le loetakse mõõtmist usaldusväärseks, kui mõõtmine on teostatud 95% tõenäosusega. Selline süsteem, mis töötab 95% tõenäosusega, ei ole õige. Kaebaja viitab, et Jürgen Riim, kes on Akrediteerimiskeskuse töötaja, juhib tähelepanu sellele, et mõõteobjekti mõju on minimaalne. See ei pruugi nii olla, kui see kiirus liigub, sellest võivad tulla ka mõõtmisvead, see viga võib olla 5% tõenäosusega. Jürgen Riimi arvates ei tohiks teha neid mõõtmisi kaugemalt kui 150 m. Algselt on see seade siiski kaugusmõõtja, seejärel arvutab see välja kiiruse. Alates 2006.a. on Liikluseeskirjas võimalus, et võib kasutada videosalvestist. Kui antakse võimalus selleks, siis võiks ju seda ka kasutada. Tehniliselt on võimalik siduda see mõõtmine objektiga ja salvestada see. Kaebaja sõnul ei tea 2 keegi, kas see kiiruseületamine ka toimus. Kaebaja suhtles meili teel Austria laboriga ning tema info kohaselt oli see seade võetud kasutusele eelmise aasta detsembris esmakordselt.
st nähtub, et mõõteseadme taatluskontroll on kaheastmeline - esmalt kalibreerimine, seejärel taatlemine.
st selgub, et kalibreerimine ja taatlemine on erinevad asjad. Eestis esmataatluseks pädev organ puudub. Kaebaja lisab, et konkreetne kiirusemõõteaparaat käis Austria laboris esmataatluses, siinne labor edastas selle aparaadi Austria laborile kontrollimiseks. Austria laboril on ainult kalibreerimisluba, Eestis läks see käiku kui taadeldud aparaat.
lg 3 ütleb, et võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega vahendit ei loeta õigeks.
lg 3 sätestab, et esmataatluse ja kordustaatluse korral paigaldatakse taatlusmärgis. Kaebaja sõnul on kalibreerimine ja taatlus kaks eri asja, mille puhul on küsimus formaalsete nõuete täitmises. Kaebaja arvates oli seade kalibreeritud, aga mitte taadeldud. Mõõtmisel ei näinud ta kelle käes oli kiirusemõõteseade, kinnipidamisel esitas talle kiirusenäidu meespolitseinik. Kaebaja ei oska öelda, mitmendal rajal ta viierajalisel teel liikus, kuna teemärgistust polnud. Tema sõnul seisid politseinikud Virve tänava ja Pärnu mnt. ristmikul. Kaebaja selgitas, et aparaadid ei ole
kohased.
s on kirjas taatlusmärgiste kirjeldused, nende valmistamine, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustusliku kirjete loetelu. Nende märgiste puhul peab Tehnilise Järelevalve Amet need avaldama oma kodulehel, seda nad teinud pole.
lg 3 kohaselt ei loeta võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega, samuti taatlusmärgiseta mõõtevahendit taadelduks. Märgised jagatakse kaheks: infokleebis ja sulgkleebis. Infokleebis on kohustuslik, ilma selleta ei saa, sinna võib igasuguseid märgiseid peale kleepida, see on ikkagi info andmiseks. Teine on sulgkleebis. Kleebised peavad olema loetavad. Kaebuse esitaja väidab, et antud mõõtjal olnud kleebis oli välismaine ja ei oma Eestis tähtsust. Kaebuse esitaja sõnul oli mõõtevahendil tehase kleebis ainult ühel poldil, vabadele poltidele saaks panna ka eesti kleebise. Kaebuse esitaja lisas, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2006.a määruse § 4 lg 4 tähendab seda, et määrus on otse kohaldatav ka taadelduks tunnistamise kohta, mis tähendaks, et taadelduks tunnistamine on sama, mis taatlemine. Tema sõnul sätestab mõõteseadus selle, et taatlustunnistus on eraldi dokument, tõend selle kohta, et mõõdetu mahub lubatud piiridesse, see kehtib ka kalibreerimise kohta. Aparaadile väljastatud tüübikinnituses on mõõteviga ± 5 km/h, kui kiirus on üle 100 km/h. Pädeva mõõtja korral on aga eksimuseks rohkem kui 101 km/h korral hinnatud ± 4 km/h. Kaebaja leidis ka, et karistamisotsus peab vastama VTMS §-dele 74, 72 lg
