4-09-1643/3

4-09-1643 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Väärteoasja arutamise aeg ja koht Viru Maakohus 03.veebruar 2009.a, Narva, 1.Mai 2, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2009.a, Narva, 1.Mai 2, Narva kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-1643 Kohtunik Mihhail Komtśatnikov Väärteoasi Kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissari Reeno Kullamä 21.jaanuari 2009.a määruse peale Määrusakebuse esitaja Süüdlane Sergei Krõlov- isikukood 37811072212, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1.Süüdlase Sergei Krõlov´i kaebus väärteoasjas nr 4-09-1643 jätta rahuldamata ning Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissari Reeno Kullamä 21.jaanuari 2009.a määrus kohtuvälise menetleja tegevuse peale jätta jõusse. 2.Maakohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või kohtuvälisele menetlejale menetlejale nin määruse koopia kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole vaidlustatav Väärteomenetluse seadustiku § 191 p.12 alusel. 4-09-1643 ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.26.novembril 2008.aastal alustati Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna poolt väärteomenetlus Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) § 741 lg 2 tunnustel süüdlase Sergei Krõlov´i suhtes selles, et tema 26.novembril 2008.aastal kella 12.45 paiku juhtis Narva linnas Puśkini tn 20 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. 2.18.detsembril 2008.aastal lõpetati Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko poolt väärteomenetlus, märkides määruse põhjuseks, et mootorsõiduki juhtimise õigus võeti menetlusaluselt isikult karistuseks 14.oktoobril 2008.aastal Viru Maakohtu poolt ja seega esinevad Sergei Krõlov´i käitumises Karistusseadustiku (edaspidi tekstis) KarS § 329 tunnused, mis on vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §-le 29 lg 1 p 4 väärteomenetlust välistatavaks asjaoluks. 3.Süüdlane Sergei Krõlov ei nõustunud 18.detsembri 2008.a väärteomenetluse lõpetamise määruses märgitud põhjenduse ja järeldusega, sest nimetatud 14.oktoobri 2008.a kohtuotsuse näol on tegemist maakohtu lahendiga kaebuse lahendamise menetluses. Tegelikult määrati kõneallolev karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kohtuvälise menetleja poolt, s.o. 30.märtsil 2007.a Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabli Vassili Mihhailov´i poolt. 4.Sellele viidates süüdlane Sergei Krõlov esitas 19.jaanuaril 2009.a kaebuse kohtuvälise menetleja juhile vastavalt VTMS §-le 76, ja palus 18.detsembri 2008.a otsus tühistada ja uuendada väärteomenetlust. 4.1.21.jaanuaril 2009.aastal jäeti kotuvälise menetleja juhi (Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissari Reeno Kullamäe) poolt süüdlase Sergei Krõlov´i kaebus rahuldamata, märkides, et VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. MENETLUS MAAKOHTUS 5.Kohtuvälise menetluse määruse peale esitas kaebuse süüdlane Sergei Krõlov. Süüdlase Sergei Krõlov´i kaebuse kohaselt kohtuvälise menetleja juhi kontseptsiooni peamine puudus seisneb selles, et see ajab segamini kaks reźiimi: kohtu poolt asja sisuliselt esmaskordsel arutamisel kohaldatakse teistsuguseid norme teistsuguses menetluses kui kaebemenetluses, sest kohus ei ole asja esmakordsel arutamisel seotud kaebemenetluse omaste põhimõtetega. 5.1.Eesti Vabariigi Põhiseaduses (edaspidi tekstis PS) lõikes 1 sätestatud põhiõigust- õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse- ei saa lugeda tegelikult realiseerituks, kui kaebemenetluse tagajärjel raskendatakse kohtuotsusega kaebaja olukorda. Süüdlane Sergei Krõlov leiab, et demokraatliku õigusriigi kaebemenetluse põhimõte seisneb selles, et kaebemenetluses uue otsusega ei raskendata kaebaja olukorda. Seega ei saa kohtuvälise menetleja juhi 21.jaanuari 2009.a määruses märgitud seaduse tõlgendamist lugeda aktsepteerituks, kuna see raskendab oluliselt kaebaja olukorda. 5.2.Sellele, et tegemist on maakohtu lahendiga, mis on tehtud kaebuse lahendamisel, viitab 14.oktoobri 2008.a kohtuotsuses tehtud viide VTMS §-le 132 ja §-le

