1-08-16230/2

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16230 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Taotluse sisu Jüri Mäeotsa taotlus rehabiliteeriva lahendi tegemiseks Taotluse esitaja Jüri Mäeots, isikukood 35304172232, elukoht xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 199 lg 3 p 1, kohus Jüri Mäeotsa taotlus rehabiliteeriva lahendi tegemiseks jätta rahuldamata. Määruse ärakiri saata Juri Mäeotsale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Faktilised asjaolud 05.12.2008 esitas Jüri Mäeots kohtule avalduse rehabiliteeriva kohtuotsuse tegemiseks. Kohtule esitatud materjalidest on näha, et 23.10.1995 alustati Politsei Keskuurimisbüroo poolt kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 95171010. Riigikohtu üldkogu 24.04.2000 kohtuotsusega tühistati kõik varasemad kohtuotsused Juri Mäeotsa suhtes, sealhulgas Ida-Viru Maakohtu 06.09.1996 kohtuotsus ja Viru Ringkonnakohtu 31.10.1997 kohtuotsus Jüri Mäeotsa süüdistuses KrK § 143 lg 3 p 1, § 142 lg 3 p 3 ja § 195 lg 3 järgi ning KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ning saadeti Ida-Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Ida-Viru Maakohtu 23.04.2002 kohtumäärusega saadeti kriminaalasi politseisse kohtueelse uurimise korraldamiseks. 30.11.2005 lõpetati Ida Politseiprefektuuri politseiinspektori Natalja Raami prokuratuuri loal antud määrusega kriminaalmenetlus antud asjas KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel. Seoses sellega, et süüdistatav esitas taotluse KrMS § 199 lg 3 p 1 korras, uuendati 30.12.2005 Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega kohtueelne uurimine. Riigiprokuratuur lõpetas 20.01.2006 määrusega kriminaalasjas menetluse KrMS § 200¹ alusel. Viru Ringkonnakohtu 20.04.2006 kohtumäärusega oli 2 Riigiprokuratuuri määrus osaliselt tühistatud ja Riigiprokuratuuri kohustati kriminaalasjas menetlust jätkata kahtlustatava J.Mäeotsa rehabiliteerimise eesmärgil. nimetatud Ida Politseiprefektuuri politseiinspektor Natalja Raam on 30.11.2006 prokuröri loal koostatud määrusega lõpetanud kriminaalasjas nr 95171010 kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 ja KrMS § 200 järgi ehk kriminaalmenetluse välistatava asjaolu ilmnemisel ( kriminaaalmenetluse aluse puudumise tõttu). Materjalidest on näha, et Juri Mäeots on samasisuliste taotlustega pöördunud nii Riigiprokuratuuri kui ka Riigikohtu poole. Eeluurimiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega asub seisukohale, et Jüri Mäeotsa taotlus teha tema suhtes rehabiliteeriv kohtuotsus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik lähtub Riigikohtu ehk riigi kõrgeima kohtu kirjas 18.01.2008 nr 1-11-2-5-08 öeldust. Jüri Mäeotsa suhtes kriminaalmenetlus lõpetati Ida Politseiprefektuuri 30.11.2007 määrusega KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, seega põhjusel, et puudub kriminaalmenetluse alus. Tulenevalt KrMS § 194 lg-s 2 sisalduvast kriminaalmenetluse aluse mõistest tähendab see, et uurimisasutuse ja prokuratuuri hinnangul puudusid Jüri Mäeotsa käitumises kuriteotunnused. See kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on jõustunud, mis tähendab, et J.Mäeotsa suhtes on vastu võetud lõplik seisukoht, mille kohaselt kuriteotunnused Mäeotsa käitumises puuduvad. See on ka ainus Mäeotsa suhtes tehtud lahend nende süüdistuses- Riigikohtu otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 06.09.1996 ja Viru Ringkonnakohtu 31.10.1997 kohtuotsused. Seega on nimetatud asjas J. Mäeotsa suhtes tehtud rehabiliteeriv otsus. KrMS § 199 lg 3 p 1 ei näe ette võimalust taotleda menetluse jätkamist rehabiliteerimiseks, kui menetlus on lõpetatud sama paragrahvi lg 1 p 1 alusel. Sama seadustiku § 207 annab õiguse menetluse lõpetamise peale kaevata üksnes kannatanule, mitte aga kahtlustatavale. Sellise regulatsiooni põhjuseks on asjaolu, et KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamine tähendab tõdemist, et kahtlustatav ei ole kuritegu toime pannud, mistõttu ei saa selline lahend ka kahtlustatava õigusi kahjustada. Kuna menetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ei saa rikkuda kahtlustatava õigusi, ei ole selline regulatsioon vastuolus ka Põhiseaduse § 15 lg 1-ga. Samuti ei ole prokuratuuril õigust esitada isikule süüdistust, kui prokurör on seisukohal, et selle isiku teos puuduvad kuriteotunnused. Maakohtu kohtunik selgitab J. Mäeotsale veel kord, et kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 2 p 1 alusel, ehk tema ei ole prokuratuuri arvamusel mingit kuritegu toime pannud. Seda on rõhutatud Riigikohtu kirjalikus vastuses. Kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil saab nõuda alles siis, kui menetlus on lõüpetatud amneestia või aegumistähtaja saabumise tõttu ehl KrMS § 199 lg 1 p 2,3 alusel ( vt KrMS § 199 lg 3 p 1 , või p 2 – surnud kahtlustatava esindaja) Eeluurimiskohtunik Inna Kirsipuu