) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tauri Aupaju karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Tauri Aupaju`lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Lai 11, Rakvere) kasuks 1144 krooni ja 60 senti vandeadvokaat Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava Tauri Aupaju`le osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Tauri Aupaju`lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaat Kristel Vedro`le makstud tasu 1144 krooni ja 60 senti. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 4100065064 ning selgituse „Tauri Aupaju, 1-09-518, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgituse „Tauri Aupaju, 1-09-518, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu Tauri Aupaju süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 18.10.2008 kella 02.30 paiku Lääne-Virumaal Rakveres Tallinna – Võidu tänava nurgal asuva koolimaja juures parklas, isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus, tõmbas enda sõiduautost G R jõuga välja nii, et G R kukkus peaga vastu asfalti, kui kannatanu püsti tõusis, siis lõi enda peaga kannatanule näkku, millest kannatanul hakkas ninast verd jooksma, kiskus kannatanut juustest, lõik kannatanut korduvalt käega näkku ja ühe korra jalaga kõhtu ning veidi hiljem kannatanu elukohas xxxx asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus lõi kannatanule käega näkku, millest kannatanu kukkus põrandale ja seejärel lõi põrandal olevat kannatanut jalaga, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea põrutus, nina põrutus ja parema käe IV sõrme marrastus. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb T. Aupaju süüditunnistamist KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2 500 krooni ulatuses. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta KarS § 121 näeb ühe alternatiivse koosseisuna ette teise inimese tervise kahjustamise, mille puhul on tegemist teodeliktiga, st koosseisu puhul ei oma iseenesest tähtsust, kas tagajärjeks ka tegelikult oli teise isiku tervise kahjustamine, vaid tuleb ära näidata, et konkreetse teoga on võimalik tervist kahjustada. Rusikaga näopiirkonda löömise puhul on tegemist teoga, mis võib tõenäoliselt põhjustada teise isiku tervise kahjustamise. Kohus loeb G R tervise kahjustamise, mis seisneb pea põrutuses, nina põrutuses ja parema käe IV sõrme marrastuses, tõendatuks kannatanu ja süüdistava antud ütlustega ning raviasutuse väljastatud tõendiga. 2 Subjektiivsest küljest eeldab teise isiku tervise kahjustamine T. Aupaju tegutsemist vähemalt kaudne tahtlusega, mille kohus loeb tõendatuks kannatanu ja süüdistava antud ütlustega. Kohus T. Aupaju käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et T. Aupaju pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. KarS § 121 näeb teise inimese tervise kahjustamise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul KarS-i §-des 57 ja 58 nimetatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri teatisest (tlk 17) on näha, et T. Aupaju ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid on kolmel korral karistatud väärteokorras. Kohus leiab, et arvestades T. Aupaju varasemat mittekaristatust kriminaalkorras on karistuse eesmärgid T. Aupaju puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus leiab, et T. Aupaju`le tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses. KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd T. Aupaju`l aastatel 2006–2007 deklareeritav tulu puudus (tlk 19), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäärast, milleks on 50 krooni. Eeltoodust tulenevalt on T. Aupaju`le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 2 500 krooni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6 525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1144.60 krooni (tlk 25).
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ T.Kullerkupp I.Golubev Kohtuotsus jõustus 09. veebruaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.