← Eesti

4-08-11722\1

Väärteoasi nr.4-08-11722 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Menetluse liik 29.12.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 10.11.2008.a. otsuse väärteoasjas nr. 2230,08,003283 Deniss Kudatškin, isikukood: 37907010293, elukoht xxx Kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 10.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,08,003283 muutmata ning Deniss Kudatškini kaebus rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 220 trahviühikut summas 13200 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et Deniss Kudatškin 19.10.2008.a kella 00.22 ajal Posti tn 28 juures, Loksal, Harjumaal, juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (2 kehtivat karistust), millede eest määratud karistused ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Menetlusalust isikut iseloomustab ka asjaolu, et teda on varasemalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse osalist tühistamist – juhtimisõiguse äravõtmise osas Deniss Kudatškin põhistab oma kaebust sellega, et ta elab linnast väljas ning tema töö on seotud autojuhtimisega. Juhilubadeta on ilmne, et kaotab töökoha. Tööl käimine ja tööaeg on tihedalt seotud autoga liikumisega. Ilma tööta tekivad finantsprobleemid, mis toovad kaasa võlgade tekkimise, trahvide maksmata jätmise, krediitide tagastamise võlgnevuste tekkimise, elamisega mittetoimetulemise jne. Tunnistab, et sooritas raske väärteo, kahetseb siiralt. On nõus trahvi tasumisega, kuid juhilubade äravõtmine toob kaasa raskeid elulisi probleeme. Kohtuistungist ei soovi osa võtta. Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus oma kirjalikus vastuses kaebusele nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Jääb otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et isikul tuvastati alkomeetriga LION 500 alkoholijoove 0,71 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnustena on ära märgitud ka kergelt taaruv kõnnak, värisemine, alkoholilõhn suust, häiritud kõne, märjad läikivad silmad ja silma sidekestas punetus. Kaebaja palub lisakaristuse tühistada, kuna vajab juhilube sõiduks tööle ja töö tegemiseks. Nimetatud väidet ei ole Deniss Kudatškin tõendanud. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtlikku viisi, on käesoleva väärteo eest isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kui taolise teo eest on võimalik määrata maksimumkaristusena rahatrahv 300 trahviühikut ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 9 kuuks, on kaebaja suhtes kohaldatud karistust ligilähedaselt keskmises määras, s.o 220 trahviühikut ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtu seisukoht Menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist. Deniss Kudatškini poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on tõendamist leidnud protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, mille kohaselt oli tal 19. oktoobril 2008.a. kella 0.22 ajal tuvastatud alkoholijoove 0,71 mg/l, mis tähendab kerget alkoholijoovet. Kaebaja oli joobe tuvastamisega nõus. Seega on Deniss Kudatškin toime pannud LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku poolt toimepandud teo raskusele ja karistuse vähendamiseks puudub alus. Isikut oli eelnevalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, milline asjaolu iseloomustab teda kui liikluseeskirjade täitmisest mittehoolivat liiklejat. 18.01.2008.a. karistati Deniss Kudatškinit LS § 7422 lg 2 alusel kiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h nii rahatrahviga, kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, kuid nagu nähtub esitatud materjalidest ei ole varasemad mõjutusvahendid soovitud tulemust avaldanud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt otsuses väljaöeldud seisukohaga, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Joobes juhtide süül toimuvate arvukate liiklusõnnetuste tagajärjel hukkub või invaliidistub palju inimesi. Eeltoodust tulenevalt on üld- ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud taolise väärteo eest range karistuse määramine, sealhulgas ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Liiklusseaduse § 7419 lg 2 kohaselt võib juhtimisõiguse ära võtta 3 kuust kuni 9 kuuni. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse määranud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades eeltoodut, ei ole põhjendatud lisakaristuse osas otsuse tühistamine ega ka lisakaristuse määra vähendamine. Menetlusaluse isiku töötamise seotus juhtimisõiguse olemasoluga ei ole lisakaristust välistav asjaolu. Sellisel juhul peab isik olema eriti hoolas ja täitma liikluseeskirju ning enne sõidukit juhtima asumist olema kindel selles, et tema organism on alkoholist puhas. Eeltoodu alusel jätab kohus Deniss Kudatškini kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 110, § 111. Julia Vernikova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.