Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus Menetluses osalenud isikud RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja: Kaur Rand, ik: 38912270295, elukoht: xxx. VTMS § 120 korras kirjalik menetlus 1. Jätta Kaur Randi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabli J Paju 11.09.2008 otsusele nr 2302,08,
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabli J Paju 11.09.2008 otsus nr 2302,08,
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse konstaabli J Paju 11.09.2008 otsusega nr 2302,08,027518 karistati Kaur Randi LS § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni selles, et Kaur Rand 20.08.2008 kell 23.40 Ehitajate tee 116 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument, sõidukil puudus ees ja taga nähtuval kohal algaja juhi tunnusmärk, millega Kaur Rand rikkus LE § 70 p 1 ja § 127 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Kaur Rand kaebuse, milles märgitakse, et vaidlustatakse juhi tunnusmärgi osa. Sõidukil puudus ainult ees nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk, tagaklaasil oli märk nõuetekohaselt paigaldatud. Juhiluba varastati ööl vastu 20.08.2008 (riiklik püha), mil ARK oli suletud, seega puudus võimalus taotleda ajutist juhiluba. Politseile ei teinud kohe avaldust juhiloa varastamise kohta kuna lootis, et juhiluba tuleb järgmise päeva jooksul välja. Politseil oli siiski võimalus tuvastada tema isik ja arvestades eelnevaid asjaolusid ning rikkumise astme suurust, leiab, et oleks esimene kord võinud piirduda hoiatusega. Oma kirjalikus arvamuses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Kaur Rand pani toime kaks liiklusalast õiguserikkumist. Isik juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale puudus esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ning sõidukil puudus ees nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Oma ütlustes on menetlusalune isik märkinud, et juhiluba läks kaduma eelmisel päeval ja algaja juhi tunnusmärk oli eest alla vajunud. Isik on selgitanud, et tema juhiluba varastati ööl vastu 20.08.2008, mis on teadupärast riigipüha ja ARK bürood on suletud. Politseisse avaldust juhiloa varastamise kohta ei teinud kuna lootis, et luba tuleb välja järgmisel päeval. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et tegemist on tahtliku liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul ei saa piirduda hoiatusega. Asudes mootorsõidukit juhtima, teadis kaebaja, et ta ei ole võimalik kontrollijale esitada kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti pidi kaebaja sõidu ajal nägema, kas esimene algaja juhi tunnusmärk on nähtaval kohal või mitte. Seega ei ole asjas tegemist ettevaatamatusest toime pandud rikkumistega, vaid rikkumised on toime pandud tahtlikult. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Kaebaja pidi olema teadlik, et teda võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele karistada. Otsuse tegemisel on menetleja arvestanud, et kaebajal on 2 kehtivat liiklusalast karistust. Samuti seda, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem. Määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. Kohus, tutvunud kaebuse väidete ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et kaebuses esitatud asjaolusid ning rikkumise astme suurust arvestades võinuks kohtuväline menetleja esimene kord piirduda hoiatusega. Taoline väide ei ole kohtule siduv, kuivõrd kohus ei saa väärteoasja saata tagasi kohtuvälisele menetlejale uueks arutamiseks ning hoiatamismenetlust saab kohaldada vaid kohtuväline menetleja oma diskretsioonotsusega ja kohus hoiatust kohaldada ei saa. Seega ei saaks kohus ka määratud rahatrahvi tühistada ega asendada seda hoiatusega. Mis aga puudutab kaebuses esitatud väidet selle kohta, et esimene kord võinuks piirduda hoiatusega, siis nähtub väärteoasja materjalidest seda, et menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 27.11.2007 rahatrahviga 3000 krooni ja 24.07.2008 rahatrahviga 600 krooni. Mõlemad karistused olid uue väärteo toimepanemise ajaks kustumata, mistõttu on kaebuses esitatud väide esmakordsest rikkumisest põhjendamatu. Viimane karistus oleks kustunud alles 08.08.2009, so aasta möödumisel trahvi tasumisest. Mis puudutab süü astet ja inkrimineeritud väärteo iseloomu, siis juhtimisõigusega isik peab teadma seda, et tal peab olema kontrollijale esitamiseks nii juhtimisõigust tõendav dokument kui ka muud LE §s 70 märgitud dokumendid. Väärtegu on toime pandud väidetava varguse 2 toimepanemise päevale järgneva päeva hilisõhtul ning menetlusalune isik oli ilmselgelt teadlik sellest, et tal kontrollijale esitamiseks juhiluba puudub. Kohusetundliku ja hoolika suhtumise korral pöördub isik pärast tähtsa isikliku dokumendi vargust õiguskaitseasutusse, so politseisse, milline on avatud ööpäevaringselt ning kuriteo kohta avalduse esitamisele järgnevalt on avaldajal õigus nõuda kirjalikku kinnitust kuriteoteate esitamise kohta, mis oleks välistanud väärteo toimepanemise ja võimaluse, et keegi võõras kasutab menetlusaluse isiku dokumente ebaseaduslikes huvides. Seega tegutses menetlusalune isik teadlikult ja tahtlikult. Mis aga puudutab algaja juhi tunnusmärgi puudumist eespool, siis ei saa taoline rikkumine sõiduki juhile kuidagi märkamatuks jääda ning soovimatus tunnusmärki tagasi paigaldada näitab menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist liikluseeskirja nõuetesse. Kuivõrd menetlusalusel isikul on juba piisav kogemus liikluseeskirja nõuete rikkumise ja väärteokaristuste osas, siis pidi menetlusalune isik teadma ka seda, et igale järgnevale väärteo toimepanemisele võib taas järgneda karistus. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on kohtuvälisel menetlusel antud õige hinnang ning määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega. LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni ning menetlusalust isikut karistati vaid 15 trahviühiku ulatuses, so alla 1/3 ulatuses. Seetõttu leiab kohus, et määratud karistuse leevendamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.