lg 4 kohaselt, juhul kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks Eestis võimalus puudub, võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahendi taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või –märgistega. Spetsialisti sõnul tekib küsimus, kas tuleb mõõtevahend või vastav dokument märgistata kleebisega. Märgise peaks paigaldama Eestis. Kui Austria laborseadme kalibreeris, siis Eestis võetakse need andmeid aluseks ja sel juhul on aparaat töökõlbulik ka Eestis. Seoses mõõtmiste läbiviimisega lisab ta, et mida rohkem on seade paigal, seda usaldusväärsem on tulemus. Spetsialist mõõtevahendi korpusel ühtegi taatlemiskleebist ei näinud. Kleebiste põhimõte seisneb selles, et infokleebis näitab, millal on seade kontrollitud sulgemiskleebis näitab seda, et vahepeal pole seadet avatud. Kohtuvälise menetleja ametnik H Murumaa andis kohtus ütlusi selle kohta, juhi käitumine oli üleolev sellest hetkest, kui ta oli politseiautos. Ta ei nõustunud kiiruse näiduga. Õigused loeti talle ette, kaebaja kutsus autosse ka ühe naise, kes väitis end olevat jurist. Tema ütles kaebajale 4 kuhu ja mida kirjutada. Kohtuvälise menetleja ametnik oli liiklusjärelevalve teostamise ajal üheks protokollide vormistajaks, kiirust mõõtsid teised politseinikud. Spetsialist R Laaneots selgitas kohtus, et tema arusaamine asjast on selline, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on mõned asjad märkimata - kas auto lähenes või kaugenes, protokollis on kirjas, et auto liikus üksi, samas isik kirjeldab, et ta polnud üksi. Teeolude kirjeldus mõõtmisel; kõik on kirjas korrektselt, aga seda pole arvestatud kiiruse mõõtmise laiendmääramatuse hindamisel. Protokollis märgitud ± 3 km/h on parim mõõtevõime, see tähendab, et täpsemalt mõõta ei saa, aga ebatäpsemalt saab. Parim mõõtevõime tähendab, et mõõtis kompetentne inimene, arvestas keskkonna tingimusi ja mõõteobjekti ja mõõteseade oli kalibreeritud, siis ideaaltingimustes saab ± 3 km/h kätte. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis esimene tulp on mõõtmisel teeolude kirjeldus, kui d on kõik esimeses tulbas, siis on ideaaltingimustega tegemist ja siis võib olla mõõtevõime ± 3 km/h. Esimene rida – „koht”, see on ainus komponent, mis ei mõjuta mõõtetulemust. Kuna mõõtekaugus on 429 m, siis kompimise ring on suur, kuna mõõdeti küllaltki kaugelt. Kui mõõteobjekt on tasapind nagu buss, siis on määramatuse komponent väike, sõiduauto puhul on suurem. Kui ta need komponendid kõik kokku võttis teoreetiliselt, siis sai ta määramatuseks 9 km/h. Ta leiab, et 400m pealt mõõtes mõjutab mõõtevahendi käes hoidmine mõõtetulemust. Võrreldes statiiviga ei fikseeri käsi seadet kindlalt, käsi võib väriseda. Spetsialisti hinnangul on tema arvutatud mõõteviga suurem politsei omast, sest viimases pole arvestatud kõiki komponente. Ta lisab, et politsei lähtub kiiruse mõõtmises, kui seadusega reguleeritud tegevuses, Akrediteerimiskeskuse tunnistusest, kus on kirjas tabeli kujul määramatused. Spetsialist A Võrk selgitas kohtus, et vastavalt
§-le 5 on 4 Politseiprefektuuri ja JUPO hinnatud kui pädevad kiirusemõõtjad.
