4-09-634/7

4-09-634 KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-09-634 (2390.09.000034) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa Väärteo asi Marika Ruuben´i väärtegu süüdistuses 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2009.a Menetlusalune isik Marika Ruuben – sündinud
3. mail 1966.a Kärdlas, *, * kodanik, IK 46605154915, *, ülalpeetavaid *, * haridus, *, elukoht *, *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON
4. Lõpetada menetlus Marika Ruuben´i süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise ja tõendamatuse tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamiseks ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. KarS § 218 lg ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa on koostanud Marika Ruubeni kohta väärteoprotokolli selles, et tema,
5. jaanuaril 2009.a kell 10.40 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kärdla Konsumi kauplusest M. L.le kuuluva kilekoti koos riietusesemetega, tekitades omanikule alla 1000 kroonise varalise kahju, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 4-09-634 Marika Ruuben ennast väärteos süüdi ei tunnista. Ta on küll politseis halvas kirjas ja varem karistatud, kuid seda vargust ta toime pannud ei ole. Ta oli
6. jaanuaril 2009.a täiesti kaine ja viibis Kärdla Keskväljakul kui tuli tema isa, kes ütles, et aidaku tal Konsumi eesruumis oleval pingil asuvad kilekotid koju viia. Marika Ruuben sai aru, et isa on nendes kottides olevad asjad ostnud ja kuna kottide kõrval pingil asusid ka isa kepp ja kindad, oli ta veendunud, et mõlemad kotid kuuluvad isale. Kuna isal on jalad haiged, on ta ennegi palunud ostetud asju, nii toitu kui Kiriku poest ostetud riideid, koju viia. Tal ei tekkinud seetõttu asjade osas ka mingit kahtlust. Kuna isa oli alkoholijoobes ja ka midagi ei ütelnud, võttiski ta mõlemad kotid ning viis need isakoju. Seejuures aitas teda veel elukaaslane S. K. Veidi hiljem pärast kojujõudmist tuli politseiinspektor Jüri Hiis ja ütles, et need asjad kuuluvad võõrale isikule ning teda hakati süüdistama varguses. Tegelikult tal mingit võõraste asjade omastamise tahtlust ei olnud ja kui ta oleks aimanud, et asjad ei ole isa ostetud, ei oleks ta ka riietega kilekotti võtnud. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on Marika Ruubeniga ikka aeg ajalt pahandusi olnud.
7. jaanuaril sai politsei M. L. avalduse, et Kärdla Konsumist pingilt on kaduma läinud kilekott tema poolt Kiriku poest ostetud 10 kroonise mantli ja 18 kroonise särgiga. Poekülastajad ütlesid, et nägid kui poes pingil olevad kotid võttis Marika Ruuben ja läks nendega välja. Kui politsei tema isakoju kontrollima läks, leitigi nimetatud kilekott koos vastavate riideesemetega ja Maarika Ruuben tunnistas, et tema nad sinna tõi. Ta on küll kogu aeg rääkinud, et ei teadnud, et need asjad ei kuulu isale, kuid ta oleks pidanud enne kottide poest pingilt võtmist asja järele kontrollima ning veenduma, kas mõlemas kilekotis olevad asjad kuuluvad tema isale või mitte. Kuna teda on korduvalt varem karistatud ning ta ei tööta ja raha tal trahvi tasumiseks ei ole, tuleks teda karistada arestiga. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et käesolevas asjas tuleb menetlus Marika Ruubeni süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohtus ei ole tõendamist leidnud, et Marika Ruubenil oleks olnud tahtlus omastada
8. jaanuaril 2009.a Kärdla Konsumi pingilt M. L.le kuuluvaid riideid. Viimane oli ostnud Kärdla Keskväljakul asuvast Kiriku poest 10 krooni maksva mantli ja 18 krooni maksva särgi, seega kogumaksumusega 28 krooni ja asetanud need Kärdla Konsumis asuvale pingile. Samal pingil asetses ka Marika Ruubeni isa A. K. kilekott tema poolt ostetud toidukraamiga ja tema kepp ning kindad. A. K. palus poe ees oleval tütrel võtta poest pingilt tema kilekotid ja aidata koju viia. Rohkem ta midagi ei selgitanud. Kuna A. K. on jalad haiged, on tütar ennegi aidanud isal pakke koju viia. Kuna Marika Ruuben leidis poest pingilt isa kepi ja kinnaste kõrvalt kaks kilekotti, siis võttis ta kaasa mõlemad ning neid aitas isakoju viia veel tema elukaaslane Sven Kastanje. Marika Ruuben oli kindel, et mõlemad kilekotid kuuluvad tema isale ning toimetas seega heas usus ning mingit tahtlust õiguserikkumise toimepanekuks tal ei olnud. Seda, et ühes kilekotis olevad riideesemed ei olegi isa ostetud, sai ta teada alles siis, kui politseiinspektor mõne aja pärast nende koju ilmus. Seega puudub Marika Ruubeni käitumises süü ja tahtlus võõraste asjade omastamiseks. Kohtuvälise menetluse käigus on kindlaks tehtud Maila Liinjärve asjade kadumine Kärdla Konsumi pingilt ja nimetatud asjad saadi kätte Marika Ruubeni käest, kuid ei ole kindlaks tehtud viimase süü. Marika Ruuben on algusest peale kinnitanud, et nimetatud asjad palus tal koju viia isa ning ta oli asjadega kilekotti Konsumi pingilt võttes veendunud, et need kuuluvad tema isale. Vastupidist ei ole tõendatud kohtuvälises menetluses ega ka kohtuistungil. Kohtuvälisel menetlejal võis küll tekkida kahtlus, et Marika Ruuben võttis Maila Liinjärve väheväärtuslikud riideesemed teadlikult ja tahtlikult, kuid kõik kahtlused 4-09-634 tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks, mitte kahjuks. Anatoli Kulešovi palvel oli Marika Ruubenil alus arvata, et mõlemad Konsumi pingil asetsevad kilekotid kuuluvad tema isale ja tema tahtlust võõraste asjade ebaseaduslikuks omandamiseks ei ole millegagi tõendatud. Seega ei ole Marika Ruubeni süü pisivarguse toimepanemises tõendatud ja tema süüdistusasjas KarS § 218 lg 1 järgi tuleb menetlus lõpetada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107 - 11 ja 113 lõpetab maakohus menetluse Marika Ruubeni süüdistuses KarS § 218 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik