4-08-5444/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.august 2008.a. Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-08-5444 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Väärteoasi Marko Küti väärteoasi Liiklusseaduse § 74 30 lg 1 Menetlusalune isik MARKO KÜTT, elukoht x, isikukood 37408295716, töökoht x Kohtuvälise menetleja esindaja Kohtuvälise menetleja ametnik Lõuna Poltsieprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Valga liiklusjärelevalve grupi juhtivkonstaabel Jaanus Tops Advokaat Kalju Kutsar Kaitsja järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § -dest 83 lg 2, 107 lg 1 p 1, 108, 111 kohus otsustas: süüdi tunnistada Marko Kütt Liiklusseaduse § 74 30 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 7 seitse) päeva aresti. Kohustada Marko Kütti ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Arestimajja 15.septembril 2008.a. Karistuse kandmist arvestada alates Marko Küti kinnipidamisest. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 19.septembrist 2008.a. Kohtuotsuse peale on õigus alates 20.septembrist 2008.a. 15 päeva jooksul edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu (Võru Kohtumaja) kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna poolt 12.mail 2008.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt Marko Kütt 11.mail 2008.a. kella 23:05 ajal, juhtides mootorratast YAMAHA XT 660X registreerimismärgiga XX XX X linnas X tänaval X ja X tänavate vahel, liikudes X tänava suunas, eiras tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet, mis oli antud operatiivsõiduki sinise-punase vilkuriga, millega rikkus Liikluseeskirja § 5 nõudeid ning pani toime Liiklusseaduse § 74 30 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Marko Kütt tunnistas end politsei poolt antud märguande eiramises süüdi osaliselt, väites, et alguses ei näinud politsei peatumismärguannet. M.Küti ütlustest nähtub, et võis olla 11.mail 2008.a. kella 23 paiku , kui märkas X X tänaval oma mootorrattaga kahest autost mööda sõites, politseipatrulli. Olles nendest autodest möödunud jõudis hoone taha, kus oli pime nurk ja ei näinud sealt, et politseiautol punane-sinine vilkur tööle pandi. Olles X tänava lõpus, sai aru vilkuritega politseiauto poolt temale suunatud peatumismärguandest ja sattus paanikasse. Kuigi enda teada mingit põhjust tema peatamiseks ei olnud, ei olnud kindel, kas on olemas kehtiv liikluskindlustus ja mõeldes, et võib olla on võimalik politseid vältida, sõitis mõned meetrid edasi kõrvalisele teele. Tegi rumalasti ja kahetseb, et politsei eest ära sõita üritas. Marko Küti poolt esitatud vastulause kohaselt juhtis ta 12.mail 2008.a. mootorratast, millega suundus mööda X tänavat X tänava poole. Politseipatrulli, mis väidetavalt seisis Kaubakeskuse juures, ta ei märganud. Esmakordselt politsei poolt antud kohustuslikku peatumismärguannet ei näinud ega kuulnud, kuna selleks ajaks oli patrull tema nägemisulatusest väljas. Esimest korda sai aru, et kohustuslik peatumismärguanne on antud talle, X tänava lõpus. Aru saamata, mis põhjusel võib peatumismärguanne antud olla ning kaheldes, kas mootorratta kindlustus kehtib, sattus paanikasse ja jätkas sõitu mõned kümned meetrid, kuid peatas sõiduki koheselt kui oli oma eksimusest aru saanud. Tunnistab siiralt, et ei eiranud tahtlikult temale antud peatumismärguannet ja palub karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, et juhtimisõiguse peatamise korral kaotaks oma töökoha ( tl 7). Kohus leiab, et vastulauses on ilmselt ekslikult väärteo toimepanemise päevaks märgitud 12.mai 2008 so väärteoprotokolli koostamise päev, sest väärteoprotokolli kohaselt on tegu pandud toime 11.mail ja ka M.. Küti ütluste kohaselt leidis sündmus aset emadepäeval, pühapäeval. Tunnistaja Meelis Maiste ütlustest nähtub, et teostades koos paarimehega liiklusjärelevalvet X X tänaval, fikseeris möödasõitu teinud mootorratta kiiruseks lubatud 50 km/h sõidukiiruse asemel 8081 km/h. Et mootorratta kiirus oli suur , ei näinud numbrit ja kahtlustades, et mootorratas võib olla varastatud, jooksid auto juurde, pani Stalkeri ära, istus politseiauto rooli, pani politseiautole sinisedpunased vilkurid peale sõitis koos paarimehega mootorratturile järele. Oli politseiauto roolis. X tänavat mööda X tänava nurgani jõudes nägi mootorratta tulesid 300 m kaugusel, kiirus võis olla 80-90 km/h. Jõudis mootorratturile järele ja pööras X tänavalt sisse, mootorratas keeras alla X tänavale. Et mootorrattur sõitis kiiresti, ei jõudnud talle kohe järele ning pööras järgmisest paralleeltänavast, X tänavast alla, et sõita mootorrattale vastu. Kohtusid mootorrattaga peaaegu X-X tn nurgal. Vilkurid töötasid politseiautol kogu aeg. Nähes politseiautot pööras mootorrattur paremale, X tänava lõpu poole ja sõitis sealt, kus inimestel on aiamaad, täishooga läbi. Metsa ääres, kus tee kaheks läks, sõitis mootorrattur otse, põõsastiku vahele. Et autoga ligi ei saanud, läks paarimees autost välja ja nägi, et mootorratas oli mätaste vahele kinni jäänud. Mootorratast juhtinud isik tunnistas ka ise, et läks närvi ja sõitis eest ära. Olles Stalkeri kasti pannud, avastas hiljem, et mootorratta kiiruse näit oli tehnilistel põhjustel eest ära kadunud, sellepärast isikule kiiruse ületamise eest protokolli ei koostanud. Tagaajamine kestis julgelt terve kilomeetri. Vastavalt Liikluseeskirja § 5 sätetele liikleja peab juhinduma lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust. Liikluseeskirja lisa 1 p 2 kohaselt ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teeäärel, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur. Väärteoprotokollis toodud väärteo kirjelduse ( tl 2) ja tunnistaja Meelis Maiste ütluste kohaselt peatumismärguanne politseiauto sinise-punase vilkuriga anti Marko Kütile X tn ja X tänava vahel X tänava suunas liikudes. X tänaval pidi M.Kütt nägema, et politsei on väljas, vilkuritega politseiautot võis M.Kütt X tänava koheselt mitte märgata, kuid X tänavale jõudes pidi isik peatumismärguannet kindlasti nägema. Marko Kütt peatumismärguande väidetava eiramise kohta ei vaidlusta. Kohus leiab, et politsei poolt operatiivsõiduki sinise-punase vilkuriga antud kohustusliku peatumismärguande eiramine Marko Küti poolt väärteoprotokollis märgitud ajal on M.Küti enda ja tunnistaja Meelis Maiste ütlustega tõendatud ning Marko Küti käitumine kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud väärteona Liiklusseaduse § 74 30 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Marko Küti vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 74 30 lg-s 1 toimepandud väärteo eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Nähtuvalt õiendist ( tl 5-6) omas Marko Kütt väärteo toimepanemise ajal so 11.mail 2008.a. nelja kehtivat väärteokaristust, neist kolm liiklusalased. Eelnevalt on Marko Kütti karistatud rahatrahvidega, eelnimetatud õiendist nähtuvalt on üks rahatrahv tasumata, teised tasutud. Et varasemad rahatrahvid ei ole mõjutanud Marko Kütti liikluses õigusekuulekalt käituma, samuti õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, arvestades eelkõige ühiskonna taunivat suhtumist liikluses aset leidvate õiguserikkumiste suhtes, peab kohus otstarbekaks Marko Küti karistamist lühiajalise arestiga. Kersti Vosman Kohtunik