Obsah (8)

§ 75s§ 199§ 266§ 274§ 275§ 64§ 65§ 76

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-16364 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2009.a Asja number 1-08-16364 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Ja

§ 75ssätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
5. asuda tööle 1 kuu jooksul alates vabanemisest või registreerida ennast tööotsijaks;
6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
8. jätkata õpinguid
9. ja 11.klassis;
10. tasuda igas kuus alates märtsist 2009.a 500 krooni Tartu Maakohtu 14.01.2008.a otsusega nr 1-08469 väljamõistetud kahjusid ja riigikulusid. Martin Vilimaa tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Martin Vilimaa on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 14.01.2008.a otsusega ja

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi karistati teda vangistusega 9 kuud,

§ 266

lg 2 p 1 järgi vangistusega 7 kuud,

§ 274

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud ning

§ 275

järgi vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati varasemate kohtuotsuste alusel liitkaristus, suurendades Martin Vilimaale Tartu Maakohtu 13.06.2007.a otsusega mõistetud karistust 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu 29.06.2006.a otsusega mõistetud 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse arvelt, liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest arvati maha Martin Vilimaa poolt üldkasuliku töö näol ärakantud karistus 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti Martin Vilimaale 5 kuud ja 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Martin Vilimaale mõistetud 1 aasta 7 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 13.06.2007.a otsusega ja Tartu Maakohtu 29.06.2006.a otsusega mõistetud karistustest moodustatud liitkaristuse 5 kuu 2 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Martin Vilimaale 2 aastat 2 päeva vangistust. Martin Vilimaa karistusaja algus on 28.09.2007.a ja lõpp 29.09.2009.a Tartu Vangla on esitanud taotluse Martin Vilimaa ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör toetas Martin Vilimaa ennetähtaegset vabastamist. Martin Vilimaa seletas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda, on ennast muutnud. Vabanedes asub tööle ja õpib edasi. 2 Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Martin Vilimaa tuleb vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Vilimaal teise astme kuriteod toimepannud isikuna tekkis õigus ennetähtaegsele vabastamisele

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt peale poole karistusaja, kuid mitte alla 6 kuu karistuse ärakandmist. Martin Vilimaa on karistust kandnud 1 aasta 4 kuud ja 1 päev. Kriminaalhooldaja on toetanud Martin Vilimaa ennetähtaegset vabastamist, kuna Martin Vilimaal on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, kriminaalhooldusesse suhtub tõsiselt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Martin Vilimaa riskiteguriteks on alkoholiprobleemid, konfliktsituatsioonid ja materiaalsed raskused. Martin Vilimaad on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistust on ta kandnud korduvalt. Martin Vilimaa suhtes on varem ka katseaega kohaldatud, mida ta ei suutnud läbida. Martin Vilimaa vanglas viibides ei ole distsiplinaarrikkumisi toime pannud, on osalenud kahes sotsiaalprogrammis. Martin Vilimaa omandas vanglas tisleri eriala ning õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi kümnendas klassis. Martin Vilimaa on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole suutnud katseaega läbida. Sellest hoolimata on võimalik ta praegusel ajal ennetähtaegselt vabastada. Martin Vilimaa on vanglas väga aktiivselt tegelenud enesearendamisega – on omandanud eriala, läbinud lähisuhete säilitamist õpetava sotsiaalprogrammi, alkoholi- ja narkosõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi ning lisaks õpib 10.klassis. Eeltooduga on Martin Vilimaa näidanud, et on asunud parenemise teele. Kohtu hinnangul on Martin Vilimaa puhul oluline, et tema käitumist saab ennetähtaegselt vabastamisel tõhusalt kontrollida ning seda eelkõige lisakohustuste määramisega.

§ 76lg 4 kohaselt määratakse katseaeg kandmata karistusaja ulatuses.

Martin Vilimaa katseaeg lõppeb seega 29.09.2009.a Soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks antud juhul on, et vabanemisel on Martin Vilimaal olemas kindel elukoht ning tahe tööle asuda, tal on olemas toetav lähivõrgustik. Martin Vilimaale tuleb uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks eelkõige alkoholist hoidumiseks määrata lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna Martin Vilimaa käitumisriskideks on olnud ka suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, siis tuleb talle käitumiskontrolli kohustusteks määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskide vähendamiseks on oluline ka kohustus tööle asuda. Martin Vilimaal tuleb asuda hüvitama temalt väljamõistetud kahjusid. Sotsialiseerumiseks ja jätkuvaks arenguks on vajalik õpingute jätkamine. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3