1. Juhul, kui tegemist oleks esmase kohtuotsusega, siis viitaks kohus hoopis VTMS §-le
2. Samuti kohtuotsuse 4-09-1643 resolutiivosa kohaselt jättis ta sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kõik see viitab selgelt asjaolule, et 14.oktoobri 2008.a kohtuotsuse näol on tegemist aksessorsusiseloomu otsusega, mis on kutsutud korrigeerima kohtuvälise menetleja otsust. Antud juhul primaarse tähendusega kohtuvälise menetleja otsus ei ole aga koosseisuliseks tunnuseks KarS § 329 järgi. Riigikohtu 05.oktoobri 2004.a otsuses nr 3-1-1-87-04 on sätestatud, et üheks KarS § 329 kuriteo tunnuseks on isiku suhtes tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus, ilma milleta puudub kuriteo koosseis. Antud juhul on aga lisakaristus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta tehtud kohtuvälise menetleja poolt. Seoses sellega puudub alus eeldada, et süüdlase Sergei Krõlov´i käitumises esinevad KarS § 329 järgi kvalifitseertitava kuriteo tunnused ning on oluliselt rikutud tema õigusi vastavalt PS §-le 15 lg
3. Nimetatud õiguste realiseerimine leidis kinnitust 14.oktoobri 2008.a kohtuotsuses, kuid see tõlgendatakse kohtuvälise menetleja ja kohtuvälise menetleja juhi poolt süüdlase olukorda raskendavalt. 5.3.Süüdlane Sergei Krõlov palub vastavalt VTMS §-le 79 lg 3 p-de 2,3 rahuldada kaebus täielikult ja 18.detsembri 2008.a. ja 21.jaanuari 2009.a määrused tühistada. MAAKOHTU KOHTUNIKU SEISUKOHT 6.Kohtunik, olles tutvunud kaebuse väidetega ja kaebuse materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja juhi 21.jaanuari 2009.a määrus tuhistamisele ei kuulu. Määrus on põhjendatud ja piisavalt motiveeritud. Seoses määruste tühistamisega kohtunik märgib järgmist, et kuna kohtuvälise menetleja juht jättis oma määrusega kohtuvälise menetleja 18.detsembri 2008.a määruse jõusse, siis sel juhul kaebajal on õigus vaidlustada ainult Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna vanemkomissar Reeno Kullamäe 21.jaanuari 2009.a määrust, aga mitte mõlemaid määruseid ning taotleda ühe viimase määruse tühistamist. 7.Esmalt maakohtu kohtunik kaalub, kas tõepoolest Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna vanemkomisaar Reeno Kullamä 21.jaanuari 2009.a määrusega on oluliselt rikutud süüdlase Sergei Krõlov´i õigusi PS § 15 mõttes. 7.2.Seoses sellega maakohtu kohtunik märgib, et süüdlase järeldus on vastuolus käesoleva väärteoasja faktiliste asjaoludega. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Vassili Mihhailov´i 30.märtsi 2007.a otsusega väärteoasjas nr 2330,07,002483 oli süüdlast Sergei Krõlovi karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 210 (kakssada kümme) trahviühiku ulatuses selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit alhoholijoobes ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena jõhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 7.3.Ülalnimetatud otsus oli vaidlustatud maakohtus osaliselt, s.o. rahatrahvi määramise osas. Seoses kaebuse esitamisega Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.oktoobri 2008.a otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2330,07,002483 otsus oli osaliselt tühistatud ja rahatrahvi ühikut oli vähendatud kuni 100 (saja) trahviühikuni. Samuti maakohtu otsuse lõpposas on märgitud, et muus osas, see tähendab lisakaristuse mõistmise osas, kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2330,07,002483 jäi jõusse. Sellest tuleneb, et maakohtu 14.oktoobri 2008.a otsusega, vastupidi süüdlase Sergei Krõlov´i väidetele, tema olukorda kaebuse esitamisel kergendati. 