Obsah (6)

§ 114§ 25§ 121§ 414§ 63§ 100

1-08-5484 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-5484 (07230101349) Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud

§ 114

p 3, 4; järgi üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Margus Luuk 414 lg 1 eluk xx, ik 37104080379, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ilma töökohta, varem kriminaalkorras karistatud: 1)19.02.1991.a. ENSV Ülemkohtu poolt ENSV KrK 208'1 ning ENSV KrK § 100 alusel vabadusekaotus 8 aastat; 2) 21.02.1995.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 101 p„ 8 alusel vabadusekaotus 9 aastat; 3) 27.02.2002.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 177'3 alusel liitkaristusega 3 aastat ja 10 kuud vabadusekaotust; 4) 03.05.2002.a. Harjus Maakohtu poolt KrK § 177'3 alusel liitkaristusega 4 aastat 7 kuud vabadusekaotust, vabanes 27.09.2006.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata 2 Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Margus Luuk

§ 114

p 4 ja

§ 25

lg 2 - 114 p 3,4 järgi ja mõista karistuseks eluaegne vangistus,

§ 121

järgi 2 aastat vangistust.,

§ 414lg 1 järgi mõista õigeks.

Vastavalt

§ 63

lg 2 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista eluaegne vangistus. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 03.11.2007.a. Asitõendid hävitada. Välja mõista Margus Luuk´ilt riigituludesse sundraha 10875.- krooni ja menetluskulud 110692,80 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista M. Luuk´ilt EK ik xxx kasuks 6143 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Margus Luuki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 19.veebruaril 1991.a. karistatud 3 ENSV Ülemkohtu poolt

§ 100järgi ehk tahtliku tapmise eest ja 21.veebruaril 1995.a. karistatud Harju Maakohtu poolt Kr

K § 101 p 8 järgi ehk tahtliku tapmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, st olles

§ 114

p 4 tähendatud isik, pani toime tapmise vähemalt teist korda ja kahe või enama inimese suhtes, mis seisnes selles, et tema lõi ja torkas 03.novembril 2007.a. kella 02.30 paiku Harju maakonnas Xxx puhkekohas, sinna noorte koosviibimisele ilma kutsumata ilmudes ja sealt lahkumast keeldudes, eeluurimisel tuvastamata torke-lõikeriistaga:

1. a)R S , tekitades tema surma põhjustanud rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal koos IV roide läbilõike ja V roide ülaserva vigastuse ning südame vigastusega, samuti eluohtlikud tervisekahjustused - vasakut õlavart läbistava ja vasakusse rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasaku õlavarre lagumis-välimisel pinnal ülemises kolmandikus, torke-lõikehaava vasakule poole rindkere külgpinnale koos VII roidevahemiku lihaste, rinnakelme ja vasaku kopsu alasagara vigastustega ning ulatusliku lülisambani ulatuva lõikehaava kaela tagapinnale; samuti mitteeluohtlikud tervisekahjustused - lõikehaavad paremale poole näole, paremale randmele ja labakätele, pindmise torke-lõikehaava vasaku rangluu piirkonda ning nahakriimustused paremale poole rinnale ja parema küünarvarre painutuspinnale, milliste kirjeldatud vigastuste tagajärjel R S suri saadud vigastustesse sündmuskohal;
2. b)I P , tekitades temale eluohtliku tervisekahjustuse - lõikehaava rindkerele sisemise torakaalarteri ja kopsu vigastusega ning traumaatilise veririnnaga, mille tagajärjel vajas IP operatiivset ravi;
3. c)S L , tekitades temale eluohtliku tervisekahjustuse - torke-lõikehaava parema reie välisküljele koos reiearteri haru vigastusega ja haavakanali kuluga reieluu taha, mille tagajärjel osutus vajalikuks SL erakorraline kirurgiline ravi;
4. d)J R , tekitades temale mitteeluohtliku tervisekahjustuse - lõikehaava vasaku käe selgmisele pinnale, mille tagajärjel tuli JR toimetada kiirabiga SA Tallinna Lastehaiglasse seega tappis Margus Luuk tahtlikult ühe isiku ja püüdis tappa veel enam kui ühte isikut, millise käitumisega pani ta toime

§ 114p 3 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav M. Luuk end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et 2007.a. ööl vastu 3 novembrit oli ta Xxx puhkekohas koos D. B , I. T ja A. L , kuna A. L tahtis sealt endale taarat tuua. Nad olid enne seda alkoholi tarvitanud, kuid ei tea kui palju tema joonud oli. Kohale jõudsid peale südaööd ja jätsid auto ca 150-200 m kaugusele. I. T läks sauna juurde. D. B jäi autosse ning tema ja A. L jäid auto juurde ootama. I. T tuli tagasi ja kutsus neid ning nad läksid kolmekesi sauna juurde. I. T läks sauna sisse. Tema jõudis trepile, kus talle tuli vastu pikka kasvu noormees ja küsis, kes ta on. Ta ütles, et on metsavaht. Rahvast tuli veel välja ning nad hakkasid muutuma agressiivseks. Pikka kasvu noormees ütles, et neil on seal pidu ja küsis, mis nemad seal teevad. Ta vastas, et tal on omad asjad ajada. Võimalik, et tal paluti lahkuda. Pikka kasvu noormees haaras tal õlast kinni ja näha oli, et ta provotseerib. Ta pani käed taskusse ja ütles, et ei kavatse kaklema hakata, pöördus ja hakkas ära minema. Mingit relva tal kaasas ei olnud. Noormees hoidis tal õlast kinni ja ei tahtnud lahti lasta. Ta ei mäleta, kas noormees midagi ütles, kuid juba oli ümber teisi, kes karjusid, et tõmba oma metsa. Keegi tüdruk ütles, et äkki on ta politseist ning keegi käskis ta rahule jääta. Ta liikus eemale, kuid pikka kasvu noormees astus talle ette ja haaras tal mõlemast õlast kinni, öeldes, et lähed siit otse sillast alla ja tahtis teda ojja visata. Kuna ta surus ennast vastu sauna seina, siis see ei õnnestunud. Terrassil oli sellel ajal 3-4 poissi. Keegi ilmus veel tema kõrvale ja püüdis teda käega näkku lüüa. Ta varjas oma pead pika noormehe käe taha. Rahvast tuli juurde. Tema noormeestest kedagi ei löönud. 4 Pikk noormees võttis ühe käe tema õlalt ära. Keegi karjus: „Tal on nuga“. Tema ei tea, kellel nuga oli. Ta võttis käed taskust välja ning lõi pika noormehe käed lahti. Peale seda hakati teda peksma jalgade ja kätega rindkeresse ning pähe. Ta oli ümber piiratud ja ei saanud ära joosta. Löök pähe oli tugev ja ta ei mäleta täpselt, mis edasi juhtus. Kui ta maha kukkus, siis jäi talle mingi terariist kätte. Ta hakkas sellega igas suunas vehkima ja püüdis ära minna. Keegi hoidis teda seljatagant kinni, kuid ta vabanes löögi abil. Ta ei näinud, kas lõi pikka kasvu noormeest. Ta ei tea, kelle suunas ta terariistaga vehkis. Kui ta vabanes, viskas terariista kuskile sauna seina äärde ja pani jooksu. A. L ja I. T seal ei olnud, nad tulid talle auto juurest vastu. Peale seda sõitsid tema juurde. Tema sõrmehaav oli lahti läinud ja tuli verd. Riided olid verega koos ning ta pesi riideid ja puhastas tossud. Nad jätkasid joomist. Politsei pidas ta kinni hommikul ja ta andis teistsuguseid ütlusi, kuna oli šokis. Kohtueelsel uurimisel on M. Luuk andnud ütlusi selle kohta, et ta ei ole kunagi käinud sellises kohas nagu Xxx ning ta ei teagi, kus asub Xxx puhkekoht. Ta ei ole kedagi 03.11.2007.a. tapnud, noaga või muu torke-lõikeriistaga löönud ega kellelegi muul moel haiget teinud. Kannatanu E. K ütluste kohaselt ööl vastu 3.11.2007.a. helistas tütar ja utles, et R t löödi noaga. Nad sõitsid tütrega Xxx tallu kella 3-4 ajal. Seal oli politsei, noored olid šokis. Majja politsei ei lubanud. R oli rõõmsameelne, avatud ja abivalmis. Konfliktolukordades tõestas oma õigust verbaalselt. Alkoholi mõjul muutus lõbusaks, kuigi eriti ei ole ta R t alkoholijoobes näinud. Matustega seonduvad kulud ca 12 000, dokumendid esitas uurijale. Riiklikku matusetoetus sai 2600 krooni, selle summa arvutada maha. Kannatanu I. P ütluste kohaselt

1. nov. 2007.a. õhtul oli ta Xxx talus sõbranna sünnipäeval. Sünnipäeval oli 20-30 inimest ja tarvitati ka alkoholi. tema jõi paar pudelit õlut. Keegi märgatavalt pujus ei olnud. Kella 02.00 paiku ilmus süüdistatav. R küsis, mis süüdistatava seal teeb. Mees ütles, et taon metsavaht ja tuli oma asju ajama. Mees tahtis minna majja, kuid R seisis talle ette ja ütles, et mine aja metsas oma asju. Mees pööras ringi ning hakkas mine terrassi pimedasse ossa., R pani käe tema õlale ja läks talle järgi, et veenduda mehe lahkumises. Siis kuulis ta sahinat ja nägi, et süüdistatav ja R hoidsid teineteist õlgadest kinni. Süüdistatav seisis seljaga vastu sauna seina. Ta läks ja tõmbas süüdistatava parema käe R e küljest ära. R ütles, et ta võib mehe käe lahti lasta ja ta tegigi seda. Selleks ajaks oli kogunenud juba palju inimesi, kellele ta ütles, et sinna on tulnud imelik tundmatu mees. Seejärel ta kuulis, et läks madinaks ning vaatas nende poole ja ta nägi, et mees lõi R t rindkere piirkonda. R läks mööda ojapoolset piiret ja hoidis kõhust kinni. Mees seisis ja vaatas ringi. Selleks ajaks olid inimesed liikunud nende poole. Mees liikus ringi kaitseasendis käed löögivalmis. Siis mees astus sammu tema ja tema kõrval seisva tüdruku poole ning tahtis lüüa tüdrukut, kuid tema astus tüdruku ette ning sai löögi rinda. Ta tundis valu ja tahtis meest lüüa, kuid see ei õnnestunud, kuna tema vasak käsi oli kuidagi tuim. Ta ei näinud, et keegi nende seltskonnast oleks meest löönud. Ta nägi sauna juures, et teda oli löödud mingi terava esemega. Sauna eesruumis võttis riided ära ja nägi haava. Ta lamas sauna eesruumis kuni kiirabi tulekuni. S. L istus sauna eesruumis tema juurde. Ta ei näinud, mis toimus S. L , J. R ja süüdistatava vahel. R. S oli sõbralik ja rahulik. Konfliktolukordi lahendas sõnadega. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis I.P ära M. Luugi kui isiku, kes ründas teda 03.11.2007.a Xxx talus toimunud peol /kd I tl 101-103/. 5 Kannatanu S. L e ütluste kohaselt viibis ta 2.11.07 Xxx talus sünnipäeval, kus oli üle 20 inimese. Tarbiti ka alkoholi, tema jõi paar lonksu viina. Keegi märgatavalt purjus ei olnud. Kella 02.00 paiku tuli üks vana klassivend ja M. Luuk. Tema ei kuulnud, mis põhjusel nad sinna tulid. Ta rääkis I. T maja ees paar sõna juttu. R. S u ja M. Luugi vahel tekkis sõnavahetus ja ta kuulis kähmlust. M. Luuk ründas R. S ja R. S palus M. Luuki kinni hoida. R. S üritas ise süüdistatavat takistada ja hoidis viimasel kätest kinni. Tema läks võttis M. Luugil selja tagant ümbert kinni ning M. Luugi käed olid tema haardes. R. S oli selleks ajaks vist juba haavatud, kuna ta ei seisnud enam korralikult püsti. M. Luuk lõi teda parema käega paremasse jalga. Ta ei saanud aru alguses millega M. Luuk teda lõi. Ta lakis M. Luugi lahti ja läks kohe ära. Saunas nägi, et jalas on auk. Ta ei näinud, mis juhtus I. P ja J. R . Tema nähes süüdistatavat keegi ei löönud ja ta ei näinud süüdistataval midagi käes. Sauna eesruumis I.P lamas. Ta ei näinud, millega I. P löödi. R. S oli abivalmis ja energiline. Konflikte lahendas sõnadega. Materiaalset kahju talle tekitatud ei ole. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis S.L 03.11.2007.a Xxxl teda, I , J ning R t. / I kd, tl 89-94/. ära M. Luugi kui isiku, kes ründas Kannatanu J. R ütluste kohaselt oli ta
2. nov. 2007.a. xxx talus sünnipäeval. Koos S. L jõudsid nad sinna enne 24.00 ja seal oli ca 20-30 inimest. Tarvitati ka alkoholi. Tema jõi pudeli siidrit. Keegi märgatavalt purjus ei olnud. Kella 2.-2.30 vahel tuli sinna süüdistatav koos I. T . M. Luuk ütles, et ta on metsamees ja ajab oma asju. Süüdistatav rääkis R. S , kes küsis, mis süüdistatav seal teeb. M. Luuk ja R. S olid jõepoolsel terrassil. Ta ei näinud, kuidas kähmlus algas. Kui ta kohale jõudis, siis olid seal ka I. P ja veel tüdrukud. R. S hoidis M. Luugil õlgadest kinni. M. Luuk oli seljaga vastu maja ja nad tõuklesid. M. Luuk lükkas R. S u vastu piiret ja lõi parema käega E. S noataolise esemega. Seejärel lõi M. Luuk I. P , kes oli juba enne teda terrassil ja tõuklemise ajal hoidis kinni M. Luugi paremat kätt. Terrassil oli vähemalt 10 inimest. Süüdistatav liikus ringi, vehkis noaga ja hakkas lööma ühte tüdrukut, kuid I. P seisis tüdrukule ette ja löök tabas I. P vasakule rindkeresse. I. P lõi peale seda süüdistatavat käega, süüdistatav taganes ja I. P läks ära. Ta ei näinud kas I. P sai süüdistatavale pihta. Süüdistatav püüdis lüüa veel ühte tüdrukut, kuid tema pani käe ette ning seetõttu sai samuti pihta. Süüdistatav lõi ka S. L jalga, kuid seda ta ei näinud. Süüdistatavat lõi jalaga veel T , kelle perekonnanime ta ei tea. T lõi süüdistatavat jalaga peale seda, kui süüdistatav oli juba R. S noaga löönud. Ta näinud, kas T sai süüdistatavale pihta või mitte. I. P sai noahaava rindkeresse ja S. L paremasse reidi. Süüdistatavast hoidis S. l kinni siis, kui R. S sai haavata ja hõikas, et süüdistatavat kinni hoitaks. Ta läks sauna eesruumi, kus lamas I. P . S. L tuli ka sinna. Saunast väljudes nägi ta R. S terrassil maas lamamas. R S oli verine, kaelal suur haav, rindkeres südame pool oli haav läbi käe südame piirkonda. Süüdistatav oli purjus. Pussitamise ajal olid kõik vaid, kuna kõigil oli hirm. 05.11.2007 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis J.R ära M. Luugi isikuna, kes lõi teda, Ivot, R t ja Siimu 03.11.2007.a kella kolme paiku öösel. /kd I tl 109-111/ Tunnistaja I. T ütluste kohaselt
3. nov. 2007.a. õhtul oli ta koos A. L ja D M. Luugi juures ja tarvitasid alkoholi. Nad tahtsid minna Xxx tallu taarat tooma, kuid seal oli pidu. M. Luuk siis majas ei käinud Seejärel sõitsid bensiinijaama ja läksid uuesti M. Luugi juurde. Ta ei mäleta palju joodi. M. Luuk jõi viina. M. Luugil tekkis äkki mõte Xxxle tagasi minna. Nad sõitsid kõik neljakesi D. B autoga Xxx tallu. Ta mäletab ähmaselt , et M. Luuk pani noa 6 taskusse, kuid sellest ei olnud juttu, miks ta noa kaasa võtab .Auto jäi talust kaugemale ning D. B jäi autosse ja teised läksid talusse. Tema läks puhkemajja ja rääkis S. L juttu. M. Luuk jäi välja terassile. Peolised suhtusid nende tulekusse vastumeelselt ning ta ütles A. L , et nad ära läheksid. Hukkunu ütles M. Luugile, et seal on erapidu ja palus lahkuda. M. Luuk muutus närviliseks. Tema seisis eemal ja nägi, et M. Luuk hakkas käega vehkima ning üks inimene kukkus. Ta jooksis auto juurde, mis oli ca 10 m kaugusel. Alguses oli terrassil 5-6 inimest. Peale seda, kui M. Luuk hakkas käega vehkima, tuli inimesi juurde. Peolised püüdsid M. Luuki kinni hoida. S. L püüdis selja tagant kinni hoida, kuid sai noaga jalga. Kui üks inimene kukkus, siis ta pani hirmuga auto juurde jooksu. Autos olid D. B ja A L . Paar minutit peale teda tuli auto juurde ka M. Luuk ja nad sõitsid minema. Xxxlt läksid nad M. Luugi juurde ja jõid edasi. D ja A r jäid magama. M. Luuk pesi oma teksasid ja jopet. Autos A. L küsis, et kuhu M.Luuk inimest lõid. M. Luuk vastas, et igale poole ja niisuguse haava, et ka pöial mahub sinna sisse. M. Luuk ei osanud A. L oma tegu seletada. M. Luugil oli vist käsi ka natuke verine. Samal õhtul M.Luuk oli näidanud neile karate pulki ja võttis need kaasa. Enne politsei tulekut käskis M. Luuk tal korduvalt rääkida, et tema ise tappis. Seda ilmselt seetõttu, et teda seltskonnas tunti. Tunnistaja A. L ütluste kohaselt oli ta
4. nov. 2007 koos M. Luugi, I. T ja D. B iga M. Luugi elukohas, kus tarvitasid alkoholi /viina ja õlut/. M. Luuk oli sõbralik, kuid vihastas kui tema soove ei täidetud. Nad läksid autoga Xxx sauna ja jõudsid sinna peale
6. Ta ei mäleta, kellel tekkis mõte sinna minna. Auto jätsidca 100-150 m kaugusele ja tema koos I. T ja M. Luugiga läksid sauna juurde. Peolistele ei meeldinud nende tulek ja neile öeldi, et neid ei ole kutsutud. M. Luugi ja hukkunu vahel toimus selle kohta arutelu, mis muutus kurjaks. M. Luuk oli närviline, rääkis valjult. Vaidlus toimus terrassil, kus oli palju inimesi. Tema lahkus, kuid M. Luuk ja I.T jäid sauna juurde. Ta ütles D. B ile, et tuleks ära sõita. Siis nägi ta juba, et sauna juures toimub rüselus. Keegi hüüdis: „ Appi, tal on nuga!“ Tüdrukud karjusid ja hüüdsid, et keegi sai nuga ning üks poiss vajus kükakile ja hoidis terrassi piirdest kinni. Seejärel tuli juba I. T ja M. Luuk tuli ka kohe peale seda. Xxxlt sõitsid nad M. Luugi poole ja jätkasid joomist. M. Luuk, kelle pükstel oli verd, rääkis, et läks kakluseks. M. Luuk pesi püksid puhtaks ja puhastas ka tossud. Nad leppisid kokku, et üksteist välja ei anna. Sellel õhtul, kui nad Xxxlt tulid, nägi ta M. Luuk´il karate pulki ja nuga. Tunnistaja T. R ütluste kohaselt oli ta
7. nov. 2007.a. Aegviidu kandis sünnipäeval, kus oli ca 20-30 inimest. Tarvitati ka alkoholi, kuid keegi märgatavalt purjus ei olnud. Kella 01.00 või 02.00 ajal tuli süüdistatav oma kaaslastega. Süüdistatav ütles, et nad ajavad oma asju ja soovis, et neid ei segataks. Sauna taga R. S ütles saabunutele, et see ei ole nende pidu ja süüdistatav tõukas R. S . Seejärel hakkasid süüdistatav ja R. S tõuklema Tema tähelepanu hajus ja kui ta uuesti vatas, siis jõudsid R. S ja süüdistatav terrassi pimedasse ossa. Terrassil tõukas M. Luuk kannatanu eemale vastu piiret. Kuna M. Luuk ründas tema sõpra, siis lõi ta lõi süüdistatavat 4-5 korda jalaga näo piirkonda. Esimest korda tabas S. L ja seejärel süüdistatava. Ta nägi, et R. S liikus hädiselt valguse poole ja kukkus. R. S u juurde jõudes nägi ta kannatanu kaelal väga tõsist haava. Ta ei näinud, et keegi peale tema süüdistatavat lõi. S. L oli süüdistatava selja taga ja hoidis süüdistatavat kinni. R. S oli tema sõber, keda tundis 4 aastat. Kannatanu oli rahulik ja rõõmus ja lahke inimene. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb T.R ära M. Luugi isikuna, kes 03.11.2007.a kella 2 ja 3 vahel ründas R S Harjumaal Xxxl Xxx talus. /kd I tl 139-141/ 7 Tunnistaja D. M ütluste kohaselt viibis ta
8. nov 2007 Xxx talus , kus oli sünnipäev. Alkoholi tarvitati mõõdukalt ning keegi märgatavalt purjus ei olnud. Kella 01.00-02.00 ajal tulid võõrad. Süüdistatav ütles, et on metsavaht ja valvab midagi. Ta läks tuppa ja nägi süüdistatavat hiljem R. S vestlemas. R. S ütles süüdistatavale, et süüdistavat ei ole sinna kutsutud. Ta ütles R. S , et kardab seda meest, kuid R. S ütles, et nad ainult räägivad. R. S läks süüdistatavaga maja nurga poole, rääkides samal ajal rahuliku tooni, ja tema läks majja. Seejärel ütle karjus keegi, et tal on nuga. Ta läks tagasi ja nägi, et S. L hoidis süüdistatavat õlgadest ja süüdistatav lõi S. L t. Peale lööki laskis S. L süüdistava lahti. R. S seisis eemal ja ütles, et vajab abi. Mõne hetke pärast oli R. S juba pikali ja ta jooksis R juurde. J. R oli ka terrassil. Hiljem ta nägi, et S , J ja I olid ka vigastused. Ta ei oska öelda, kui palju oli inimesi terrassil. R oli väga sõbralik ja rahulik. Tunnistaja T. J ütluste kohaselt oli ta
9. nov. 2007.a Xxx talus sõbratari sünnipäeval. Külalisi oli üle 20 inimese ja tarvitati ka alkoholi, kuid keegi märgatavalt purjus ei olnud. 01.00-02.00 ajal tulid kolm võõrast. Ta tundis neist ainult I. T t. Võõrad ütlesid, et on metsavahid ja ei ole veel leidnud seda, mida nad otsivad. R. S ütles süüdistatavale, et neid ei ole kutsutud. Ta mõtles, et R ei ole kakleja ja läks ära. Teisele poole maja jõudes kuulis tüdrukute karjumist, et tal on nuga. Seejärel läks ta tagasi ja nägi, et sauna eesruumis lamasid Siim ja Ivo. Siimul oli jalg verine ja I kõht. J oli rätik käe ümber. R oli väljas pikale ja võõraid enam ei olnud. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb T. J ära M. Luugi isikuna, kes 03.11.2007.a Xxxl Xxx talu juures, kes viibis seal koos kahe noormehega, kellest üks oli Indrek. Tunnistaja tunneb ära tema näo ja otsmikul paiknevate armide järgi. Samuti tema suure nina järgi. Äratundmiseks esitati fotol nr 1 Margus Luuk. /kd I tl 145-147/ Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis E.I ära fotol nr 3 kujutatud meesterahva ja arvab, et see on see mees, kes 03.11.2007.a viibis Xxxl tema sünnipäeva ajal ning oli konfliktis R ega. Tunnistaja tunneb fotol oleva isiku näo järgi, kuid tunnistaja ei ole 100% kindel, et see on sama meesterahvas. Äratundmiseks esitati fotol nr 3 Margus Luuk. /kd I tl 133-135/ Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli Xxx sauna esimese korruse ruumides oli hulgaliselt tühju, poolikuid ning täis alkoholi- ning karastusjookide pudeleid. Ümber vasakpoolse sauna osa, eesuksest sauna eesruumi ukseni, viis terrass, mille ojapoolsel osal terrassi keskosas oli selili asendis noormehe surnukeha. Surnukeha ümber ja all oli hulgaliselt riideesemeid, kaltse ning tekke, mis olid verega määrdunud. Surnukeha lähemal vaatlusel tuvastas kohtuarst visuaalselt järgmised vigastused: rindkere keskosas 1 lõike- ja 1 lõike/torkehaav, mõlemal küünarvarrel ja labakäel lõikehaavad, vasakul õlal tagapinnal lõike/torkehaav kaelal tagapinnal ulatuslik lõikehaav, paremal põsel 2 pindmist lõikehaava. Surnukeha seljas olevatel riietel lõike/torkevigastused. Terrassil mitmes kohas verepritsmeid, vereloike ning veremäärdumisi. Rohkelt oli veremäärdumist, mis koosnes suurtest verepritsmetest/tilkadest. Sauna eesruumis oli hulgaliselt verega määrdunud riideesemeid, kaltse ning tekke. Sauna eesruumi põrand ning seina ääres asuv pink oli hulgaliselt verega määrdunud. /kd I tl 2-20/ Surnu kohtuarstlikus ekspertiisi akti nr 1044 eksperdiarvamuse kohaselt R S i surmapõhjus oli rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos IV roide läbilõike ja V roide ülaserva vigastuse ning südame vigastusega, haavakanal kulges suunaga eest ülevalt 8 paremalt taha alla vasakule, vigastuse tüsistusena tekkis verisüdamepaun ja südame tamponaad. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Peale surma põhjustanud vigastuse esinesid R S i laibal järgmised eluohtlikud tervisekahjustused: vasakut õlavart läbistav ja vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku õlavarre tagumis-välimisel pinnal ülemises kolmandikus ning vasakul pool rindkere külgpinnal koos VII roidevahemiku lihaste, rinnakelme ja vasaku kopsu alasagara vigastusega ning haavakanali suunaga ülevalt tagant vasakult alla ette kesksele ja ulatuslik lülisambani ulatuv lõikehaav kaela tagapinnal. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal ning vasakut õlavart läbistav ja vasakusse rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku õlavarre välisküljel on tekitatud löökidest vastavatesse piirkondadesse ühe lõikeserva ja terava otsaga torke-lõike vahendiga, näiteks noa või mõne muu sarnase esemega. Ulatuslik lõikehaav kaela tagapinnal on tekitatud lõikamisest lõikevahendi (näiteks noa) lõikeservaga. Laibal esinesid veel järgmised terava vägivalla toimel tekitatud mitteeluohtlikud tervisekahjustused: lõikehaavad paremal pool näol, paremal randmel ja labakätel, pindmine torke-lõikehaav vasaku rangluu piirkonnas ning värsked nahakriimustused paremal pool rinnal ja parema küünarvarre painutuspinnal. Lõikehaavad näol ja ülajäsemetel võisid olla tekitatud lõikamisest torke-lõikevahendi (näiteks noa vms) lõikeservaga, pindmine torke-lõikehaav vasaku rangluu piirkonnas torkamisest torke-lõikevahendi terava torkava otsaga, nahamarrastused paremal pool rinnal ja paremal küünarvarrel aga kriimustamisest torke-lõikevahendi terava torkava otsaga või lõikeservaga. R S u laibal esinesid veel värsked nahamarrastused vasakul pool näol ning värsked nahaalused verevalumid kehatüvel, paremal küünarvarrel, labakätel ja paremal säärel. Nahamarrastused vasakul pool näol võisid olla tekitatud löökidest/ kriimustamisest mõne terava esemega või mõne kõva tömbi eseme terava osaga, ülejäänud vigastused olid tekitatud tömbi vägivalla toimel kas löökidest kõvade tömpide esemetega või löökidest või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu; osad vigastused (nahaalused verevalumid kehatüvel ja parema küünarvarre siseküljel) võisid olla tekitatud mõne pikliku kujuga löögipinnaga esemega, näiteks mõne kõva tömbi eseme serva või nurgaga. Kõik vigastused olid elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku väitel. Peale vasakul pool rindkere eespinnal paikneva torke-lõikevigastuse tekitamist elas R S väga lühikest aega, kusjuures ei saa välistada võimalust, et peale vigastuse tekitamist võis R S lühikest aega aktiivselt tegutseda, näiteks astuda mõned sammud. Vigastused labakätel ja küünarvartel võivad olla eksperdi arvamuse kohaselt saadud enesekaitse käigus. Kohtukeemilisel uuringul leiti R S u laiba verest 1,36 mg/g (%o) ja uriinist 1,91 mg/g (%o) etüülalkoholi, mis vastab kergele alkoholijoobele elaval inimesel. Kohtukeemilisel uuringul R S u laiba verest ega uriinist narkootilisi aineid ei leitud. /kd I tl 25-50/ Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 351 eksperdiarvamuse kohaselt Ivo P l tuvastati 03.11.2007.a lõikehaav rindkerel vasakul, sisemise torakaalarteri ja kopsu vigastus ning traumaatiline verirind. Tervisekahjustus võis olla saadud 03.11.2007.a otse eest saadud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, võimalik et noaga. Tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. /kd I tl 55-58/ Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 360 eksperdiarvamuse kohaselt esines S L 03.11.2007.a torke-lõikehaav parema reie välisküljel koos reiearteri haru vigastusega. Tervisekahjustus oli eluohtlik ning võis olla tekitatud ööl vastu 03.11.2007.a löögist torke-lõike vahendiga (näiteks noaga) suunaga paremalt vasakule mõnevõrra eest taha. Kannatanu veres oli 03.11.2007.a kell 05.00 etüülalkoholi 1,31 %o, mis vastab kergele alkoholijoobele. /kd I tl 63-65/ 9 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 343 eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati J R 'il 03.11.2007.a lõikehaav vasaku käe selgmisel pinnal. Tervisekahjustus võis olla tekitatud 03.11.
10. a otse eest saadud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, võimalik et noaga. Tervisekahjustus võib olla tekitatud kannatanu poolt kirjeldatud asjaoludel ja viisil, löögist torke-lõikevahendiga kaitseks ette tõstetud kätte ning see ei olnud eluohtlik. /kd I tl69-72/ Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt s/a xxxreg nr xxxvisuaalsel vaatlusel tuvastati, et sõiduki esimene parempoolne iste (istme alumine padi) on verekahtlase määrdumisega. /kd II tl 12-14/. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt s/a xxx, reg nr xxx luminoollahusega töötlemisel tuli verele iseloomulik reaktsioon nähtavale juhi kõrvalistme istme padja kattelt ning sama istme kõrvalt ukse käepidemelt. Parema siseukse käepidemelt leiti verejälg. /kd II tl 16-23/ Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti xxx maja esikust külmkappi pealt nuga tera pikkusega 21 cm /kd II tl 27-34/ Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 314 eksperdiarvamuse kohaselt Margus Luuk'il esines 05.11.2007.a haav vasaku käe IV sõrmel ja verevalum alahuule punal paremal. Verevalum alahuule punal võib olla saadud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt rusikas). Haav vasaku käe IV sõrmel võib olla saadud teravaservalise esemega, võimalik et ka noaga. Eksperdi arvamuse kohaselt ei saa välistada, et ekspertiisiks esitatud mootorsae teravate osadega. Vigastuste omakäeline tekitamine on samuti eksperdi hinnangul võimalik. Vasaku käe IV sõrmel olev haav võib olla saadud enesekaitse käigus, kuid muid enesekaitsele viitavaid vigastusi ei leitud. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja paranevad kahe nädala jooksul /kd II tl 44-48/ DNA ekspertiisi akti nr GE-0074-08/0240 eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto xxxkäigukangilt võetud proovis leiti peamise DNA-profiilina R.S u DNA-d; parempoolse esiukse nn küünarnukitoelt, põrandalt, tagumise nurga juurest põrandalt, M. Luuk´i teksapükste parempoolse sääre alumiselt osalt ja paremalt spordijalatsilt DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad R.S u võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; M.Luuk´i jope vasakpoolselt varrukalt ja parema spordijalatsi ülemiselt äärelt võetud proovis eristatav DNA profiil on kokkulangev R.S u võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; M.Luuk´i jope vasakpoolselt varrukalt võetud proovis eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev S.L võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; M.Luuk´i jope rinna- ja seljal ei saa välistada R.S pärineva bioloogilise materjali sisaldumist /kd II tl 61-69/. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et R S u seljas olnud lühikeste varrukatega T-särk oli värvunud verest pruunikaks; T-särgil on näha nelja torke-lõikevigastust, millest esimene oli särgi rinn al krae õmbluse all pikkusega 6 cm, ülejäänud kolm vigastust paiknesid särgi vasaku käise tagapinnal sümmeetrilise vahega üksteise all. Kannatanu IP jakil oli veremäärdumist jaki varrukatel. Jakil oli üks torke-lõikevigastus, mis paiknes jaki eespinnal rinn al. Verekahtlased määrdumised tuvastatud ka M. Luuk´i riietel. /kd II tl 77-91/. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 13 eksperdiarvamuse kohaselt Margus Luuk ei ole nõrgamõistuslik, temal ei esine nõdrameelsust, tal ei esine muud rasket psüühikahäiret, mis takistaksid temal aru saamast oma tegude iseloomust ja neid juhtimast. Ka inkrimineeritavate 10 tegude sooritamise ajal, mida ta eitab, ei esinenud temal hingelise erutuse seisundit, muid raskeid psüühikahäireid, mis takistaksid temal oma tegudest aru saamast ja neid juhtimast, s.t oli süüdivusseisundis. Oma vaimse seisundi poolest võib ta eksperdi hinnangul osaleda uurimustoimingutes, esinema kohtus ja kandma kohtulikku karistust. /kd II tl 52-54/ Sotsiaalkindlustusameti teatisest nähtuvalt on E K seoses R S u surmaga makstud Tallinna Pensioniameti 20.11.2007.a otsusega nr 162 matusekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 4400 krooni ja 06.11.2007.a otsusega nr. 5735 riiklikku matusetoetust 2600 krooni. /kd I tl 84/ Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et M. Luuki süü on leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist. Süüdistatav M. Luuk on menetluse käigus andnud vastuolulisi ütlusi ning kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ja ei arvesta neid tõendina. Süüdistatava süü on leidnud tõendamist kannatanute ja tunnistajate ütlustega, kes on süüdistatava ära tundnud kohtueelsel uurimisel ning kinnitavad ka kohtuistungil, et M. Luuk viibis ööl vastu 03.11.2007.a. Xxx talus ning kasutas vägivalda kannatanute suhtes. Kannatanute ja tunnistajate ütluste kohaselt tuli M. Luuk koos kaaslastega ööl vastu 03 .novembrit 2007.a. Xxx tallu. R.S rääkis süüdistatavaga rahuliku tooniga, veendes kutsumata külalisi lahkuma, kuna neid ei olnud sinna keegi kutsunud. Esimesena ründas R.S süüdistatav. S. L hoidis R. S u palvel süüdistatavat kinni ning M. Luuk lõi S. L noaga jalga. Kui R.S oli juba surmavalt haavatud, ilmus terrassile järjest uusi sünnipäeval viibivaid külalisi. M.Luuk vehkis käega tüdrukute suunas ja vigastas noaga tüdrukuid kaitsnud I.P ja J.R t. Mitte keegi ei kuulnud terrassil süüdistatavat midagi ütlemas ega rääkimas; terrassil polnud pime, kuna sinna paistis valgust – oli hämar ja inimesi ning nende liikumist oli võimalik eristada. Kannatanud S. L , I. P ja M. R kinnitavad, et nii neile kui ka R. S ule tekitas kehavigastused M. Luuk. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtub, et süüdistatava suhtes vägivalda ei kasutatud. Süüdistatavat lõi tunnistaja T. R alles peale seda, kui süüdistatav oli juba löönud M. S . Seda asjaolu kinnitab ka tunnistaja T.R . Koos M. Luuk´iga Xxx tallu tulnud ning tunnistajana ülekuulatud I. T ja A. L ütlustest nähtub, et M. Luuk võttis Xxx tallu kaasa noa. Neil paluti lahkuda ning peale seda muutus M. Luuk närviliseks ning hakkas käega vehkima. Peolised püüdsid teda kinni hoida. Karjuti, et keegi sai nuga ja üks inimene kukkus. Autos M. Luuk ütles, et tekitas nii suure haava, et pöial mahub sisse ja samas ei osanud oma käitumist seletada. Kodus puhastas M. Luuk oma riideid ning tegi I. T le ettepaneku juhtunu enda peale võtta. Tunnistajate ja kannatanute ütlused riimuvad kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. DNA ekspertiisiaktis kajastud eksperdiarvamusest nähtub, et M.Luuk´i riietelt võetud proovides eristatavad DNA profiilid on kokkulangevad R. S u ja S.L e võrdlusproovist määratletud DNA profiilidega. Kohtuarstlike ekspertiisi aktides kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt R S u surma põhjustas rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos IV roide läbilõike ja V roide ülaserva vigastuse ning südame vigastusega, vigastuse tüsistusena tekkis verisüdamepaun ja südame tamponaad. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Peale surma põhjustanud vigastuse esinesid R S i laibal veel hulgaliselt vigastusi, millest osa olid samuti eluohtlikud; I P tuvastati 03.11.2007.a lõikehaav rindkerel vasakul, sisemise torakaalarteri ja kopsu vigastus ning traumaatiline verirind; tervisekahjustus võis olla saadud 03.11.2007.a otse eest saadud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, võimalik et noaga ning tegemist eluohtliku tervisekahjustusega; Siim L el esines 03.11.2007.a torke-lõikehaav parema reie välisküljel koos 11 reiearteri haru vigastusega, tervisekahjustus oli eluohtlik ning võis olla tekitatud ööl vastu 03.11.2007.a löögist torke-lõike vahendiga (näiteks noaga). Võttes aluseks eeltoodud usaldusväärsed tõendid, ei ole tuvastatud mitte midagi sellist, mis annaks alust rääkida M.Luuk´i käitumisest kui noorte poolt provotseeritust ja seejärel hädakaitses tegutsemisest. Arvestades asjaolu, et kannatanud ja tunnistajad tegutsesid öises olustikus, inimtühjas kohas nende suhtes agressiivselt käituva täiesti võõra ja kohalviibijatest oluliselt vanema relvastatud mehe vastu, kes ühte neist oli juba rünnanud – oli M.Luuki kinnihoidmine ja konkreetsel hetkel ja olukorras ka korduv jalaga löömine, et üksteist aidata ja võõrast kallaletungijast pääseda – igati aktsepteeritavad käitumisviisid. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi kannatanuid korduvalt noaga erinevatesse keha piirkondadesse, muuhulgas ka elutähtsatesse organitesse – pähe ja rindkere ja reie piirkonda – möönis igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, tegutsedes konkretiseerimata kaudse tahtlusega. Seejuures lüües R. S , I. P ja S. L noaga elutähtsate organite piirkonda, ei kontrollinud ta mingilgi viisil sündmuste edasist käiku ning tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu. Tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis S. L e ja I. P puhul ära vaid meditsiinitöötajate sekkumine. Süüdistatav põhjustas oma tegevusega R. S u surma, S. L e ja I. P surm ei saabunud süüdistatava tahtest mitteolenevatel asjaoludel, kuna selle hoidis ära meditsiinitöötajate sekkumine. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühe isiku tapmist ja teise isiku tapmiskatset ei saa kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu KrK § 101 p 5 järgi /

§ 114p 3/.

Kuivõrd kuritegelik tahtlus jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata põhjustel, ei saa tema poolt toimepandud tegu kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu. Riigikohus peab põhjendatuks kvalifitseerida süüdlase tegevus lõpuleviidud ühe isiku tapmisena ja kahe või enama isiku suhtes toimepandud tapmise katsena (RK otsus nr 3-1-1-106-98). Kuna M. Luuk on varasemalt kaks korda karistatud tahtliku tapmise eest, siis kuulub tema tegevus R. S u tapmises kvalifitseerimisele

§ 114p 4 järgi ja I.

P ja S. L e tapmise katses

§ 25lg 2 -114 p 3,4 järgi.

J. R l tuvastati 03.11.2007.a lõikehaav vasaku käe selgmisel pinnal, tervisekahjustus võis olla tekitatud 03.11.2007. a löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, võimalik et noaga ning see ei olnud eluohtlik. Tegutsemisel konkretiseerimata kaudse tahtlusega kannab süüdlane vastutust faktiliselt saabunud tagajärje tahtliku tekitamise eest. (RK otsus nr 3-1-1-120-00). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et M. Luuk tekitas J. R le noaga tahtliku vigastusi, mis ei olnud eluohtlik, ning tema tegevus kuulub selles osas kvalifitseerimisele

§ 121järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 12

§ 414lg 1 järgi süüdistatakse M.

Luuk´i selles, et tema valdas alates eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 03.novembrini 2007.a. oma elukohas Harju mk Anija vallas Ülejõe külas Xxx talus ebaseaduslikult, st ilma Lõhkematerjaliseaduse §-s 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata, süütenööri, mis sisaldas suitsuga püssirohtu ja lõhkeainet suitsuta püssirohtu kaaluga 124,1 g. Süüdistatav M. Luuk end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et ta elas üksi Xxx talus. Ta ei tea, kuidas sinna tallu sai püssirohi. Uurimise käigus sai teada, et ahju peal oli püssirohi. Peale vabanemist ta ei kontrollinud kõiki kohti talus. Uurija ütle, et olid mingid graanulid. Ta lükkas selle kilekoti tahapoole, kui pani suitsud kuivama. Ta ei vaadanud, mis seal kotis oli. Ta ei mäleta, millal esimest korda nägi seda kotti. Ta ei tunnista end süüdi, kuna ta ei näinud neid graanuleid varem. Ta nägi ainult kilekotti, kuid ei vaadanud, mis seal sees on. Kahtlustatava ülekuulamisel seletas Margus Luuk, et ta ei teadnud, et tema kodus Xxx talus magamistoa ahju otsas seisnud graanulid olid püssirohi. Samuti ei teadnud ta, et seal kilekotis oli ka süütenöör. Tema seda püssirohtu endale soetanud ei ole ega seda kilekotti graanulitega magamistoa ahju otsa ei pannud. Need graanulid lihtsalt olid ahju otsas ning ta ei ole neid kordagi puutunud. Ta märkas neid graanuleid ahju otsas küll juba ammu, kuid need ei seganud teda seal, mistõttu jäidki need ahju otsa. kd I tl 171-173/. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et kahtlustatava elukohast Xxx, Xxx talu leiti läbiotsimise käigus elutoast ahju otsast kilekott, milles oli püssirohu sarnane aine /kd II tl 3-11/. Lõhkeaine ekspertiisi akti nr AL-193-08/378 eksperdiarvamuse kohaselt püssirohi. Püssirohud kuuluvad paiskelõhkeainete hulka. Suitsuta püssirohi tööstuslikult. /kd II tl 73-75/. oli aine suitsuta olid valmistatud Kohus leiab, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ei ole tõendaamist leidnud. Süüdistatav eitab oma süüd ning seletab, et peale vabanemist ei vaadanud ta üle kõiki talus leiduvaid asju. Ta nägi ahju peal küll kilekotti, kui pani sigarette kuivama ning lükkas selle tahapoole, kuid ei vaadanud, mis seal kotis. Tema seda kotti tallu ei toonud. Ta ei teadnud, et talus leidub lõhkeainet. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber M. Luuk´i ütlused. Kuna ei ole kogutud piisavalt M. Luuki´i

§ 414

lg 1 järgi süüstavaid tõendeid, siis tuleb ta

§ 414lg 1 järgi õigeks mõista.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. M. Luuk´i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M. Luuk on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda. Seejuures on teda varasemalt kaks korda karistatud tahtliku tapmise eest. Varasemate tahtlike tapmiste eest mõistetud tähtajalised vangistused ei ole teda mõjutanud loobuma kuritegude toimepanemisest. M. Luuk vabanes eelmise karistuse kandmiselt 27.09.2006.a. ning juba 03.11.2007.a. pani toime uue tapmise, kahe inimese tapmiskatse ning kehalise väärkohtlemise. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada eluaegse vangistusega. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 13 Kohus juhindub KrMS § 306, 311, 312, 313, 315, Eha Popova Kohtunik Anne Allik Rahvakohtunik Inge Aluve Rahvakohtunik