Kohustada Hillar Vesnoput täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel Rehabilitatsioonikeskuses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 alusel määrata Hillar Vesnopule katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele tööturuametis; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest ja vajadusel läbida määratav ravi. Määrus Hillar Vesnopu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele. Vabastada süüdimõistetu Hillar Vesnopu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hillar Vesnopu on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 15.11.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-14469
ja § 266 lg 1 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 4 kuud vangistust, millest ärakandmata karistus on
lg 1 alusel 3 kuud 29 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 27.05.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.12.2007.a ja lõpeb 02.07.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 24.12.2008.a. 30.12.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 27.01.2009.a seisuga on Hillar Vesnopu kandmata karistusaeg 5 kuud 5 päeva vangistust. Hillar Vesnopu on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 30.04.1996.a Harju Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 13.06.1997.a Harju Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 järgi 8 kuud vabadusekaotust; 3) 23.05.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 143 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 4) 27.05.2004.a Jõgeva Maakohtu poolt
lg 1 järgi 4 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Hillar Vesnopu tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et Hillar Vesnopu ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas – teda on varem korduvalt karistatud, ta on olnud korduvalt kriminaalhooldusel ja kandmata karistusaeg ei ole enam pikk. Kaitsja palub kaaluda võimalust Hillar Vesnopu vabastamiseks. Kinnipeetaval on ilmselt vabaduses vajalik tugi kriminaalhoolduse näol probleemidega toimetulekuks. Ta on 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Hillar Vesnopu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi prokurör avaldas, et Hillar Vesnopu ei ole sobiv isik kriminaalhoolduseks arvestades tema pikaajalist alkoholiprobleemi ja sellest tulenevaid riske, leiab kohtunik, et kinnipeetavale tuleks anda veelkord võimalus tegeleda selle probleemiga vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kahetseb sooritatud kuritegusid ja soovib tõsiselt tegeleda enda sõltuvusprobleemiga, kuid tal puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik. Kriminaalhooldaja on märkinud, et ennetähtaegsel vabanemisel hakkaks Hillar Vesnoput toetama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatutega töötamisel suuri kogemusi omavad kriminaalhooldusametnik ja rehabilitatsioonikeskuse juhataja Taavi Käsk. Arvestades Hillar Vesnopu kandmata karistusaja pikkust, mis on alla poole aasta, võiks tema käitumiskontrollile allutamine anda ühiskonda sulandumisel ja õiguskuulekale elujärjele asumisel paremat tulemust, kui kogu vangistuse ära kandmine. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Hillar Vesnopu tuleb vabastada enne tähtaega. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Hillar Vesnopule lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluda ravile. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Hillar Vesnoput
Kuna Hillar Vesnopu kandmata karistust on alla aasta, tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.