4-08-6221/4

4-08-6221 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31.detsembril

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-6221 08001813 Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteoasi Arik Piirisild kaebuses Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor J Kärk´i kiirmenetlusotsusele
2. juuni 2008.a Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg. 1 alusel tamääratud karistuse 5 trahviühikut 300 krooni tühistamiseks. Otsuse kohaselt rikkus kaebaja 03.06.2008.a kella 10.45 ajal linna heakorra eeskirja, parkis mootorsõiduki registreerimise märgiga 188 AXE haljasalal sehaljasala valdaja loata, millega rikkus Tallinna Linnas Heakorra Eeskirja § 13 p 5 nõudeid. Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Arik Piirisild IK 37503136535 elukoht:xxx Hansa E OÜ Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti jurist ÜAliorg Juhindudes VTMS-dest § 30 lg 1 p 1, 132 p 3, § 133-135 RESOLUTSIOON Kohtunik otsustas:
3. T ü h i s t a d a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor J Kärk´i kiirmenetlusotsus
4. juuni 2008.a Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg. 1 alusel Arik Piirisild karistamisest 5 trahviühikuga summas 300 krooni ja lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel.. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest / 07.01.2009/ otsuse teinud kohtule Sellisel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav Liivalaia Kohtumajas 15 päeva peale teate saabumist, see on hiljemalt 23.01.2009.a.. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kantseleis tutvumiseks kättesaadav. . Kaebuse sisu, väärteo asjaolud ja menetluspoolte seisukohad: Arik Piirisild on vaidlustanud eelnimetatud otsuse, kuna leiab, et tema ei rikkunud Tallinna Linna heakorra eeskirja § 13 p 5 nõudeid mootorsõiduki parkimisel haljasalale valdaja või omaniku loata. Nimelt olid sõiduk pargitud Xxxmaja kõrvale ning maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kohaselt on tegemist Xxx kuuluva kinnistu osaga. Kohtuväline menetleja on eeldanud parkimise loa puudumist. Kuid KÜ juhatus kinnistu haldajana on teadlik parkimise probleemidest ja ei ole keelanud parkimist selles kohas. Seetõttu pole ta rikkunud heakorra eeskirja vastavat sätet ja palub otsus tühistada. Kohtuistungil jääb kaebuse juurde ja selgitab, et sel teemal on juhatusega on vestlus, seda isegi üldkoosolekul ja juhatus ei ole vastu, kui pargitakse sekohale,, kus on kanalisatsioonikaevud ja kruus, sest maa kuulub korteriühistule. Sellele alale pargitakse autosid. Kaebuse juurde on lisanud X-GIS Maa-ameti väljatrüki, kus parkimiskoha tähistanud rohelisega See ala jääb kinnistu piirile. Kiirmenetluse otsusele on kohtuväline menetleja lisanud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeli ja skeemiga /tl 9-13/ , millest üheselt nähtav Sõpruse pst 179/181 maja kõrvalolev haljasala, kus on selgelt nähtav kasvav muru, kuhu on pargitud sõidukid, kanalisatsioonikaevu kõrval sõiduk xxx reg.numbriga xxx . Skeemil on tähistatud kaardil sõiduki asukoht /tl.13/. Ülekuulatuna menetlusalusena 03.06.2008.a on A.Piirisild tunnistanud eksimust, et tulnud hilisõhtul koju, ei leidnud ta lähikonnast parkimiskohta, seetõttu oli sunnitud teiste autode eeskujul parkima haljasalale /tl 15/. Kohtuistungil on A.Piirisild kinnitanud, et tal oli jutuajamisest juhatuse liikmega arusaamine, et valdaja lubab parkida haljasalale. Samas kinnitab, et tal oli jutuajamine ühe juhatuse liikmega. Ta ei ole jurist ja ei tea kuidas juhatus oma otsustust peab vormistama, tema sai aru, et juhatuse