← Eesti

1-04-52/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-04-52 (03913000060) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Juli

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol, ning omastas tagasivõidetud 32000 kroonist 2500 krooni. 21.06.1999.a. võttis pankrotihaldur K.Kaasik ilma reaalse põhjenduseta AS le S kuuluvalt Hansapanga arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx sularahas välja 260 000 krooni, millele lisandus teenustasu 650 krooni,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol ning omastas sularahas välja võetud 260 000 krooni. 25.06.1999.a. jättis pankrotihaldur K.Kaasik AS S arvele kandmata ja omastas AS S pankrotivara hulka laekunud pakiauto xxx müügist sularahas saadud 18 000 krooni,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihalduril pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol. 3 Pankrotihaldur K.Kaasik võttis ilma reaalse põhjenduseta AS le S kuuluvalt Hansapanga arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx sularahas välja 24.08.1999.a. 10 000 krooni ja 28.08.1999.a. 5000 krooni,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol, ning omastas sularahas välja võetud 15 000 krooni. 27.02.1998-31.08.1999.a. maksis pankrotihaldur K.Kaasik endale pankrotihalduri tasuna välja 195 800 krooni, millest oli 31.08.1999 a. Lääne Maakohtu määruse alusel õigustatud saama 144 356 krooni, makstes seega endale halduritasudena põhjendamatult välja 51 444 krooni rohkem. 31.08.1999.a. kandis pankrotihaldur K.Kaasik ilma alusteta ja reaalse põhjenduseta AS le S kuuluvalt Hansapanga arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx Kersti Kaasikule endale kuuluvale Hansapanga arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx 584 031 krooni, selgitusega “as s pankrotimenetluses nõuete rahuldamiseks”, mida kasutas isiklikuks otstarbeks,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol. Seega Kersti Kaasikut süüdistatakse selles et, kasutades ametiisikuna tahtlikult ära oma ametiseisundit, millega põhjustas olulise ja s h suure varalise kahju ettevõtte seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime ametiseisundi kuritarvitamise, s o KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegu on alates 01.09.2002.a. karistatav ka KarS § 289 järgi ametiseisundi kuritarvitamisena; alates 01.01.2004a.a omastamisena KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi, kuna pööras tema valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks suures ulatuses ja ametiisikuna; alates 15.03.2007.a. jõustunud KarS § 217-2 lg 1 järgi usalduse kuritarvitamisena, kuna K. Kaasik olles pankrotiseaduse (RT 1992,31,403; RT I 1996,45,848; RT I 1997, 5/6,32; RT I 1997, 2,46; RT 1998, 36/36, 552) § 31-1 kohaselt võlgniku AS Si seaduslikuks esindajaks, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid ning § 31 lg 1 kohaselt oli pankrotihaldurina muuhulgas kohustatud kaitsma võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse …,sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt valitsema pankrotivara, korraldama selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise, korraldama võlgniku majandustegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise, ning olles määratud27.02.1998.a. määruse alusel AS S pankrotihalduriks , seega õigustatud käsutama pankrotihaldurina AS S vara, kasutas ebaseaduslikult ära nimetatud õigust seeläbi, et tulenevalt oma ametiseisundist omas juurdepääsu AS S kuuluvatele rahalistele vahenditele , so sularahale ja arvelduskontole Hansapangas, omastas tahtlikul oma ametiseisundit ära kasutades õigustamatult ajavahemikul 28.08.1998.a. kuni 31.08.1999.a. tema korralduses olevat AS S vara summas 938 625 krooni, millega tekitas AS Sile suure varalise kahju järgnevalt: 28.08.1998.a. aastal kandis pankrotihaldur K.Kaasik põhjendamatult selgitusega “leping” AS le S kuuluvalt Hansapanga arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx Õigusinstituudi arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx 7000 krooni, mis läks Kersti Kaasiku enda õppemaksu tasumiseks. Pankrotihaldur K.Kaasik jättis 1998.a. AS S töötajatelt T.T , T.O ja T.S tagasivõitmistest laekunud 32000 krooni AS S arvele kandmata,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol, ning omastas tagasivõidetud 32000 kroonist 2500 krooni. 4 21.06.1999.a. võttis pankrotihaldur K.Kaasik ilma reaalse põhjenduseta AS le S kuuluvalt Hansapanga arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx sularahas välja 260 000 krooni, millele lisandus teenustasu 650 krooni,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol ning omastas sularahas välja võetud 260 000 krooni. 25.06.1999.a. jättis pankrotihaldur K.Kaasik AS S arvele kandmata ja omastas AS S pankrotivara hulka laekunud pakiauto xxxmüügist sularahas saadud 18 000 krooni,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihalduril pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol. Pankrotihaldur K.Kaasik võttis ilma reaalse põhjenduseta AS le S kuuluvalt Hansapanga arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx sularahas välja 24.08.1999.a. 10 000 krooni ja 28.08.1999.a. 5000 krooni,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol, ning omastas sularahas välja võetud 15 000 krooni. 27.02.1998-31.08.1999.a. maksis pankrotihaldur K.Kaasik endale pankrotihalduri tasuna välja 195 800 krooni, millest oli 31.08.1999 a. Lääne Maakohtu määruse alusel õigustatud saama 144 356 krooni, makstes seega endale halduritasudena põhjendamatult välja 51 444 krooni rohkem. 31.08.1999.a. kandis pankrotihaldur K.Kaasik ilma alusteta ja reaalse põhjenduseta AS le S kuuluvalt Hansapanga arveldusarvelt nr.xxxxxxxxxxxxxx Kersti Kaasikule endale kuuluvale Hansapanga arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx 584 031 krooni, selgitusega “as s pankrotimenetluses nõuete rahuldamiseks”, mida kasutas isiklikuks otstarbeks,

§ 61

nõuet, mis kohustab pankrotihaldurit pankrotivara valitsemise ajal laekuvat raha hoidma pangas võlgniku kontol. Kohtualuse K. Kaasiku ütluste kohaselt Ta ei oska öelda, kui suures summas ta oma rahalisi vahendeid AS S pankrotimenetluses kasutas. See selguks raamatupidamisekspertiisi käigus. Kulutused olid kaugelt üle 200 000 krooni ja tema enda rahalised vahendid olid selles protsessis kantud kord kuludeks ja siis jälle avansina tagasi võetud ja jällegi kuludeks võetud. Milline oli täpne summa selguks raamatupidamisekspertiisi käigus, mis tooks välja selle milline oli rahaliste vahendite puudujääk. Ta pole kunagi öelnud, et pankrotimenetluses tehtud kulu on tema isiklik Pankrotimenetluse kulu on see, mis tekkis AS S pankrotimenetluse käigus pankrotimenetluse kulude katteks. Rahandusministri määrus 177 lisa 1 keelab võtta laenuks antud raha laekumisena. Tuluks ei loeta laenu ja endale tagasivõtmist, seda ei olnud võimalik niimoodi kajastada. Seda ei lubanud seadus. Pankrotiseadus ei võimalda teha enne väljamakseid, kui selles asjas on kohtuvaidlused lõppenud. Kohtuvaidlused lõppesid aprillis 2003.a. Väljamaksed tegi 2002.a. lõpus ja 2003.a. alguses, eeldades Riigikohtu lahendit selles asjas, mis võis tulla aprillis 2003.a. Selle tõttu ei maksnud ta välja ka Eriõli Kaubandusele 30.08.1999.a. kogu summat. Väljamaksed keelatakse kohtuvaidluste lõpuni. Sularahana väljamakseid tegin, mida ma oskan öelda hetkel ja mille kohta on kohtutoimikus tõendid, 546 342.95 krooni ulatuses. Selle kohta on tõendid toimikus 3 köide lk. 228-249 ja

  1. köide lk. 1-
  2. Lisaks sellele tegin veel täiendavaid kulutusi, mis oleksid välja tulnud siis kui oleks analüüsitud kõiki kuludokumente, kas või neid, mis on minu poolt antud UF valdusesse. Ei oska numbriliselt sellele enam vastata, kuid tõendid mis on kohtutoimikus. Kuna oli välja kuulutatud AS S pankrot, mis tähendab sisuliselt seda, et AS on maksujõuetu ja ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid. Kasutasin isiklikke rahalisi vahendeid kuni 5 oli võimalik saada raha pankrotivara müügist, mis oli 1999.a. mais. Kui ma poleks algselt oma isiklikke vahendeid kasutanud, oleks pankrot lõppenud raugemisega, oleks puudunud varade tagasivõitmise võimalus ja puudunud võimalus rahuldada võlausaldajate nõudeid Ta sai 2500 krooni mööbli müügist, 29 500 AS S töötajate nõuete tagasivõitmisest. Need olid ainukesed sularahalised võimalused ja sellepärast põhiliselt kasutas enda rahalisi vahendeid. Ta ei pea õigeks, et pankrot lõppeb raugemisega kuna, puuduvad menetluseks rahalised vahendid. Tankla kassadest pole ta võtnud mitte ühtegi krooni. Selleks, et tema tegevus oleks läbipaistev, andis volituse TO pankroti väljakuulutamise päeval. 12 korda võttis tanklatest raha TS ja pani panka. Peale seda, kui ta oli töölt lahkunud 18.05.98.a. ja juhatajaks hakkas IS, siis viis raha panka ka IS. Uurimise käigus koostatud kahes raamatupidamisekspertiisis tema poolt tehtud sularahalised väljamaksed ei kajastu. Lähtuvalt mõlemast ekspertiisiaktist kasutati ekspertiisiaktide koostamisel tõenditena ainult AS Si pangakonto väljavõtet ja ka seda ainult osaliselt mitte kogu pankrotimenetluse perioodil. Selle kohta on andnud ütlusi ka ekspert A K , et nii ta just tegi. Ei kasutatud ühtegi sularaha ega kulu dokumenti. U. F tunnistas, et tema käest ei nõutud välja mingeid dokumente. Ka tema käest ei nõutud mingeid dokumente. Ekspertiisiiga ei tuvastatud tema poolt tehtud kahju suurust. Selle küsimuse esitas ka uurija eksperdile ja ekspert ei vastanud. Kahju ei määratud kindlaks. Kui ka summa oleks määratud poleks see summa õige olnud kuna raamatupidamises ei saa määrata kahjude täpset summat, kui pole analüüsitud raamatupidamise algdokumente. Kahjusumma määramine poleks olnud võimalik pangakonto väljavõtete alusel. 