1-09-221/3

1-09-221 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-221 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Maigi Simson Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vadim Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vadim Grigorjev (ik: 38408180229; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vadim Grigorjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 05.01.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Vadim Grigorjev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.06.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati teda 11-kuulise vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.12.2007.a otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Liitkaristuseks arvati maha Harju Maakohtu 19.12.2007.a otsusega mõistetud karistusest ärakantud osa maha ning ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 18.03.2008.a ja lõpp on 27.04.2009.a. V. Grigorjevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta ega õpi, vajaks sotsiaalsete oskuste treeningut, kui ka uimastitarbijatele mõeldud sekkumisi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes naaseb elama ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Grigorjevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik on varem korduvalt karistatud, on varem rikkunud käitumiskontrolli reegleid ning katseaja jooksul sooritas uue kuriteo. Tal võivad tekkida probleemid narkootikumide tarvitamisega ja tal puudub kindel töökoht. Vadim Grigorjev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on V. Grigorjevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, isik on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, ta on olnud varem vangistuses, kuid ei teinud enda jaoks vastavaid järeldusi. Tal on probleemid narkootikumide tarvitamisega, mis oli kuritegude toimepanemise põhjuseks. Vanglas ei ole ta läbinud vastavaid sotsiaalabiprogramme. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Grigorjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Grigorjevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V. Grigorjev on varem 8-korral kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Isikul on küll olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik ema näol, kuid see ei ole suutnud teda varasemalt hoida kuritegude toimepanemisest ja isikul on narkosõltuvus. Tal puudub töökoht ning tema suhtlusringi kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga inimesed. Arvestades V. Grigorjevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik