4-08-6558\11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2008.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6558 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Hendrik Sillart kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 17.06.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 2740 08 001669 Menelusalune isik, esindaja Istungil osalesid: Kaebuse esitaja Hendrik Sillart (isikukood:37506040024, ), kaebuse esitaja kaitsja Harland Paas Kohtuvälise menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna esindaja komissar Meelis Juhandi 14.oktoober 2008.a. Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 17.06.2008.a. otsus (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 08 001669) Hendrik Sillarti karistamises liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut so 1200 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 30.oktoobrist 2008.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 17.06.2008.a. otsusega karistati Hendrik Sillartit liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses so 1200 krooni selle eest, et ta 23.04.2008.a. kell 19.30 Saare maakonnas Kaarma vallas 1 Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee 2,8 kilomeetril liikudes Kellamäe ringilt kiviraide poole umbes 2 km Kihelkonna suunas, juhtis mootorsõidukit ning möödus pärisuunavööndis parempöördel olevast sõiduautost teepeenra kaudu, mille tagajärjel parempööret sooritav sõiduk sõitis H.Sillarti sõiduautole küljepealt otsa. H.Sillart rikkus sellise tegevusega liikluseeskirja nõudeid ning põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Sellega rikkus H.Sillart liikluseeskirja (LE) §137 p 3 nõudeid. LS § 7417 lg 1 alusel määrati H.Sillartile kohtuvälise menetleja poolt karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses so 1200 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt said varalist kahju Hendrik Sillart, kellele kuulus sõiduauto ja M S, kellele kuulus sõiduauto
3. H.Sillart esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes otsuse tühistamist tema karistamise kohta LS § 7417 lg 1 alusel. Kaebuses leiab H.Sillart, et kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et esitatud vastulause ja tõendid jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna tõendid on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Mingit tõendite analüüsi kaevatavas otsuses ei sisaldu. H.Sillart on seisukohal, et otsuse tegija eelmainitud väide tõendite ilmse vastuolu kohta on täiesti paljusõnaline ja põhjendamatu. H.Sillart ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ei tunnista. Sellekohast seisukohta on menetlusalune isik avaldanud nii väärteoprotokollis kui esitatud vastulauses. Õnnetuse toimumise järel kutsuti kohale politseipatrull. Kellelegi väärteoprotokolli sündmuskohal ei koostatud. Samuti ei teostanud politsei sündmuskoha vaatlust ega koostanud vastavat skeemi. Nii väärteoprotokolli kui liiklusõnnetuse skeemi koostas politsei hiljem (protokoll 19.05.2008). Skeemile keeldus H.Sillart alla kirjutamast, kuna pole millegagi võimalik tuvastada skeemil märgitud vastavust tegelikele asjaoludele. M S juhitud sündmusosalise sõiduki paiknemine avariijärgselt teel on fikseeritud Teatel liiklusõnnetusest ja selles osas vaidlust ei ole. Nimelt paiknes kõnealune sõiduk tee telgjoone lähedal. Nimetatud asjaolu on kooskõlas H.Sillarti selgitustega selle kohta, et T asus tegema vasakpööret, millest andis märku sisselülitatud suunatuli ja sõiduki paiknemine teel. Seega kinnitab sõiduki paiknemine teel ja asjaolu, et H.Sillart asus tegema möödasõitu ees liikunud sõidukist menetlusaluse isiku selgitusi toimunu kohta. Tõsiasi on seegi, et paremalt möödasõiduks oli H.Sillartil piisavalt ruumi. Vastulauses on H.Sillart asjakohaselt viidanud Liikluseeskirja (LE) §-dele 91, 96, 97 ja 134, millest kõnealuses liiklussituatsioonis oleksid pidanud sõidukijuhid juhinduma. LE § 97 kohaselt oleks M.Sai pidanud parempöörde sooritamiseks aegsasti suunduma pärisuunavööndi parema ääre (!) lähedale. Selle asemel suundus M.Sai juhitud sõiduk hoopis tee telgjoone lähedale. Arusaadavalt eitab M.Sai vasaku suunatule kasutamist, sest sellisel juhul ei oleks liiklusõnnetuse põhjustajas mingit kahtlust. Sündmuskohal koostatud Teatel liiklusõnnetusest on H.Sillarti allkiri märke „olen vastutav liikluskahju põhjustamise eest" juures eksitusest. Olles juhtunust segaduses kinnitas H.Sillart allkirjaga enda arvates ainult teatel märgitud isiku- ja sõidukiandmete õigsust. Märkimist vajab asjaolu, et kõnealuse teate koostas sündmuskohale kutsutud kõrvaline isik (oletatavasti M.S tütar). Eeltoodust tulenevalt leiab H.Sillart, et tema süü LS §7417 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ei ole millegagi tõendatud ja ta palun tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna korrakaitsetalituse komissari Meelis Juhandi 17.06.2008 otsus väärteoasjas nr 2740,08,001669 Hendrik Sillarti karistamiseks LS §7417 lg 1 alusel Kohtuistungil jäi H.Sillart kaebuse juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
4. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. 2 Kohtuvälise menetleja leiab, et kohapeal ei oleks saanud kohtuväline menetleja kellelegi süüdistust esitada, enne asjas tõendite kogumist ning tõendite hindamist. Seetõttu ei ole asjakohane kaebuse viide, et süüdistuse esitamine oleks pidanud toimuma kohapeal. Kuivõrd kaebusest tulenevalt on vaidlus just tunnistajate ütluste usaldusväärsuse ja kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendite, siis kohtuväline menetleja taotleb kohtult kõigi tunnistajate kohtuistungil ülekuulamist, et menetlusalusel isikul oleks võimalik teostada oma kaitseõigust, küsitleda tunnistajaid asja sisu osas. Vajadusel ka vastastamist ütluste lahknevuse korral. Vaidlus selles osas, et sündmuskoha skeemi ei ole tehtud koheselt ning osaliste silme all on põhjendamatu ning üksnes seetõttu andmete usaldusväärsuse vaidlustamine ei saa olla aluseks. Selle kohta kuidas toimus sündmuskoha fikseerimine, saab ütluseid anda akti koostaja. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja oma eelneva seisukoha juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele.
6. Tulenevalt VTMS § 133 p-dest 2-4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. H.Sillartit on karistatud LS § 7417 lg 1 järgi, seega on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega materiaalse deliktiga. See tähendab, et väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, kusjuures tagajärje so tervisekahjustuse või varalise kahju kaasa toonud tegu peab seisnema liiklusnõude rikkumises. Vaidlust ei ole tagajärje so materiaalse kahju osas, kuid sellele lisaks tuleb isiku karistamiseks tuvastada, et just tema põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga ka tagajärje.
7. H.Sillarti tegu seisnes väärteoprotokolli kohaselt mootorsõiduki juhtimises ning parempöördel olevast sõiduautost pärisuunavööndis möödumises teepeenra kaudu, mille tagajärjel parempööret sooritav sõiduk sõitis H.Sillarti sõiduautole küljepealt otsa, sellega rikkus H.Sillart LE § 137 lg 3 nõudeid.
8. LS § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega peab iga liikleja, kellel on ülalmärgitud kohustused, olema õigus eeldada, et ta ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad LE nõudeid. LE § 137 lg 3 sätestab, et pärisuunavööndis ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda aeglustusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu. Nõue ei kehti möödumisel sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel.
9. H.Sillarti ütluste kohaselt oli eessõitval sõidukil sees vasak suund ja ta paiknes ka tee telgjoonel, kust vasakpööret sooritatakse. Ta läks sellest sõidukist mööda paremalt poolt, kuid sõidukijuht keeras talle samal hetkel külje pealt sisse, mistõttu ta sõitis kraavi. H.Sillart oli enda sõnul veendunud, et eessõitja sooritab vasakpööret ja ta läks paremalt mööda nagu LE ette näeb. Miks eessõitja vasakpööret ei sooritanud ja selle asemel parempöörde tegi, on H.Sillartile arusaamatu /t.l. 29/. Tunnistaja A R ütluste kohaselt oli ta õnnetuse ajal selle kohast ca 100 m kaugusel ja nägi 3 õnnetust pealt. Ta ootas õnnetuses osalenud M S, kui nägi lähenemas viimase helerohelist T At. Auto pidurdas hoo maha, kiirus võis autol olla ca 10-20 km/h, autol põles parem suunatuli ja ta alustas manöövrit pööret paremale. Tagant lähenev auto ei lasknud alustatud manöövrit lõpetada ja toimus kokkupõrge, kuna tagant lähenev auto üritas paremalt teepeenralt M.S autost mööda sõita. Tunnistaja on kindel selles, et M.S juhitud Tl põles parempöörde tegemiseks parem suunatuli, mitte vasak, sest kui ohutulesid pandi Tl tööle, siis tuli süüde sisse panna – koheselt hakkasid põlema terveks jäänud suunatuled paremalt poolt, mis näitas, et parem suunatuli oli autol sees. Tagant tuleva auto kiirus oli suurema kui M.S autol. M.S auto paiknes omas reas, suhteliselt sõidurea keskel, telgjoont ei olnud näha. Selle koha peal oli nähtavus hea, ilm oli ilus, kuid päike võis paista linna poolt tulevale juhile otse vastu /t.l. 29 pöördel/. Tunnistaja A M ütluste kohaselt osales tema menetleja ametnikuna vaidlusaluses liiklusõnnetuses. Koos paarimehe R.R läksid nad sündmuskohale, kus üks autodest –T oli teel omas sõidusuunas, natuke paremale nihkes ja teine-Volkswagen võsas. Rääkinud mõlema osapoolega, ütles M.S, et tahtis paremale pöörata, suund oli sees, kui äkki teine auto tuli tagant paremalt poolt sisse. H.Sillart ütles sündmuskohal, et päike oli madalal, pole hästi näinud, sõitis tagant sisse. Sillart arvas algul, et S keeras vasakule, suunatuld ta enda sõnul põlemas ei näinud. Sündmuskohal oli järsk pööre paremale. T võttis pöörde sooritamiseks vasakult rohkem kurvi, muidu oleks kraavi vajunud. Sündmuskoht mõõdeti üle ja hiljem koostati skeem /t.l. 30/. Tunnistaja Rein Rand ütluste kohaselt osales tema samuti menetleja ametnikuna vaidlusaluses liiklusõnnetuses koos paarimehe A.Mga. Sündmuskohal selgus, et Ae juht tahtis sooritada parempööret, suund oli autol sees. Teine juht tahtis paremalt temast mööduda ja sellepärast sõitis kraavi. Sillart ütles sündmuskohal, et nägi eessõitvat autot, kuid ei märganud suunatuld, Sillart tunnistas end kohapeal süüdi. Asjaolud olid selged, teostati mõõtmised, esialgsed visandid autode paiknemise kohta ja suunati osapooled kindlustusse /t.l. 30/. Tunnistaja M S ütluste kohaselt läks ta õnnetuse päeval õhtul kella 7 paiku A.Rile Kuressaarest Kellamäele akut viima. Kellamäel jõudes võttis ta kiiruse maha, pani parema suunatule sisse ja pidurdas ning hakkas tegema parempööret, kui äkki käis pauk ja üks auto oli kraavis. M.S läks teise autojuhi H.Sillarti juurde selgitama, et milles asi, kas ta ei näinud, et hakkas pööret sooritama. H.Sillart ütles, et tal ei olnud suunatuld sees. Siis nad läksid koos M.S auto juurde vaatama - M.S pani süüte sisse ja siis oli näha, et autol oli parem suunatuli sees. M.S sõnul hakkas ta telgjoonest umbes meeter maad eemal pööret tegema, sest tee oli kitsas ja pööre teravnurkne, kiirus oli kõige rohkem 15 m/h. Masina lõi põiki kui pauk käis. Sillart sõitis teepeenralt läbi. See kokkupõrge oli ootamatu. M.S on veendunud, et ta pani suunatule sisse õigeaegselt, isegi veidi varem ning et pani sisse just parema suunatule, mitte vasaku. Parempöörde sooritamist alustas ta rohkem keset teed sellepärast, et sündmuskohal muidu ei saanud, kuna seal oli teravnurk ja kitsas tee. Sündmuskohal väitis H.Sillart ainult, et ei näinud suunatuld ja rohkem vaidlust ei liiklusõnnetuse põhjustamises ei olnud /t.l. 30 pöördel/. Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist /kohtuvälise menetleja toimik t.l. 14 - lk 1-2, 3 / nähtub, et tee laius on 9 meetrit, parema teepeenra laius 1 m enne erateed ja 1,5 m peale erateed. Eratee laius on 4,5 m. Pärisuunavööndis paikneva T Ae parempoolne esiratas asetseb 1,7 m ja parem tagumine ratas asetseb 2,3 m kaugusel maantee paremast teeäärest. Teepeenral ja erateel on kaks sõiduki liikumisjälge pikkusega vasakpoolne 9 m ja parempoolne 12 m – need jäljed lõpevad kohas, kus seisab sõiduauto WP. 4 Sõiduki T A 23.04.2008 vaatlusprotokollist / kohtuvälise menetleja toimik t.l. 14 - lk 4-5/ nähtub muuhulgas, et sõidukil parem esituli koos suunatulega on kahjustatud, kuid on töökorras.
10. Kohus erinevalt menetlusalusest isikust leiab, et eeltooduga on veenvalt tõendatud, et enne H.Sillarti poolt pärisuunavööndis ees sõitvast M.Sst möödumise alustamist teepeenra kaudu, oli ees sõitev M.S andnud paremsuuunamärguande. H.Sillartil tagantsõitjana ja n.ö liiklussituatsiooni kontrolliva juhina oli võimalik käituda erineval viisil. Kuid H.Sillart enne manöövri alustamist ei veendunud kohtu hinnangul piisavalt selle ohutuses. Kohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et LE § 99 sätestatu kohaselt, ei pea juht alati paremas tee ääres parempööret sooritama. Selle erandi alla käib näiteks ka sõidutee seisund. Sündmuskoha vaatlusel võis kooskõlas liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolliga veenduda, et kõrvaltee laius kuhu M.S pöörata soovis oli 4,5 m ja tee nurk järsk. Teepeenra muldkeha oli paremal pool sügava maanteekraavi suunas aga ära vajunud. Kohus eelneva põhjal leiab, et H.Sillarti käitumises esineb LE § 137 lg 3 nõuete rikkumine ja väärteomenetluse lõpetamiseks ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alus puudub. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud. Menetlusnormide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastamist leidnud. R.Undrest kohtunik 5