4-09-1643 Väärib tähelepanu, et süüdlane Sergei Krõlov ei esitanud apellatsiooni Riigikohtusse Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.oktoobri 2008.a otsuse peale, mis tähendab, et ta oli nõus nii rahatrahvi kui ka lisakaristusega ja maakohtu otsus on jõustunud. Väär on süüdlase Sergei Krõlov´i seisukoht, et ta loeb maakohtu otsuseks ainult seda osa, kus maakohus arutas läbi rahatrahvi suuruse, ja teise otsuse osas, s.o. kohtuvälise menetleja otsust, millega on mõistetud lisakaristus- juhtimisõiguse äravõtmine, süüdlane Sergei Krõlov maakohtu otsuseks ei loe. 7.4.Maakohtu kohtunik soostub täielikult Ida politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Reeno Kullamä viitega määruses VTMS §-le 132 lg 2, millest tuleneb, et maa- või linnakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Näiteks, kui süüdlane ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ja esitab kaebuse maakohtusse. Maakohus omakorda vaatab läbi ainult menetlusvälise menetleja vaidlustatava otsuse osa, mille peale on esitatud kaebus, ehkki on näha, et kohtuvälise menetleja otsuse osas, mille peale kaebust pole esitatud, pole materiaalõigust kohaldatud. Sel juhul on raske ette kujutada, et ühes osas, mis on kohtuvälise menetleja otsus, vaidlustatud määrus tühistatakse, aga teises osas, kus on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, jätab maakohus muutmata põhjusel, et selles osas kohtuvälise menetluse otsust pole vaidlustatud. Seega süüdlase Sergei Krõlov´i väide tema põhiõiguse olulisest rikkumisest on väär. 8.Maakohtu kohtunik pöörab tähelepanu, et 26.novembril 2008.a koostatud väärteoprotokollist AB 1066317 tuleneb, et süüdlane Sergei Krõlov tunnistab ennast süüdi, et ta 26.novembril 2008.aastal juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kuna juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. 8.1.Maakohtu kohtunik leiab, et otsuse mittetäitmise eest kannab süüdlane kriminaalvastutust. See tähendab, et kuna süüdlast Sergei Krõlovi oli kohtuvälise menetleja 30.märtsi 2007.a otsusega lisakaristusena karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.oktoobri 2008.a otsusega lisakaristus jäi jõusse ning süüdlane Sergei Krõlov hoidus kõrvale täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest ja juhtis 26.novembril 2008.aastal taas mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud, siis Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Jüri Teslenko 18.detsembri 2008.a väärteomenetluse lõpetamise määrus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel on seaduslik. KarS § 329 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus; see kohtuotsus on jõustunud; see kohtuotsus on täitmisele pööratud; isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale. 8.2.Viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 05.oktoobrist 2004.a nr 3-1-1-87-04 on antud juhul kohatu. Kuna selles lahendis seisnes põhiline küsimus selles, et on sellest ajast alates füüsilisele isikule mõistetud õiguste äravõtmises seisneva lisakaristuse täitmisele pööramiseks vajalik nii kohtu kui ka asjaomase asutuse - antud juhul Autoregistri Keskuse – tegevus, mille kohaselt füüsilisele isikule mõistetud õiguste äravõtmises seisneva lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks. 4-09-1643 Seetõttu, juhindudes VTMS §-st 79, tuleb süüdlase Sergei Krõlov´i kaebus jätta rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkomissar Reeno Kullamäe 21.jaanuari 2009.a määrus jätta jõusse. Mihhail Komtśatnikov kohtunik