otsuse 1/1 – 60/05 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas 025/2005/4389 seoses täitmise aegumisega. Määrus väljastada Sergei Tšemisovile ja kohtutäitur K Põltsile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Harju Maakohtu 14.01.2005.a. otsusega kriminaalasjas 1/1 – 60/05 tunnistati Sergei Tšemisov süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohtuotsusega mõisteti Sergei Tšemisovilt välja sundraha 4035,00 krooni ja õigusabikulud summas 981,00 krooni. Kohtuotsus jõustus 24.08.2005.a. Kohtuotsus on esitatud menetluskulude osas sundtäitmiseks kohtutäitur K Põltsile, kelle poolt on alustatud täitemenetlus täiteasjas 025/2005/4389. Sergei Tšemisov esitas Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 025/2005/4389 seoses täitmise aegumisega. Sergei Tšemisov avaldab, temalt mõisteti välja menetluskuludena 5016,00 krooni. Oma pangaarvelt tasus ta 3500,00 krooni. Sularahas maksis pangas 1516,00 krooni. Kviitungid andis kriminaalhooldajale. Septembris arestiti tema pangakonto. Mingeid kirju või dokumente täiendavate maksete kohta ta ei ole saanud. Selgus, et arvestatud ei olnud seda raha, mille maksis sularahas. Kohus pöördus järelepärimisega kohtutäitur K Põltsi poole, selgitamaks välja täitemenetluse kulg. Kohtutäitur K Põlts esitas kohtule oma seisukoha kohtuasjas 1 – 08 – 15168, milles avaldab, et võlgnik on tasunud 3500,00 krooni, muus osa tasumise kohta puuduvad õiguskindlad andmed. Kohtutäitur osundab Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2006.a. lahendile 3-3-1-1106, milles Riigikohus on arutanud maksuvõla intressinõude sundtäitmist ja asunud seisukohale, et MKS § 132 lg 2 järgi tuleb aegumistähtaja jooksul üksnes alustada sundtäitmist. Kohtutäitur leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukohta on võimalik kohaldada ka käesolevas asjas ning arvestades asjaolu, et sundtäitmine on algatatud 17.06.2005.a. seega enne aegumistähtaja möödumist, siis esineb alus mitte kohaldada sundtäitmisele aegumist. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Sergei Tšemisovi taotlus täitemenetluse lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik – õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse
S § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 3 (kolm) aastat teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Sergei Tšemisovi tehtud kohtuotsus jõustus 22.02.2005.a. seega oleks tulnud täiteasjas 025/2005/4389 täitmine lõpule viia hiljemalt 22.02.2008.a. septembris 2008.a. oli Harju Maakohtu 14.01.2005.a. otsuse sundtäitmiseks ettenähtud aeg möödunud. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Kohus leiab, et Sergei Tšemisov ei ole temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Sergei Tšemisov on kohtutäituri sõnul tasunud 3500,00 krooni ning enda sõnul ka ülejäänud 1516,00 krooni, mille kohta puuduvad kohtutäituril õiguskindlad andmed. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et Sergei Tšemisov oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumistähtaja jooksul. Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Kohus ei nõusta kohtutäituri seisukohaga, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Riigikohtu halduskolleegium on 18.05.2006.a. lahendis 3-3-1-11-06 analüüsinud maksuvõla intressi sundtäitmist. Maksuvõla intress ei ole käsitatav rahalise iseloomuga karistusena vaid kahjuhüvitisena. Samuti on maksuvõla intressi sundtäitmist õigustatud alustama maksuhaldur ning seda võib jätkata kohtutäitur. Lahendeid kriminaal- ja väärteoasjades on õigustatud sundtäitma vaid kohtutäitur. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
S § 82 lg 1 p 2 peab kohus võimalikuks lõpetada Sergei Tšemisovi suhtes Harju Maakohtu 14.01.2005.a. otsuse 1/1 – 260/05 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas 025/2005/4389 seoses täitmise aegumisega. Anne Ennok täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.