Toimik nr 1-08-14137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuaril 2009 a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-14137 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Prokurör Vanemprokurör Kalmer Kask Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tauno Vallimägi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.01.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Tauno Vallimägi, isikukood: 38607315212, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, määras: Jätta Tauno Vallimägi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Tuvastatud asjaolud Viru Vangla esitas 28.10.2008 a. Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tauno Vallimägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelvalvega. Tauno Vallimägi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p.4,5,7 järgi ja karistatud 6 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati LääneViru Maakohtu 14.02.2005 a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa (11 kuud 5 päev vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.04.2008 a. ja lõpp 25.09.2009 a. Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.10.
- 1
(3)Kinnipidamisasutusest Tauno Vallimägi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat vangistuse distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Samas vangla taotlusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav korduvalt rikkunud vangistusseadust ja sisekorraeeskirju. Vangistuse ajal esines korduvalt vägivaldse sisuga rikkumisi. Vabanemisel asub kinnipeetav elama ema juurde aadressil xxx. Samal aadressil elab ka kinnipeetava ohver, kelle suhtes ta kasutas füüsilist vägivalda. Kinnipeetava õde tunneb hirmu venna vabanemise ees, kes asuks elama samasse majja Kinnipeetaval puudub põhiharidus, kuid Viljandi Vanglas omandas ta kutseoskused kahel erialal. Enne vangistust töökogemus puudub. Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt kinnipeetava vabanemisel on ta ohtlik. Tauno Vallimägi on kergesti ärrituv. Kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu on seotud väljapressimisega ja füüsilise vägivalla kasutamisega teise isiku suhtes. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kuna kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas seaduskuuleka kodanikuna käituma. Kinnipeetav on ka varem korduvalt andnud lubadusi käituda seaduskuulekalt, kuid on jätkanud kriminaalset käitumist. Tauno Vallimägi avaldas, et tema ei taotle kohtult midagi, vaid vangla taotleb. Siiski ta sooviks vabastamist. Ta ei oska selgitada, miks peale vabanemist tingimisi enne tähtaega novembris 2007 läks ta uuesti vargile ja seda alates vabanemisest.kahe kuu möödumisel. Ta kinnitab, et keeldus vanglaametnikuga suhlemast ja vestlusest, sest see on tema õigus mitte kohustus. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu on mitmel korral karistatud muuhulgas ka tingimisi, samuti oli juba ühel korral vabastatud enne tähtaega ja uuesti pani toime uusid kuritegusid. Seega on põhjendatud kriminaalhooldusaametniku arvamus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Prokurör märkis, et sotsiaaltöötaja ja psühholoog soovivad kinnipeetavaga suhelda oma tööülesannete täitmisega seoses, et analüüsida isiku käitumist ja tema valmisolekut võimalikuks vabastamiseks. Kinnipeetava keeldumine suhlemisest töötab pigem tema enda vastu. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Tauno Vallimägi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Tauno Vallimägi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 5 korral kohtulikult karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest – kahel korral aastal 2002, siis 09.05.2003, 14.02.2005 ning viimati 28.04.2008. Kahel korral oli ta kriminaalhooldusel kuid mõlemal korral ei suutnud täita kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseajal pani toime uued kuriteod. See näitab, et tingimuslik karistus ei hoia teda uute kuritegude ärahoidmisest ning tema puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvelehoidumise ja uue kuriteo toimepanemise risk. Samuti süüdimõistetu oli juba ühel korral vabastatud tingimisi karistuse kandmisest enne tähtaega Harju Maakohtu 30.10.2007 kohtumääruse alusel, vabanes 12.11.2007 katseajaga 1 aasta ja jaanuaris ja märtsis 2008 pani toime kaks uut kuritegu – kaks vargust, mille 2
(3)eest kannabki nüüd vangistust. Peale selle, viimase katseaja kestel pani ta toime kolm väärtegu, avaliku korra rikkumise, Alkoholi seaduse rikkumise ja pisivarguse. Vanglas viibides ei ole Tauno Vallimägi üles näidanud paranemise teele asumist. Viru Vangla distsiplinaarmenetluse protokollidest 08.06.2008 ja 26.06.2008 (isiklik toimik lk 11-12) on näha, et Tauno Vallimägi pani 08.05.2008 toime järgmise teo: koputas järjepidevalt uksele, keeldus tagasi astumast vahistatule määratud kambrisse segades vanemvalvuri tööd ja 29.05.2008 eiras ametniku seadusliku korraldust väljuda kambrist, andmaks riskihindamise intervjuud nii sotsiaaltöötajale kui psühholoogile. Samuti keeldus kinnipeetav kirjutamast seletuskirja. Sama intsident on toimunud ka varem. Nimelt 27.05.2008 keeldus kinnipeetav riskihindamise intervjuust sotsiaaltöötajaga. Distsiplinaarmenetlused on lõpetatud, karistusi süüdimõistetu ei oma. Kohus nõustub, et sotsiaaltootaja ja psühholoogiga vestlemine on süüdimõistetu õigus mitte kohustus, kedagi ei saa vestlusele sundida, kuid sel juhul süüdimõistetu peab leppima olukorraga, et kohtul võib tekkida põhjendatud kahtlus, kas süüdimõistetu on võimeline korralikult suhtlema muu ametnikuga, näiteks kriminaalhooldusametnikuga. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole Tauno Vallimägi oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Samal ajal vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta ega ei osale sotisaalabiprogrammides. Sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga suhtlemisest keeldumine näitab, et käesoleval ajal süüdimõistetu ei oska korraldada oma suhteid ametnikega ja sellest tulenevalt tekkib kohtul põhjendatud kahtlus et ta suudaks seda teha kriminaalhooldusametnikuga ennetähtaegse vabanemise korral. See näitab, et süüdimõistetu ei suuda oma käitumist vastavalt olukorrale kontrollida ja kohandada. Positiivseks momendiks kohus loeb süüdimõistetu poolt Viljandi vanglas 8 klassi lõpetamise ja kahel erialal kutseoskuste omandamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et isik soovib peale vabanemist minna elama ema M V juurde aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, korteri omanik M V on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 10). Vabanedes ei ole Tauno Vallimägil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Arvestades Tauno Vallimägi poolt toimepandud varavastaste kuritegude korduvust, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Tauno Vallimägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Tauno Vallimägi temale Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)