4-09-275/3

Väärteoasi 4-09-275 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 15.jaanuar 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-275 Kohtunik Heli Sillaots Kohtutäitur Anne Böckler Võlgnik ALGO TOOMITS asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust kriminaalasjas isikukood 37912242723 Täitedokument Lõuna Politseiprefektuuri 02.07.2007.a otsus väärteoasjas nr 2780,07,003885, mis jõustus 28.07.2007.a; väärteo toimepanemise ajaks on otsuses märgitud: 27.02.2007.a kell 02.00 Täiteasi nr 182/2007/1454 Sissenõudja Lõuna Politseiprefektuur Nõue trahv 50 trahviühikut, s.o 3 000.- krooni Kohtutäitur Anne Böckleri kohtutäitur Anne Böckleri menetluses olevas avaldus täiteasjas nr 182/2007/1454 rahatrahvi 3000.saabus kohtusse 08.01.2009.a krooni asendamiseks arestiga RESOLUTSIOON VTMS § 211 lg 3 alusel jätta Tartu kohtutäitur Anne Böckleri avaldus rahuldamata ja Algo Toomitsale väärteoasjas nr 2780,07,003885 Lõuna Politseiprefektuuri 02.07.2007.a otsusega karistuseks mõistetud ja senini tasumata rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 3000.- jätta arestiga asendamata. Edastada käesoleva määruse koopia allkirja vastu: • kohtutäitur Anne Böcklerile, • Algo Toomitsale (asukoht Tartu Vanglas), • Lõuna Politseiprefektuurile. Allkirjalehed määruse koopia kättesaamise kohta liita väärteoasja nr 4-09-275 toimikusse. 2 EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 189 ja § 190 alusel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus. VTMS § 192 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. VTMS § 192 lg 2 ja § 193 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus kirjalikult kümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 02.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2780,07,003885 karistati Algo Toomitsat 27.02.2007.a kella 02.00 ajal toimepandud väärteo eest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15-1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000.- krooni. Otsus jõustus 28.07.2007.a. 08.01.2009.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja kohtutäitur Anne Böckleri avaldus rahatrahvi asendamiseks arestiga. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on rahatrahv täies ulatuses, s.o 3000.- krooni ulatuses tasumata. Kohtutäitur Anne Böckleri kohtule esitatust nähtuvalt on kohtutäitur esitanud kohtule avalduse Algo Toomitsa suhtes rahatrahvi asendamiseks arestiga Lõuna Politseiprefektuuri sellekohase taotluse alusel. 04.12.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri kirjas, mis on adresseeritud kohtutäitur Anne Böcklerile, taotletakse väärteoasjas nr 2780,07,003885 Algo Toomitsale karistuseks mõistetud rahatrahvi 3000.- krooni asendamist arestiga. Kohtu seisukoht Algo Toomits viibib kriminaalasjas vangistuses alates 27.02.2007.a. Tartu Maakohtu 08.11.2007.a süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt karistati Algo Toomitsat KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 11 kuu vangistusega ning KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise algust alates 27.02.2007.a. Tartu Maakohtu 08.11.2007.a otsus on jõustunud. Kohtutäituri registriandmete väljatrükist nähtuvalt on Algo Toomitsa karistuse kandmise tähtajaks 26.01.2011.a. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel aegub 28.07.2007.a jõustunud 02.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse täitmine 28.01.2009.a. Algo Toomitsa kriminaalasjas eelvangistuses ja vangistuses viibimine ei anna seaduslikku alust 02.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse täitmise aegumise peatunuks lugemiseks, kuna eelvangistuses viibimine ja vangistuses kriminaalkaristuse kandmine ei ole käsitletav ühegi KarS § 82 lõikes 2 märgitud asjaoluna. Kohtutäitur Anne Böckleri avaldusest ja nende lisadest ei nähtu ühtegi KarS § 82 lõikes 2 märgitud asjaolu, mis annaks kohtule aluse, lugeda 02.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse täitmise aegumine peatunuks. 3 Kohtule ei ole teada mitte ühtegi KarS § 82 lõikes 2 märgitud asjaolu, mis annaks kohtule aluse, lugeda 02.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse täitmise aegumine peatunuks. Seega on käesolevaks ajaks teada, et kriminaalasjas Tartu Vanglas karistust kandva Algo Toomitsa suhtes aegub 28.07.2007.a jõustunud 02.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse täitmine 28.01.2009.a ja isegi juhul kui oleksid olemas alused või alus Algo Toomitsa suhtes rahatrahvi asendamiseks arestiga, siis ei jõuaks rahatrahvi arestiga asendamise määrus ära jõustuda sellise ajavaruga, et A.Toomitsal oleks võimalik arest (asendamise korral 5 päeva) enne 28.01.2009.a ära kanda. Veel peab kohus vajalikuks välja tuua asjaolu, et Tartu Vangla on senise praktika kohaselt esmalt ära täitnud kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse ning ei ole pidanud võimalikuks kriminaalkaristuse kandmises teha n.ö katkestust-pausi väärteoasjas tehtud kohtulahendi täitmiseks, s.o isiku suhtes aresti kohaldamiseks. Kohus jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata, sest A.Toomits on jätnud rahatrahvi tasumata mõjuval põhjusel, s.o eelvangistuses 27.02.2007.a – 07.11.2007.a ja sealt edasi ning ka käesolevalt vangistuses viibimise tõttu. Eeltoodud asjaoludel kogumis jätab kohus kohtutäituri avalduse rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata, kuna: • A.Toomits on rahatrahvi jätnud tasumata mõjuval põhjusel, s.o kinnipidamiskohas olemisest tingituna; • ilmselgelt ei esine Algo Toomitsa kriminaalasjas eelvangistuses ja vangistuses viibimise tõttu ühtegi KarS § 82 lõikes 2 märgitud otsuse täitmise aegumist peatavat asjaolu, mistõttu otsuse täitmine aegub 28.01.2009.a; • isegi juhul kui rahatrahv kuuluks asendamisele arestiga, ei jõuaks sellekohane kohtumäärus ära jõustuda sellise varuga, et arest oleks võimalik enne 28.01.2009.a ära kanda; • on teada, et esmalt täidetakse Tartu Vanglas ära kriminaalasjas süüdimõistev kohtuotsus, millest tulenevalt rahatrahvi arestiga asendamise määrust ei olegi võimalik täita enne kui A.Toomits on kogu karistuse vanglas lõpuni ära kandnud (karistuse kandmise tähtaeg on 26.01.2011) või kui ta on vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanenud (kuid selleks ajaks on 02.07.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse täitmine aegunud). Kuna käesolev määrus Algo Toomitsa olukorda mingilgi moel ei halvenda, siis pidas kohus käesoleval juhtumil kõige otstarbekamaks menetleda kohtutäituri avaldust kirjalikus menetluses. Heli Sillaots kohtunik