4-08-7042/1

Väärteoasi nr 4-08-7042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-7042 (2315,08,007356; 2315,08,007646) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ja KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr Šerban (ik: 37705280239, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON
3. Aleksandr Šerban süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 8 (kaheksa) päeva.
4. Aleksandr Šerban süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 4 (neli) päeva.
5. Aleksandr Šerbanile määratud arest kokku 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.03.
6. Juhul, kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
7. Aleksandr Šerbanilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Aleksandr Šerban, 4-08-7042, joobe tuvastamise tasu“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.01.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 14.06.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1070243 selles, et samal päeval kella 12.47 ajal peeti Võru 13 maja juures kinni Aleksandr Šerban, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2392/212 nähtuvalt tuvastati 15.06.2008 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll ka selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et jõi viina ja rahusteid, narkootilisi aineid ei tarvitanud. 21.06.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1042976 selles, et samal päeval kella 21.10 ajal peeti Punane 46 asuvas Selveris kinni Aleksandr Šerban, kes väljus kauplusest ja jättis tahtlikult maksmata kauba eest koguhinnaga 394 krooni ja 90 senti, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Samuti toimetati Aleksandr Šerban Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2518/338 nähtuvalt tuvastati 22.06.2008 kell 05.30 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll ka selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et eile tarvitas fentanüüli, varastas šokolaadi seetõttu, et lihtsalt varastas. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud allkirja vastu. Seega on menetlusalune isik väärteoasja arutamise ajast ja kohast teadlik ning kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isikum osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Eelnevalt on samalaadsete väärtegude toimepamenise eest karistatud rahatrahvidega, mis on senini tasumata. Samuti on määratud areste. Seetõttu tuleks kohaldada pikemaajalist aresti. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on viiel juhul tõendamist leidnud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli ja bensodisepiinide tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Arvestades menetlusaluse isiku kinnipidamist kaupluses pärast müügisaalist väljumist ja kauba eest tasumata jätmist ning temalt varastatud kaupade äravõtmist asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud ka varavastase süüteo toimepanemine väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd varastatu väärtus oli alla 1000 krooni, mistõttu leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja lühiajaliste arestidega. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub alaline sissetulek, siis puuduvad menetlusalusel isikul ka võimalused trahvide tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega, tuleb määrata iga väärteo toimepanemise eest eraldi karistus. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata pikemaajalise aresti, mis takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik