← Eesti

4-08-11225/1

Obsah (6)§ 132§ 120§ 123§ 55§ 57§ 150

4-08-11225 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-11225 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoas

) § 19 õigusi. M. Abras oli nõus kiirmenetlusega ning andis antud asjas ütlusi ja allkirjastas erinevad menetlusdokumendid. Ütlustes andis ta kiiruse ületamise selgituseks, et oli möödasõidul. Kahetsust ta ei avaldanud. Ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tutvumisel andis menetlusalune isik omakäeliselt ütlusi, et temal kiiruse mõõtmise kohta pretensioone ei ole ja allkirjastas protokolli. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist on näha, et antud kiiruse mõõtmisel ei fikseeritud mingit möödasõitu, kuna antud lõigul sõitis menetlusalune isik üksinda. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja ei tuvastanud Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 57 sätestatud kergendavaid asjaolusid, samuti puudusid ka raskendavad asjaolud. Karistus on määratud alla LS § 7422 lg 2 sätestatud ülemmäära. Kiiruse ületamine sama lõike järgi on 21 kuni 40 km/h. Menetlusaluse isiku poolt oli kiirust ületatud 31 km/h, seega pea ülemises vahemikus. Arvestades praegust liiklusõnnetuste statistikat, mis näitab, et enamuse õnnetuste põhjuseks on sõitmine üle lubatud kiiruse, siis karistuse määramisel lähtuti ka sellest. Kohtuväline menetleja kaalus neid asjaolusid ning määras LS § 7422 lg 2 järgi menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut so 1800 krooni. Kohtuvälise menetleja kasutusel olev kiirusmõõteseade on täiesti uus ja võetud kasutusele 10.07.2008.a (vt mõõtevahendi taatlustunnistust) ning on täiesti töökorras (vt kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli). Mis puutub menetlusaluse isiku väitesse, et otsuse peal puudub viide selle kohta, millist kiirusmõõteseadet kasutati, siis see ei vasta tõele, kuna kiirmenetluse otsuse väärteo kirjelduse lõppu on lisatud tõendid, milles viidatakse kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud menetlus on läbi viidud kõike menetlusnorme järgides ja arvestades seda, et menetlusalusele isikule pole rahatrahv määratud maksimummääras, vastab karistus toime pandud süüteole. Juhindudes eeltoodust ning

§ 132p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja M.

Abras`e kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kui kohus peab seda võimalikuks. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Abras`e kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava 2

(4)4-08-11225 väärteo toimepanemises, so menetlusaluse isiku ülakuulamise protokolli ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

-s sätestatud alustel. Vastavalt

§ 123

lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus asus seisukohale, et käesoleva menetluse raames ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust selliselt, mis tooks kaasa asjas ebaõige lahendi. Kohtuväline menetleja on väärteo kirjelduses lugenud M. Abras`e poolt rikutuks LE § 124 p 1, milline kehtestab lubatud suurima sõidukiiruse asulasisesel teel, milleks on 50 km/h. Kohus loeb aga materjalide põhjal õigeks kaebuse esitaja poolt rikutud LE nõudeks LE § 124 p 2, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Antud parandus ei muuda väärteo lõplikku kvalifikatsiooni, milleks on LS § 7422 lg 2.

§ 55

kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

§ 57

sätestab nõuded kiirmenetluse otsuse sisule ning vastavalt

§ 57

lg 1 p 8 peab kiirmenetluse otsuses olema märgitud väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid. Nähtuvalt asjas 02.11.2008.a koostatud kiirmenetluse otsuse lahtrist “Väärteo kirjeldus ja tõendid” on kohtuvälise menetleja poolt märgitud muuhulgas: “Tõendid: kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll”. Seega kohus leiab, et kohtuväline on korrektselt otsuses viidanud kogutud tõenditele, milleks on lähtuvalt eelnevast 02.11.2008.a koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt ei ole kiirmenetluse otsuses kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõtmisvahendit. Kohus leiab, et antud väide on põhjendamatu ning ümber lükatud väärteomenetluse käigus 02.11.2008.a koosatud kiirmenetluse otsuses lahtris „Väärteo kirjeldus ja tõendid“ tooduga. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist tulenevalt on M. Abras`e poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdetud 02.11.2008.a kella 18:30 ajal Saarde vallas Valga-Uulu mnt

  1. km 125 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus ±4km/h. Mõõdetav sõiduk ületas teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 31 km/h. Kiirus on mõõdetud kasutades järgnevat kiirusmõõteseadet: STALKER II MDR nr AS
  2. Protokolliga on kaebuse esitaja kohapeal tutvunud, andes omakäelise allkirja protokolli pöördele, so „Isiku allkiri“ kohale. Seega leiab kohus, et kaebajale oli teada, millise mõõtevahendiga tema poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdeti. Kohus leiab, et antud juhul vastab mõõtmisel kasutatud seade seaduses esitatud nõuetele ning mõõdetud tulemus on usaldusväärne, kuivõrd nimetatud seadme kohta on väljastatud kehtivad taatlustunnistus nr TTRSS-08/00094, tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.07 ning samuti on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Lääne Politseiprefektuurile väljastatud 30.12.2007.a erialase kompetentsuse kinnitamise tunnistus nr E
  3. Eelnevast lähtudes ei tuvastanud kohus kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi

§ 150järgi.

LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. M. Abras`t on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 30 3

(4)4-08-11225 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Samuti ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 30 trahviühikut, so 1800 on seaduslik ning põhjendatud. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Kohtu hinnangul on, karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada M. Abras`t edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes

§ 132

p 1 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel M. Aasaroht` poolt 02.11.2008.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220082746291 ei kuulu tühistamisele ning M. Abras`e kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.