7000 krooni õppemaksu katteks ei kandnud ta üle põhjendamatult. Ta oli enne AS Sis võlgade katteks kasutanud oma rahalisi vahendeid ja see oli tasaarvestus, mida seadus võimaldas ja mingit kahju tekitatud. Sularaha väljavõtmine ja selle kandmine siis Õigusinstituudile oleks tekitanud täiendavaid kulutusi. 2003.a. ta ei andnud UF üle kõiki AS S dokumente. Andis üle ainult need dokumendid, mis on üleandmis-vastuvõtmisaktis nimetatud. U. F ütles, et pole mõtet prahti korjata, kuna raamatupidamisdokumendid aeguvad 7 aasta möödumisel ja kuuluvad hävitamisele. Seega jäid osad dokumendid tema kätte. Alates 2003.a. maist kuni käesoleva ajani pole U. F temalt neid dokumente nõudnud. Raamatupidamisdokumentide säilitamise aeg on 7 aastat ja see aeg on juba ammu möödunud. Need dokumendid on osaliselt hävitatud. Kuna ta vahepeal kolisi, siis nüüdseks võivad need kõik olla hävitatud. On olemas tõendid, et ta sai kolmelt isikult 29 500 krooni mitte 32 000 ja seega ta ei omastanud 2500 krooni. Tõendid on olemas kohtutoimikus 2 köide lk. 202, 201, 7 köide lk. 142 ja tunnistaja S ütlused 12.11.07.a. . Seega polnud seal 32 000 krooni ja ta ei saanud omastada 2500 krooni. 21.06.99 võttis ta pangast välja 260
  3. Ta andis 250 000 krooni väljapressimise käigus V. J , kuna allus tema väljapressimisele. Võttis välja 10 000 krooni rohkem, kuna oli vaja maksta töötasu E K ja muudeks vajaminevateks kulutusteks. Seda on võimalik UF valduses olevate kuludokumentide alusel tuvastada. AS S väljapressitud rahaga kahju ma ei tekitanud. Selle kahju ta hüvitas oma vahenditega, mis ta oli paigutanud AS S pankrotipessa ja jättis tagasi võtmata. Kahju kannatas tema ise, millest tulenes ka minu edasine käitumine ja lahkumine halduri ametist 1.09.99.a. 650 krooni oli panga teenustasu, kui ta võttis välja 260 000 krooni sularaha. xxx müügist saadud 18 000 krooni sain V K käest. Auto oli seisnud üle aasta ja see raha kulutati auto töökorda tegemiseks, kütuseks, kindlustuseks. Auto korda tegemine läks maksma üle 10 000 krooni. Toimiku 6 köide lk. 215-231 on näha, et ta sularaha ta välja ei võtnud selleks, et autot töökorda teha. Lisaks nendele kulutustele maksis ta ka palka . Pärast 1.07.98- 1.09.99 maksis ta palka 33 320 krooni nendele inimestele, kes pankroti käigus pankrotipesa heaks töötasid. Mingit rahaliste vahendite omastamist ei olnud. Raha pangakontole panemine polnud tema seaduslik kohustus, kuna tal läks seda raha koheselt vaja kuludeks. Ta võttis pangast välja 24.08.99 10 000 krooni, 28.08.99 5000 krooni, kuna tal oli vaja sularaha, et 30.08 võlausaldajatele. Võlausaldajatele oli vaja maksta suurem summa kui see, mille ta välja 6 võttis. Ta maksis E K 50 000 krooni, osa sularaha eelnevalt olemas. Seega oli tal olemas reaalne põhjendus sularaha väljavõtmiseks s.o. võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellega täitis ta Lääne Maakohtu määrust 30.08.99.a. selle raha viisi ta E K kontorisse Tallinnas ja selle kohta on olemas dokument kohtutoimikus 6 köide lk.
  4. PankrS § 61 ütleb, et kuludeks vajaminevat raha võib hoida ka kassas ja seda ma ka tegin. Ajavahemikul 27.02.98-31.08.99 maksis ta endale kahe Lääne Maakohtu Määruse ( toimiku 3 köide lk. 61, 111) alusel 156 506, 00 krooni mitte 195 800 krooni. Ta ei maksnud endale 51 444 krooni rohkem. Ta ei oska selle summa kohta selgitust anda, kuna ka riiklik süüdistaja pole süüdistuaktis öelnud, millest see summa tuleneb. Kui ta pankrotihaldurina võttis pangast välja sularaha, siis selle kohta on kuludokumendid, kuhu see raha läks ja milleks seda kasutati. Kui ekspertiis oleks välja toonud kassaliikumise ja kasutanud vajalikke algdokumente, oleks rahade kasutamine AS S p tuvastatud ja seda süüdist tema suhtes poleks olnudki. Ta kandis 584 031 krooni oma kontole põhjendatult. Aluseks oli maksekorraldus 31.08.99.a. . Tegin seda võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. AS E pankrotihaldur ähvardas arestida AS S i raha oma võla katteks. Sellepärast kandsin raha oma arvele üle võlausaldajate huvides. Ta oleks võinud selle raha sularahas välja võtta, kuid see oleks kaasa toonud täiendavaid kulutusi panga teenustasu näol. Andsin selle raha I P üle sularahas sept.
