järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud 15 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.04.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 20 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.04.2008.a ja lõpeb 19.08.2009.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 1
lg 1 järgi 1 aasta vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 10 kuud 28 päeva vangistust; 3) 27.04.2006.a Harju Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Stanislav Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna Stanislav Gavrilov enda käitumisega vanglas on näidanud, et ta ei ole järeldusi teinud – teda on karistatud vangistuse ajal uuest vanglas toimepandud kuriteo eest ja ta omab kehtiva distsiplinaarkaristuse. Stanislav Gavrilov ise selgitas, et ta on osalenud vangistuse ajal väga erinevates programmides ja viimase aasta jooksul teinud ka tõsised järeldused ning soovib jätkata vabaduses seaduskuulekat elu. Tal on vabaduses perekond ja väike laps, keda ta soovib kasvatada. Varasemad teod olid toime pandud nooruserumalusest.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Stanislav Gavrilov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Stanislav Gavrilovit ei ole võimalik enne tähtaega vabastada. On positiivne, et Stanislav Gavrilov on vangistuse ajal asunud tegelema probleemidega, mis viisid teda kuritegude toimepanemiseni ja osalenud erinevates programmides. Samuti on hea, et tal on vabaduses olemas toetav perekond ja võimalus ka tööle asuda. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et teda on vangistuse ajal karistatud kriminaalkorras vanglas narkootikumide tarvitamise eest ja, et süüdimõistetut on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimati alles 2008.a juulis. Eelnev näitab kohtu arvates, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Stanislav Gavrilovi vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.