KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.01.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-8765 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Anu TOLUK Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Siim ROOSALGA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Siim ROOSALK, sünniaeg 03.07.1987, isikukood 38707034922, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvus eestlane, elukoht xxx, töökohta ei oma Karistuse kandmise algus 25.09.2007 ja lõpp 02.09.2009 Jätta Siim ROOSALK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 08.01.2009 Viru Maakohtule materjalid Roosalga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetava Siim Siim Roosalk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 10.09.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS §65 lg.1 alusel loeti mõistetud karistus kui kergem kaetuks Pärnu Maakohtu 14.01.2008 otsusega mõistetud raskema karistusega (1 aasta 11 kuud 9 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 9 päeva vangistust. Karistuse 1 kandmise alguseks loeti Pärnu Maakohtu 14.01.2008 otsuses märgitud karistuse kandmise algus – 25.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on toimunud vangistuse ajal üks distsiplinaarnõuete rikkumine. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Viru Vanglas osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning antud ajal individuaalprogrammis Õige hetk. Käesoleval ajal paikneb uimastivabas osakonnas. Vabanemise korral on tal püsiv elukoht, ema ja õe toetus ning kindel soov koheselt tööle minna. Negatiivse asjaoluna saab välja tuua kriminaalse taustaga sõprade olemasolu. Kinnipeetavat on kohtulikult karistatud 8 korda, neist 2 korda reaalse vangistusega. Iseloomustuse kohaselt säilib kinnipeetava puhul oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt soovis kinnipeetav vabanedes asuda elama ema juurde, mis ei ole aga võimalik, kuna ema elab xxx töökoha poolt antud ametipinnal, kuhu ta poega võtta ei saa. Samuti ei ole emal poega võimalik materiaalselt toetada. Töökogemused on kinnipeetaval lühiajalised. Tingimisi enne tähtaega vabanemise korral puudub kinnipeetaval nii elu- kui töökoht. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on narkootikumide tarvitamise jätkamine, madal konkurentsivõime tööturul, korduvkaristatus, mittesuutlikkus järgida seadusekuulekat eluviisi, negatiivset mõju avaldav tutvusringkond. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval elukoht ja lähedaste toetus. Maakohtu istung Süüdimõistetu Siim Roosalk taotles maakohtu istungil küll enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuid seletas ka, et sai liiga hilja teada ema elukoha muutusest. Kinnipeetav märkis, et ema ametipinnale ta elama ei saa minna ja nõustub, et antud juhul ei saa teda vabastada, kuna tal pole näidata konkreetset elukohta. Prokurör Anu Toluk ei toetanud maakohtu istungil Siim Roosalga tingimisi enne tähtaega vabanemist. Prokurör märkis, et eelkõige on probleemiks see, et aadress, mille kinnipeetav näitas ära oma elukohana, on käesolevaks ajaks ära langenud. Samuti leidis prokurör, et, arvestades kinnipeetava biograafiat, ei ole tal kerge leida tööd. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Siim Roosalk tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Siim Roosalk on kriminaalkorras karistatud 8 korda, sealhulgas ka reaalse vangistusega 2 korda, samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest (isiklik toimik, lk.11-16). Karistuse kandmise ajal kinnipidamiskohas on teda karistatud ühel korral distsiplinaarkorras. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Siim Roosalga puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Olukorras, kus Siim Roosalk ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on Siim Roosalga puhul jätkuvalt kõrge. Käesoleva asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval konkreetne elukoht, kuhu vabanedes elama asuda, kuna aadress, mille ta ära näitas, enam ei kehti ja üürileping nimetatud aadressil on kinnipeetava ema poolt lõpetatud. Maakohus leiab, et olukorras, kus kinnipeetaval ei ole elukohta, ei ole võimalik teostada ka kriminaalhooldust ja täita kontrollnõudeid. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava osalemine sotsiaalprogrammides ja viibimine uimastivabas osakonnas on igati positiivne. Maakohus leiab, et sotsiaalprogrammides osalemise jätkamine, võimaluse korral õpingute jätkamine ja kutse omandamine ning jätkuv viibimine uimastivabas osakonnas vangistuses aitab kinnipeetaval probleemidest vabaneda ning vangistusest vabanemisel on tal seega kergem sotsialiseeruda ellu ning konkureerida tööturul. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on tal võlgnevusi kokku mitusada tuhat, millest hüvitatud on vaid mõned tuhanded. Osa sellest võlast on kustutatud raha eest, mille ta teenis vangistuses töötades, osa selle raha eest, mille kannavad talle vanglasse üle lähedased. Kuna kinnipeetavale on võimaldatud vangistuses töötada, on tal seal olles reaalsem võimalus kahjusid hüvitada. Asja materjalidele lisatud xxx OÜ garantiikirja kinnipeetavale töökoha garanteerimise kohta ei pea maakohus usaldusväärseks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 3