  5. Seda I. P tunnistas eeluurimisel ja kohtuistungil. Sularaha pärines tema isiklikest rahalistest vahenditest. Samal päeval andis ta mulle selle raha vastutavale hoiule. Selle ülekandega ma kahju ei põhjustanud, seda raha ma ei omastanud. Tõendid on olemas kohtutoimikus. Teeksin sama ka täna. Raha tagasivõitmine oleks olnud keeruline, kui see raha oleks arestitud. Kaitsen võlausaldajate huve. Pankrotipessa jäi 250 000 tema raha. Seda ta ei võtnud, kuna see läks väljapressimise katteks. Kui seda mitte arvestada, siis kõik oli tasa. Seisuga 1.09.99.a. pankrotipesal temale võlgasid polnud. I P andis mulle selle raha hoiule, kuna tema panka minna ei tahtnud ja soovis, et paneksin raha oma seifi, kuna tal polnud oma seifi raha hoidmiseks. Ta panka raha panna ei tahtnud. Tegime selle kohta akti. Kuna ta andis oma isiklikest vahenditest pankrotipessa sularaha 584 031 krooni, siis ei ole ta selle ülekandega kahju tekitanud. Tunnistaja I S ütluste kohaselt oli K. Kaasik tema tööandjaks AS s S. K. Kaasik oli pankrotihaldur. AS s S oli ta S tanklas operaator ning tegeles kaba müümisega. Hiljem oli ta tanklate juhataja ja tegeles kaubaga varustamise, päevakassade kogumisega. Tanklas oli korraga tööl üks töötaja. Ta käis ise kaupa toomas ja kauba eest maksti nii arvetega kui ka sularahas. Arved esitas ta kontorisse K. Kaasikule. Keskmine päevakassa sõltus hooajast ca 5-6 tuhat. Ristil oli väiksem päevakassa. Sularaha arvete tasumiseks võttis raha päevakassast. Arved olid suuremad nädala alguses, kuna siis oli ka nädalavahetusel kassasse kogunenud rohkem raha. Kütuse tellimisega ta ei tegelenud. Enne teda oli juhataja O , T . Ta töötas kuni AS S majandustegevuse lõpetamiseni ja jätkas ka A –K tanklate juhatajana. Ta töötas operaatorina mingi aja ka pankrotimenetluse ajal ning peale T. O lahkumist määrati ta juhatajaks. Töökäske jagas pankroti ajal K. Kaasik. AS A kauba eest maksti sularahas või arvega . 29.08.08 /kd 7 tl 141/. maksekorraldusel on tema allkiri. Ta ei oska öelda, mis kuus täpselt tanklad suleti ja ei mäleta, et oleks näinud K. Kaasik isiklikult tankla kassast sularaha võtmas. Operaatorid võisid samuti kauba eest maksmisel maksta nii kassasse laekunud sularahast kui ka arvega. Ta töötas tanklate juhatajana umbes pool aastat kuni aasta. Ta ei mäleta , millal asus tööle A – K e. Firma nimed muutusid nii tihti. ei mäleta, kust sai ta raha 29.
  6. maksekorraldus sularaha sissemakseks. 7 Tunnistaja U. F `i ütluste kohaselt tunneb ta K. Kaasikut seoses pankrotihalduri tööga. Ta võttis 2003.a. K. Kaasikult üle Si pankrotimenetluse (võimalik ülevõtmise kuupäev 23.05.2003.a). Tööd alustades sai ta dokumendid K. Kaasiku käest kahes osas- mais ja vist septembris. Selle kohta on koostatud ka aktid. Kuna vara puudus, siis toiminguid teha ei olnud. Ajas käis kohtueelne uurimine, ta sai süüdistuskokkuvõtte ja selle põhjal kirjutas hagiavalduse. Ta on käesoleva ajani AS S pankrotihaldur. AS S ei olnud pankrotipesas vara. Raha K. Kaasik temale üle ei andnud. AS S pangakontol puudusid samuti rahalisi vahendid. Pankrotipesas puudus vara täielikult. Ilmselt on võlausaldajate nõudeid rohkem kui kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi. Tema K. Kaasikuga tsiviilhagi pinnal suhelnud ei ole. Tsiviilhagi koostas ta süüdistuskokkuvõttes toodud andmetest lähtuvalt, põhjusel et pankrotiseadus kohustab hagema, kui kuskilt on võimalus raha nõuda. K. Kaasiku poolt üleantud dokumente ei ole ta kellelegi väljastanud. Politsei, eksperdid ega prokurör ei ole käinud ka tutvumas nende dokumentidega. Ta ei ole ise K. Kaasiku käest mingeid dokumente nõudnud, ta vähemalt ei mäleta seda. Samuti ei ole ükski võlausaldaja tema poole pöördunud. Kaitsepolitsei on peale süüdistuskokkuvõtte saatmist temale üle andnud dokumente ning selle kohta koostati akt. Tegemist on raamatupidamisdokumentidega, kuid need ei hõlma pankrotiperioodi, vaid pärinevad pankroti eelsest perioodist. Tunnistaja I P ütluste kohaselt 1999.a. Lääne Maakohtu kohtunik helistas talle ning küsis, kas ta on nõus hakkama AS S pankrotihalduriks. Ta nõustus sellega ning kohus määras ta pankrotihalduriks.Ta oli AS S pankrotihaldur ja märtsist 2001.a. andis dokumendid K. Kaasikule tagasi. Ta sai aru, et tegemist pankrotimenetluse lõpetamisega. Oli kaks vaidlust, kus pankrotihaldur oli kolmandaks isikuks ning samuti oli algatatud kriminaalasi juhatuse liikme suhtes, kes oli välja võtnud AS S raha. K. Kaasiku büroos vaatas ta kõik toimikud üle, mida võis olla 8-
  7. Mingeid vajakajäämisi talle silma ei hakanud. AS S oli järgi päris suur summa, mis oli K. Kaasikul laua peal. Ta palus, et see pandaks pangaarvele, kuid K. Kaasik vaidles sellele argumenteeritult vastu. Eriõli kaubandusele oli välja makstud 50 tuhat krooni, kassa väljamineku order selle summa kohta oli olemas. Kohus oli välja mõistnud K. Kaasikule halduritasu, mis oli ka maha võetud ja ülejäänud raha oli alles. Lõpuks kirjutasid nad akti, et raha on K. Kaasiku käes vastutaval hoiul. Seega jäi K. Kaasiku kätte üle 400 tuhande krooni AS S raha. Raha oli pangakontolt välja võetud augustis 99.a. Tema väljamakseid teinud ei ole. Kohus mõistis välja ca 5-6 tuhat krooni, mis ta ka välja maksis AS S pangaarvelt. Tagasi dokumendid andis ta sama aktiga, täiendades seda. K. Kaasik ei öelnud, et tal on endal nõudeid AS S vastu või, et ta oleks kasutanud oma rahalisi vahendeid AS S jaoks. Jaotusettepanek oli kohtu poolt kinnitatud. Tunnistaja ES ütluste kohaselt tunneb ta K. Kaasikut tööalaselt. 1999.a. paiku K. Kaasik pankrotihaldurina tellis käekirjaekspertiisi V. J suhtes. Tunnistaja sõnul ekspertiisi tegemise ajal K. Kaasik ütles talle, et V. J pressis kahtlustatavalt raha välja. Ta ei oska öelda, kas K. Kaasik selle kohta ka avalduse politseisse esitas. Samuti ei oska ta öelda, kui suurt summat K. Kaasikult välja pressiti. V. J ähvardas ka teda ning küsis, millise raha eest ta oleks nõus ekspertiisi arvamusest loobuma. Konkreetset summat J ei nimetanud. Ta ütles, et ei muuda oma arvamust ning V. J ähvardas ta maha lüüa. Kohtumisel K. Kaasikuga rääkisid nad J ähvardusest ning K. Kaasik ütles , et ka teda on J ähvardanud nii vara hävitamisega kui ka tütrele kallaletungimisega. Nad täpsemalt sellest ei rääkinud, kuid K: Kaasik oli väga hirmul. Kaasikut ähvardati kuni 2001 aasta augustini. Tunnistaja T. Tamme ütluste kohaselt töötas ta 1999.a. majanduspolitseis juhtivinspektorina K. Kaasik röökis, et V. j oli teda ähvardanud, vist pidi midagi juhtuma tütrega. Ähvardamise põhkust ta ei tea, kuid K. Kaasik kirjutas politseile avalduse pankroti kohta. Ähvardamine 8 leidis aset vist peale käekirjaekspertiisi tegemist. Ta soovitas k. kaasikul kirjutada avaldus politseile. Hiljem K. Kaasik ütles, et ta oli avalduse kirjutanud. Ta hoiatas ka ise V. J d, et viimane ähvardamise lõpetaks. Ta ei mäleta täpselt, aga V. J oli vist S sularaha välja võtnud. Nad otsisid ühte rahasaajat, keda tegelikkuses ei olnudki ja said Tallinnas ühest firmast selle fiktiivse isiku allkirjaproovi ning ekspertiis näitas, et allkiri oli kirjutatud V. J poolt. Juttu oli 3,5 miljonist. Tunnistaja T. O ütluste kohaselt töötas ta 1998.a. AS S tanklate juhatajana. Ta varustas 3 tanklat kaubaga ning korjas kokku sularaha. Osa kaupu tõid firmad ning osa kaupu tõi tema. Lepingud firmadega pankroti ajaks lõppesid ja ta ei tea kes sõlmis uued lepingud. Tema maksmise ja arvetega ei tegelenud. Ta ei mäleta täpselt, kuid ilmselt anti talle arve ja tema viis selle pankrotihalduri kätte. Tanklatest kogutud sularaha viis ta panka. Ta ei mäleta, kas toimus sularahas tasumist kaupade eest. Peale teda sai juhatajaks I. S . Palka maksti pangaarvele. Ta pidi valesti makstud puhkusetasu ja koondamishüvitise arvelt maksma tagasi 8500 krooni. Summad, mis ta panka viis, olid erinevad, kuid keskmiselt ca 8000 krooni. Ta ei mäleta, kas tegeles koristusvahendite ja autokummide ostmisega. Samuti ta ei mäleta, kas K. Kaasik andis raha panka viimiseks. Võimalik, et ta tasus kauba eest ka sularahas. Samuti ei mäleta, kas keegi andis talle volituse. Kaupu ostis keskmiselt ca 2000 krooni väärtuses. Ta ei mäleta, kas K. Kaasik andis talle raha kauba eest tasumiseks. Tunnistaja T. S ütluste kohaselt oli AS S juhatuse esimees kuni 1988.a. maini. Pankrotimenetluse ajal tegeles tema bensiini müügiga. Kaupade tellijaks oli T. O . Maksmist korraldas pankrotihaldur ning maksmine toimus ülekannetega. Palkade maksmine toimus sularahas. Palka maksis pankrotihaldur. Tema pidi pankrotipessa tagasi maksma osa töötasu, kuid summat ei oska öelda, see võis olla 10 000 krooni. Talle väljastati kassa sissetuleku order ning see kajastab tagasimakstud summat. Sularaha koguti kokku ja viidi T. O poolt panka. T. O haiguse korral viis raha panka tema. Üldjuhul kasutati seda raha kaupade ostmiseks, kuid ta ei tea, kas seda tehti ka pankrotimenetluse ajal. Tunnistaja T. Tr ütluste kohaselt töötas ta AS S raamatupidajana 1995- märtsini 1998.a.Ta ei mäleta, kui palju oli töötajad, kui algatati pankrotimenetlus. Tema suhtle põhiliselt T. S ja T. O . Pankrotimenetluse ajal maksti palka vist pangaarvetele, kuid võimalik, et ka sularahas. Tema sularahaga ei tegelenud. Tankla kassaraha viidi panka näiteks varustaja poolt. Ellest rahast võidi tasuda ka töötasusid. Raamatupidamise võttis õle K. Kaasik. Tema võlanõuetega ei tegelenud, nendega tegeles pankrotihaldur. Ta pidi tagasi maksma valesti välja makstud töötasu summas 13 500 krooni. Ta maksis selle sularahas K. Kaasikule. Hansapanga vastusest järelepärimisele nähtub, et 02.03.1998.a.- 21.10.1999.a. oli AS S konto ainuke allkirjaõiguslik isik Kersti Kaasik /kd 1 t lk 71-76/. Õigusinstituudi vastusest päringule nähtub, et K.Kaasiku poolt AS S kontolt tasutud 7000 krooni on läinud K.Kaasiku õppemaksu tasumiseks /kd 1 t lk 186/. AS S pankrotis pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxx (01.01.1998-16.08.1999.a) väljavõtte kohaselt on K. Kaasik AS S pangakontolt 28.08.1998.a Õigusinstituudile lepingu alusel makstud 7000.- krooni, 21.06.1999.a sularahas välja võetud 260 000.- kr, millele lisandus teenustasu 650.- kr, sularahas väljavõetud 24.08.1999.a 10 000.- krooni ja 28.08.1999.a 5000.- kr, 31.08.1999.a enda isiklikule pangakontole nr xxxxxxxxxxxx kantud 584 031.- kr / k 6 lk 215 -231/. AS S võlausaldajate vastustes päringutele nähtub, et: 9 - 12.03.2003.a. seisuga AS EMT nõue AS S vastu rahuldamata /kd 1 t lk 108-112/ -22.05.2003.a. seisuga oli AS Plusspunkt (AS Lehepunkt) nõue AS S vastu rahuldamata /kd 2 t lk 22/, -27.05.2003.a. AS Alexela Oil nõue AS Si vastu on rahuldamata /kd 2 t lk 23/, -ASE Puidutööstuse AS nõue 06.06.2003.a. seisuga rahuldamata /kd 2 t lk 117-121/, -OÜ Harle nõue 13.03.2003.a. seisuga rahuldamata /kd 1 t lk 121/, -Balti Autoliising nõue 17.03.2003.a. seisuga rahuldamata /kd 1 t lk 132-137/, -AS Lukoil nõue 18.03.2003.a. seisuga rahuldamata /kd 1 t lk 138-162/ - Ühisliisingu AS nõude rahuldamiseks on Kersti Kaasik 24.01.2003.a. 282 959 krooni /kd 2 t lk 188-189/. -AS Eriõli nõude rahuldamiseks on Kersti Kaasik sularahas tasunud 30.01.2002.a. 50 000 krooni ja 29.01.2002.a. 119 840 krooni /kd 1 t lk 171-173/. AS S 19.10.1998.a kviitung orderi kohaselt on AS S pankrotihaldur K.Kaasik saanud T O alusetult väljamakstud preemia tagasimaksena sularahas 8500.- kr / k 2 tl 201/. AS S 26.06.1998.a kviitung orderi nr 101kohaselt on AS S pankrotihaldur K.Kaasik saanud T T alusetult väljamakstud preemia tagasimaksena sularahas 13 500.- kr / k 2 tl 202/. AS S jaotusettepaneku 01.
  8. 1999.a, punkt 2.5.
  9. kohaselt oli haldur saanud kätte tasu summas 75 854.- kr. Pankrotivarasse laekunud laekumisena pole näidatud 25.06.1999.a pankrotivara müügist saadud 18 000.- kr ning tagasivõidetud summana on näidatud 29 500.- kr / k 3 tl 90-91/. Lääne Maakohtu 31.08.1999.a määrusest nähtub, et K.Kaasikule oli määratud halduri tasuks 144 356.- kr , millest lugeda kättesaaduks 75 854 krooni esialgse tasuna/ k 3 tl 111/; Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 08.09.2003.a, ekspertiisiaktis nr KP 25 kajastatud eksdperdiarvamusest nähtub, et AS S pankrotivarast on tehtud alusetuid väljamakseid 957 554.- kr ulatuses, millest on hüvitamata 504 755.- kr / k 3 tl 130 – 143/, mille kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha AS S bilanssi 27.02., 03.07.1998, 01.08.1999 ja 31.01.2003 seisuga ning majandusliku seisu kohta ei ole võimalik arvamust anda. K.Kaasiku poolt koostatud jaotusettepanekus ja lõpparuande projektis toodud majanduslikud näitajad ei vasta tegelikkusele. Pankrotivarast on tehtud dokumentaalselt alusetuid väljamakseid kokku summas 956 554 kr. Kuna K.Kaasiku poolt on tasutud võlausaldajatele 29.01.02 119 840 kr, 30.01.02.a 50 000 kr ning 24.01.03.a 282 959 kr on praeguseks alusetute väljamaksete jääk 504 755 kr; MTÜ Läänemaa Aianduse ja Mesinduse Seltsi 21.06.1999.a kviitung orderi nr 02 kohaselt K. Kaasik maksis MTÜ – le sularahas 400 000.- kr / k 3 tl 195/; MTÜ Läänemaa Aianduse ja Mesinduse Seltsi ja Kersti Kaasiku vahel 21.06.1999.a sõlmitud ostu-müügi lepinguga, mille alusel on Kersti Kaasik kui ostja 400 000.kroonisest ostusummast tasunud 300 000.- kr / k 3 tl 196-198/, ülejäänud 100 000 kr tasutakse ostjale hiljemalt 31.12.1999; 10 Hoiupanga Haapsalu Linnakontori väljamakseorderiga, mille alusel 21.06.1999.a K. Kaasik võttis AS S pankrotikontolt nr xxxxxxxxxxxxxx välja sularaha summas 260 000.kr/ k 4 tl 78/; Hansapanga sularaha 28.08.1999.a väljamakse orderi kohaselt K.Kaasik võttis AS S pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxx välja sularaha summas 5000.- kr/ k 4 tl 79/; Hansapanga sularaha 24.08.1999.a väljamakse orderi kohaselt K.Kaasik võttis AS S pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxx välja sularaha summas 10000.- krooni / k 4 tl 79/; Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 13.01.2004.a ekspertiisiaktis nr KP 3–04 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik kindlaks teha AS S bilanssi 27.02.1998.a, 03.07.1998.a, 01.08.1999.a ja 31.01.2003.a seisuga. K. Kaasiku poolt koostatud jaotusettepanekus ja lõpparuande projektis toodud majanduslikud näitajad ei vasta tegelikkusele. Pankrotivarast on tehtud dokumentaalselt alusetuid väljamakseid kokku summas 975 624.15 kr. Kuna K. Kaasiku poolt on tasutud võlausaldajatele 29.01.2002.a 119 840.- kr, 30.01.2002.a -50 000.-kr ning 24.01.2003.a 282 959.- kr on alusetute väljamaksete jääk 522 825.15 kr. AS S pankrotivara iga kuu lõpus täielikult kindlaks teha ei ole võimalik. / k 6 tl 234 – 249/. Lääne Politseiprefektuuri 12.03.2003.a kirjaga nr LN2-20.5/1304, kust nähtub, et Lääne Politseiprefektuuri asjaajamistalituses ja andmebaasis ei ole 1998.a registreeritud K.Kaasik nimeliselt isikult. Kuid on K.Kaasik 2000.a eitanud avalduse selle kohta, et 07.12.2000.a nõuti tema pojalt raha ja ähvardati teda ennast. Antud fakti kohta algatati kriminaalasi, milles ei leidu ühtegi avaldust või ülekuulamise protokolli mille sisuks oleks olnud K.Kasik aadressil. / k 1 lk 106/; Kohus kuulanud ära kohtualuse, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – läbiotsimise ja vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktid jt) ning hinnanud neid kogumis leidis, et kohtualuste süü neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Kohtualune ei ole ei eeluurimisel ega kohtus oma süüd tunnistanud ning on seletanud, et ta tegi AS S (pankrotis) pankrotihaldurina suuri rahalisi kulutusi AS S eest oma isiklike rahaliste vahendite arvel ja tal oli õigus tasaarvestada tema poolt laenatud rahalised vahendid samas ulatuses AS S (pankrotis) rahaliste vahenditega. Samuti tegi ta kulutusi AS Si huvides , makstes sularahas palku, hüvitades võlausaldajate nõudeid jne. Ta ei ole AS Si vara omastanud. Summa, mille ta kandis AS Si arvelt enda arvele, tagastas ta sularahas enda rahaliste vahendite arvelt. Ta ei oska öelda, milline oli täpne summa, kuid seda oleks olnud võimalik kindlaks teha raamatupidamise ekspertiisi käigus, mille tegemisel oleks lähtutud raamatupidamie algtokumentidest. Tunnistaja U. F `i ütluste kohaselt sai ta kohtualuselt raamatupidamisdokumendid, kuid neid ei ole tema käest keegi välja nõudnud ning nendega ei ole keegi tutvumas käinud. Hagiavalduse koostas ta süüdistuskokkuvõtte alusel. Kaitsepolitsei andis talle hiljem üle AS Si raamatupidamisdokumente, kuid need ei puudutasid pankroti eelset perioodi. Ekspert A. K kinnitas samuti, et tema eksperdina sularahalisi väljamakseid