4-08-10753/3

4-08-10753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-10753 (2302,08,032734) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Merin Kekki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissari O Lodeikini 15.10.2008 otsusele nr 2302,08,032734 Merin Kekki karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: H Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Merin Kekki, IK: 38308102220, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
3. Jätta Merin Kekki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissari O Lodeikini 15.10.2008 otsusele nr 2302,08,032734 Merin Kekki karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissari O Lodeikini 15.10.2008 otsus nr 2302,08,032734 Merin Kekki karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata.
5. Lisakaristuse 2 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 30 päevase edasikaebe tähtaja möödumisest, so alates 06.02.
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 06.01.
7. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 05.02.
8. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 06.02.
9. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissari O Lodeikini 15.10.2008 otsusega nr 2302,08,032734 karistati Merin Kekkit LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik juhtis 24.09.2008 kell 11.40 Saue vallas Harju Maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla
10. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 116 +/- 4 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, p toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsusele esitas Merin Kekki kaebuse, milles märkis, et töötab ettevõttes R OÜ. Ettevõte tegeleb betoonpõrandate valmistamisega ning objekte on üle Eesti. Seoses sellega on neil iga päev uus koht ja tingimused töö tegemiseks ning väga suurt rolli mängib selles auto ja juhilubade omamine. Teades praegu nende majanduslikku olukorda ja töömahu vähenemist, on talle iga tööpäev tähtis. Peale selle sõltub tema pere tema sissetulekust kuna elukaaslane on 1,6 kuuse lapsega kodune. Seetõttu palub kaebuse esitanud isik määrata talle väärteoasjas rahatrahv. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et taotleb lisakaristuse, so juhtimisõiguse osas otsuse tühistamist ning võimalusel määrata talle mõni teine lisakaristus. Asub Tallinnast väljas, hetkel on elukaaslane haige, samuti on lapsel silmapõletik. Juhtimisõiguseta ei saaks töödki teha, praeguses majanduslikus olukorras ei saaks hakkama. Tööd on nagu on, temast sõltub töö tegemine. Töötavad kolmekesi, tema ise teeb suurema osa tööst ja teised ülejäänu. Sel korral sõitis ka 50 alas korralikult ning teel võttis vasakusse ritta ja suured veokid varjasid vaatevälja. Arvas, et on lubatud 110 km/h. Pärast kinnipidamist sõitis uuesti sama tee läbi ja veendus, et oli siiski 90 km/h ala. Kohtuväline menetleja leidis, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kaebuse esitanud isik jätkab väärtegude toimepanemist. Selle peale, et tööd on vaja teha, pidanuks varem mõtlema. Rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele lähtutakse karistuse määramisel ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja karistuse eesmärgiks on isiku käitumisharjumuste muutmine. Senised rahatrahvid kaebuse esitanud isiku käitumisharjumusi muutnud ei ole. Ida Politseiprefektuuri otsusega kohaldati isiku suhtes lisakaristust, kuid Viru Maakohus andis isikule veel ühe võimaluse ja tühistas lisakaristuse osas otsuse. Pärast menetletavat väärtegu on isik jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist ning kohtuvälisel menetlejal ei ole muud võimalust kui mõjutada isikut lisakaristuse kohaldamisega. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik asulavälisel teel mootorsõidukit juhtides ületanud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h kui suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse (inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni järgi) rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena (inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni järgi) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks või leevendamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja määratud rahatrahvid on tasutud. Seejuures olid menetlusalusel isikul samalaadsete väärtegude toimepanemise eest määratud karistused kustumata ja ta pani toime uue liiklusalase väärteo. Seega ei ole senised rahalised mõjutusvahendid suutnud menetlusalust isikut mõjutada selliselt, et menetlusalusel isikul oleks tekkinud soov vältida edaspidi väärtegude toimepanemist. Pärast vaidlustatud otsuse koostamist on teda vähem kui kuu aja jooksul peetud kinni veel kahe liiklusalase väärteo toimepanemiselt ning teda on taas karistatud rahatrahvidega. Sellistest asjaoludest, so menetlusaluse isiku käitumisest enne inkrimineeritud väärteo toimepanemist ja pärast selle väärteo toimepanemist, saab järeldada, et pelgalt rahaline mõjutamine ei täida oma eesmärki ja menetlusalune isik jätkab järjekindlalt liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Käesoleval juhul on selliseks mõjutusvahendiks liiklusseaduses ettenähtud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid, sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusalune isik seletas kohtuistungil, et ta arvas, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks on sellel teelõigul 110 km/h. Taolisest väitest saab järeldada, et menetlusalune isik ei jälginud liikluskorraldusvahendeid, vaid valis enda jaoks sobivama, lootuses, et kehtib suurem lubatud sõidukiirus, ületades ka seda suuremat kiirust. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom ja kohtuistungil väljendatud suhtumine viitab sellele, et menetlusalune isik on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Kaebuses oli märgitud, et menetlusalusel isikul on mootorsõiduki juhtimise õiguse säilimine oluline, kuivõrd kaebuse esitanud isik töötab sellises ettevõttes, millel on objekte üle vabariigi ning seetõttu mängib suurt rolli ka auto ja juhtimisõiguse olemasolu. Arvestades töömahtude vähenemisega on iga tööpäev tähtis. Peale selle on tal ülalpeetavaks elukaaslane väikelapsega. Kaebuse väidetest võiks teha järelduse, et tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema perekonna heaolu. Seega on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Kaebuse kohaselt veel ka tema perekonna majanduslikku olukorda ja seda just juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Kohus leiab, et vältimaks sellise olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja oma pere heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega on kaebuse esitanud isikul olemas ka vastav negatiivne kogemus ja juhtimisõiguse saanud isikuna, so isikuna, kes seega eeldatavalt tunneb liikluseeskirja nõudeid ja liiklusseaduse sätteid, on ta teadlik ka võimalikest karistustest ja lisakaristustest. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime p teadlik kahest kustumata karistustest samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja ta pani tahtlikult 3 toime uue samalaadse süüteo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja seega ka pere heaolu tagamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks vähendada määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest, kuivõrd lisakaristuse tähtaeg vastab süüdlase isikule ja süü suurusele. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja samas ei ole kaebuse esitanud isik taotlenud karistuse leevendamist. Arvestades menetlusaluse isiku karistusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest võib teha järelduse, et eelmised ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja ülemmäära lähedasena määratud rahatrahvid ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada, mistõttu leiab kohus, et samalaadse väärteo toimepanemise eest määratavad karistused ei saa olla varasematest kergemad ning uue samalaadse süüteo toimepanemine ei saa kergendada süüdlase olukorda. Seetõttu leiab kohus, et määratud rahatrahv on vastavuses süüdlase süü suurusega ning alus määratud rahatrahvi kergendamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 4