ei keela nimetatud haljasalal autodeparkimist. Kohtuvälise menetleja esindaja ÜAliorg vaidleb A. Piirisilla väite vastu, selgitades, et KÜ juhatuse luba oli olemas. Kohtuväline menetleja taotleb õiendi lisamist, millest nähtub, et ajavahemikul 22.02.2008.a -16.06.2008.a nimetatud haljasalale parkimise eest Sõpruse pst 178/181 maja juures alustatud 14 väärteomenetlust. Tahteavaldusena loa olemasolu oleks pidanud olema (ka suulises vormis) vastavalt TsÜS § 67 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaselt kollegiaalne organi otsustus, sest ühistu tegutseb oma organite, juhatuse, üldkoosoleku kaudu. Vastavalt Äriregistriandmetele on KÜ juhatus on 5-liikmeline. Seega saaks luba olla vaid kollegiaalse organi (kogu juhatuse) poolt vastuvõetuna. Seda aga pole.. Samas aga on KÜ põhikirja p 3.2 sätestanud ühistu liikme kohustuse kinni pidama riigi seadustest, kohaliku omavalitsuse otsusest, eeskirjadest. Seega on väärteo toimepanek tuvastatud ja tõendatud ning otsus ei kuulu tühistamisele, sest A. Piirisillalae on määratud miinimumi lähedane karistus. Väärteo koosseis on tuvastatud, otsus on seaduslik ja kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et väärtegu on toime pandud ja tõendatud. Seda ei eita faktilistes asjaoludes ka kaebaja ise. Vaidlus aga on selles, kas KÜ enda maa (kinnistu) piirides asuvale haljasalale võib parkida KÜ kui omaniku loal. A. Piirisild väidab kaebuses, et kinnistu omanik on korteriühistu. Juhatus oli teadlik probleemist ja parkimiskohast haljasalal ja põhimõtteline luba oli antud selleks. Sel teemal on juhatuse liikmega on juttu ja põhimõtteline luba on olemas . Oma esialgses menetlusaluse isiku ülekuulamises on A. Piirisild tunnistanud eksimust ja võtnud süü omaks. Samas kinnitab kohtuistungil, et parkimisküsimus oli arutusel üldkoosolekul ja tema sai aru, et juhatuse liikme nõusolek on piisav. Ta ei ole jurist ja ei tea kuidas peavad olema vormistatud suulised load. Samas ei ole ka kohtuväline menetleja esitanud õiendit, kas sellel haljasalale on või ei ole küsitud luba parkimiseks. Kuid eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud asjas puudub avalik huvi A .Piirisilla väärteo edasiseks menetlemiseks ja tema karistamiseks rahatrahviga. Antud haljasala kuulub korteriühistus kinnistu piiridesse. Kui kellelgi ühistu liikmetest on tekkinud arusaam probleemi arutusel, et juhatuse liikme või liikmetega aktsepteeritakse haljasala kasutamist parkimiseks, siis ei saa lugeda tuvastatuks, et süüteo teadlikku, tahtlikku toimepanemist. Kohus on seisukohal, et haljasalal sõiduki parkimise objektiivset koosseisu on võimalik realiseerida vaid tahtlikult (teadlikult), mitte ettevaatamatusest. Samas kohus leiab, et linna heakorra eeskirjad on Tallinnas üldkehtiv õigusakt, mida peavad täitma kõik Tallinnas elavad ja tegutsevad isikud. Samuti on kohus seisukohal, et põhimõtteliselt on haljasalal parkimist keelav norm tavanormi tähenduses, mistõttu teo toimepanemise ajal A. Piirisild, et eirab üldteada ja -kehtivat keeldu. Kohus tühistab küll vaidlustatud kiirmenetluse otsuse A. Piirisild karistamisest rahatrahviga, kuid menetluse lõpetab väärteoasjas lõpetab otstarbekuse kaalutlusel, sest on seisukohal, et A. Piirisild oma tegevuse ja teadmisega 03.06.2008.a pani toime süüteo. Vaatamata tema väitele väidetavast juhatuse loast haljasalal parkimiseks, on peale 03.06.2008.a nimetatud alal parkimise eest alustatud väärteomenetlust ja otsused jõustunud 8-l juhul. Seetõttu kohus küll tühistab vaidlustatud otsuse lõpetav ka menetluse otstarbekuse kaalutlusel. Kohtunik Katrin Puhkason