eeldas ja ei ole sularahalisi kulusid ja tulusid analüüsinud. Samuti pole ta kulude analüüsimisel pangakontode kaudu AS S kõiki tehinguid arvestanud, samuti veebruaris tehtud kulusid 1998.a. Ekspertiisiaktist RP 25-03 08.09.2003.a. nähtub samuti, et raamatupidamise ekspertiisi läbiviimisel ei ole tuginetud raamatupidamise algdokumentidele, mida eksperdi käsutuses ei ole olnud vaid, tunnistajate ütlustele. Eeltoodu arvesse võttes leiab kohus, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud kas ja millises ulatuses on AS-le S tekitatud materiaalset kahju. Ka 11 Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.aprill 2007.a otsuses märkinud, et kuriteoga tekitatud materiaalne kahju on selline suurus, mille võrra peab olema vähenenud antud juhul AS S vara. Dokumenteeritud ja reaalselt toimunud kulutused ei saa moodustada reaalse tekitatud kahju osa. Ei saa aktsepteerida olukorda, kus kriminaalmenetlust kasutatakse tsiviilkohtupidamisega võrreldes kui odavamat menetlust, hagi aegumise tähtaegadega mitteseotud menetlust ja veel ka võimalust juriidilisel isikul oma majanduslikku seisu parandada alusetu rikastumise näol. Nimelt, kui on olemas arvestatavad kuludokumendid mingite kulutuste kohta, mille reaalses toimumises ei ole alust kahelda, siis sama summa väljamõistmine juriidilise isiku kasuks, on põhjendamatu. Puudujääk ei pea alati tulenema süüdlase poolt vara omastamisest, vaid on võimalik ka sellest, et puudub korralik korrastatud raamatupidamine ja arvestus ning kaob kontroll ja ülevaade vara liikumise kohta, samuti segunevad isiklikud ja firma rahad jne. KrK § 161 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivset külje olemasoluks tuleb tuvastada nii ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtlik ärakasutamine, mis seisneb talle seaduse või alamalseisvate õigusaktidega pandud töökohustuste eiramises ning isiku, organisatsiooni või riigi õigustele ja huvidele tekitatud olulise kahju tekitamine, kui ka põhjuslik seos nende vahel. Kuna kriminaalasjas ei ole tuvastatud, millises ulatuses on AS S tekitatud materiaalset kahju, siis ei ole süüdistatavat süütõendite puudumise tõttu võimalik süüdi mõista. AS S tekitatud kahju ulatust ei ole võimalik kindlaks teha ka kohtus ülekuulatud tunnistajate ning kirjalike tõendite alusel. Riigikohtu praktika on üheselt seisukohal, et juhul, kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (3-1-1-82-06). KarSRS § 3 lg 2 sätestab, et enne Karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku kohaselt, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi järgi. Prokurör on asunud seisukohale, et K. Kaasiku tegevus on olnud kogu menetlus vältel kuriteona karistatav. Kriminaalasja kohtusse saatmisel oli süüdistus esitatud KrK § 141-1 lg 3 p 1 järgi. Prokurör esitas uue süüdistuse KrK § 161 järgi 03.02.2005.a. kuna 14.01.2005.a.asus Riigikohus otsuses nr 3-1-1-130-04 seisukohale, et pangakontol olev raha ei ole käsitatav asjana. Alates 01.09.2002.a. karistatav ka KarS § 289 järgi ametiseisundi kuritarvitamisena; alates 01.01.2004a.a omastamisena KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi, kuna pööras tema valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks suures ulatuses ja ametiisikuna; alates 15.03.2007.a. jõustunud KarS § 217-2 lg 1 järgi usalduse kuritarvitamisena. Ajavahemikul 1.september 2002.a. kuni 31.detsember 2003.a. kehtinud KarS § 201 redaktsioon välistas süüdistatavate süüdimõistmise neile esitatud süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi. Kuna uus seadus (alates 1.09.2002.a. kehtiv Karistusseadustik) välistas süüdistatavatele inkrimineeritud teo karistatavuse KrK§ 1411 lg 3 p.1 järgi, tuleb seda seadust kohaldada tagasiulatuvalt. Kergema seaduse kohaldamine tagasiulatuvalt on tagasipöördumatu iseloomuga. Seda kinnitab sisuliselt ka KarS § 5 lg 3, mille kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Alates
  10. jaanuarist 2004.a. kehtiv KarS § 201 redaktsioon on võrreldes vahepeal (1.09.2002 – 31.21.2003) kehtinud seadusega süüdistatavate suhtes raskendav seadus, mistõttu kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et K. Kaasiku tegevus oli alates 01.01.2004.a. karistatav KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi, kuna see halvendaks tema olukorda. KarS § 217-2 lg 1 näeb ette vastutuse seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseadusliku ärakasutamise eest või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse 12 rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub käesoleva seaduse § 201 sätestatud süüteokoosseis. K. Kaasikut süüdistatakse aga nimelt AS S vara omastamises, mille järgi teda ei ole võimalik süüdi mõista, kuna see halvendaks tema olukorda. Kohus leiab, et ka need asjaolud välistavad K. Kaasiku KrK § 161 järgi süüdi tunnistamise. Juhindudes KrMK § 262,263,
  11. Kohtunik Eha Popova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.