a. LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga summas 180 krooni (tl 15), seega on kohtuväline menetleja viidanud nimetatud rahatrahvile. Küll peab aga kohus vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on oma otsuses viidanud, et karistus määratakse kohaldades KarS § 63 lg 1, kuid tegelikkuses on kohtuväline menetleja kohaldanud KarS § 63 lg
- Viimati nimetatu rakendamine on ka õige. Kuna Silver Kalve on toime pannud väärteod, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis peab karistuse mõistmisel lähtuma KarS § 63 lg
- Kohus leiab, et kuna vaidlustatud otsuses olev ebatäpsus ei mõjuta otsuse sisu, siis ei pea kohus seda selliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise. Aulike Salo Kohtunik 5