lg 2 p 2 alusel on politsei läbinud mõõtmiste jälgitavuse tõendamise protseduuri, mida vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 ja 6 viib läbi Akrediteerimiskeskus, vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr. 85. Seal on sätestatud haldusnõuded ja tehnilised nõuded. Nt. personalil peab olema kogemus, kvalifikatsioon, pädevus jne. Seda kõike on kontrollib EAK. On väljastatud akrediteerimistunnistus ja selle lisa, need on ka avalikult kättesaadavad. Seal on juba hinnatud neid määramatuse arvutusi, mida politsei kasutab oma metoodikas, mõõtjaid, dokumente ja vahendeid mida on võimalik saavutada ühes või teises mõõtesituatsioonis. Samuti on selle tabeli all laiendmääramatus tasemel 95%, mõõtmisel ideaaltingimustel. Nendel arvutustel on EAK lähtunud vahendi kasutusjuhendist, metoodikast, pädevust hinnates. Seal tulenev % on märgitud ± 3 km/h, praktilises elus on hindamine raskendatud. Hindamisel on aluseks võetud tüüpsituatsioon. Seda kõike on hinnanud EAK assessor pädevuse hindamise käigus. Õiguslikult on politsei tegevuse aluseks see dokument. Oma pädevuse on nad kinnitanud, arutamisele tuleks see siis, kui on väga erilised tingimused. Politsei on käitunud oma pädevuse piires. EAK väljastatud pädevuse tunnistused kehtivad 2 aastat, perioodilist kehtestatud järelevalvet selle aja sees ei tehta.
EAK-l on järelevalve kohustus,
kohaselt järelvalvet tehes veendub TJA, kas politseil on kehtiv pädevus, sellega TJA järelevalve ka piirdub. Spetsialist leiab, et mõõtevahend oli seaduslik, põhjendades seda sellega, et muidu poleks hinnatud Põhja Politseiprefektuuri pädevaks mõõtjaks, kui tema kasutuses ja käsutuses oleks olnud ebaseaduslikud mõõtevahendid. Kui tal poleks olnud täidetud oluline tehniline nõue, ei saaks neid hinnata pädevaks mõõtjaks. EV õigusaktide kohaselt oli mõõtevahend seaduslik. Pädev mõõtja peab kasutama taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit. Taadeldud mõõtevahendit võib kasutada, kui vahend on kantud Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 12.12.2006 määrus nr 104 määratud nimistusse. Nimistud on sisult identsed. Punktis 8-2 on lisatud kiirusmõõturid. Spetsialist lisas ka seda, et välja on toodud ka täpsusnõuded taatlemisel ning sätestatud vead kiirusmõõturi kasutamisel. Antud tüüpi mõõturite esmakordsel taatlemisel tuleb kontrollida lisaks metroloogilistele näitajatele ka ta programm ustuse toimimist. Selleks on vaja vastavat 5 programmi, neid ei müüda igaühele, samuti on need ka kallid. AS Metrosert on püüdnud seda osta, aga seda programmi ei levitata. Seetõttu esmataatlust Eestis teha ei saa, kuna puudub vastav programm. Selle on lahendanud MõõteS §10, mis annab regulatsiooni, kuidas täidetakse Eestis taatluskohustust. MõõteS § 10 lg 1 seletab, millistel juhtudel loetakse taatluskohustus täidetuks. Kiirusmõõturite kohta on kehtestatud igas riigis eraldi siseriiklik regulatsioon. Sellist juhtu, kui ei ole Eestis võimalust taadelda ja kohustus on, reguleerib MõõteS § 10 lg
lg 4 kohaselt võib juhul, kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks Eestis võimalus puudub, legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada 6 mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega. Nimetatud võimalus tema sõnul Eestis puudub. Tehnilise Järelevalve Amet võib ekspertiisi alusel tunnistada seadme taatlemisele vastavaks. See annab võimaluse panna taatlusmärgis kas asjakohasele dokumendile või aparaadile. Antud juhul on kohtuvälise menetleja esindaja sõnul pandud märgis dokumendile, nii nagu seadus võimaluse annab. Seaduseandja ei ole teinud kohustuseks paigaldada kleebis aparaadile.
Mõõtevahend vastab MKM 2006.a määruses nr 104 ära toodud täpsusnõuetele. Tema sõnul tekivad reaalsel kasutamisel tekivad vead, mis arvutatakse mõõtemetoodika järgi. Mõõtemetoodika on kinnitatud peadirektori käskkirjaga, mis on aluseks ka akrediteeringu andmisel. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul ei ole Rein Laaneotsa kohtus antud ütlused erapooletud ja usaldusväärsed, samuti on tal väikesed kogemused kiirusemõõtmisega. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul on antud mõõtmisel järgitud MõõteS § 5 sätestatud mõõtemetoodikast järgimise nõuet. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul on ainsaks veaks, mis kiirusemõõtmisel tehti see, et kiirusemõõtmise protokollis on K Pai tempel seal, kus peaksid olema mõõtja andmed. Ta leiab et mõõtetulemus on jälgitav ja on aluseks mõõtetulemuse määramisel. Esindaja sõnul peab arvestama tegu, antud juhul pole võimalik määrata, kas tegu oli tahtlik või mitte. Kahtlused tuleb küll pöörata kaebuse esitaja kasuks, kuid antud juhul oli kiirus nii suur, et see ei saa jääda märkamatuks. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kui lugeda läbi otsuse tegemisel olevad materjalid, siis seal neid ei nähtu. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et mõistetud karistus on õiglane ning lisab, et tegemist oli esmakordse rikkumisega ja see ei pruukinud olla tahtlik. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, spetsialistid, tunnistaja ning uurinud antud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, jõudis alljärgnevatele järeldustele. Kaebuse esitaja võeti vastutusele LS § 7422 lg 2 järgi, mis näeb ette mootorsõiduki juhi vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Kõnealusel juhul on vaidlus selle üle, et kas kaebuse esitaja ületas sõidukiirust ning kas sõidukiiruse tuvastamine on teostatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Üks argumente, millele kaebuse esitaja viitab, on asjaolu, et mõõtmiseks kasutatud seade ei vastanud
nõuetele ja seega pole mõõtmistulemus usaldusväärne (tlk 188,189). Kohus nõustub kaebuse esitaja eelpool nimetatud väitega ning otsuse tegemisel juhindub kohus RKL 3-1-1-11-08 ja 3-1-1-58-08. Kooskõlas VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KrMS § 2 p 4 on kriminaalmenetluse allikaks riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.
lg 4 kohaselt on keelatud kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Sama paragrahvi lõike 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 12. detsembril 2006 kinnitatud määruse nr 104 "Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" lisad nimetavad selliste mõõtevahendite hulgas ka liiklusjärelevalves kasutatavat kiirusmõõturit. Seega on
lg 4 kohaselt lubatud liiklusjärelevalves kasutada üksnes sellist kiirusmõõturit, mis on läbinud metroloogilise kontrolli. Sellise kontrolli läbimisest annavad kiirusemõõturite puhul tunnistust kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlusmärgis või -märgised. Kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. 7 Majandus- ja kommunikatsiooniministri
nõuetele vastamiseks võimaldama kiirusemõõtmist laboritingimustes täpsusega ±1 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±1 % kiirustel üle 100 km/h ning reaalses kasutamises täpsusega ±3 km/h kiirustel 20-100 km/h ja ±4 km/h kiirustel 101-135 km/h, ±5 km/h kiirustel 136-170 km/h, ±6 km/h kiirustel 171-200 km/h, ±7 km/h kiirustel 201235 km/h, ±8 km/h kiirustel 236-270 km/h, ±9 km/h kiirustel 271-300 km/h, ±10 km/h kiirustel 300-320 km/h. Kõnealune kiirusemõõturi veapiiriks oli 24.10.2000. a tüübikinnitustunnistuse kohaselt ±3 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±5 km/h kiirustel üle 100 km/h. Seega ei vastanud kasutatud kiirusemõõtja ettenähtud veapiirile ning sellega ei ole võimalik tagada mõõtmiste usaldusväärsust, mistõttu selle kasutamine liiklusjärelevalve teostamisel ei olnud lubatud. Kuivõrd kasutatud kiirusemõõtur ei vastanud asjakohastes õigusaktides esitatud nõuetele ja selle abil ei olnud 23.12.2007.a võimalik Kuno Talimaa juhitud sõiduki kiirust nõuetekohaselt tuvastada, siis seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse Kuno Talimaa suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu, siis ei käsitle kohus teisi kaebuses esitatud väiteid. Aulike Salo Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.