4-08-9884/1

4-08-9884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-9884 (2230,08,003012) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Nikolai Võrvits kaebus Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabli Jaanus Tentsi 01.10.2008 kiirmenetluse otsusele nr 2230,08,003012 Nikolai Võrvitsa 62 karistamises LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Kohtuväline menetleja: Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse komissar R Rebane, juhtivkonstaabel PTuuna Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitanud isik: Nikolai Võrvits, IK: 36609170346, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Nikolai Võrvits kaebus Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabli Jaanus Tentsi 01.10.2008 kiirmenetluse otsusele nr 2230,08,003012 Nikolai Võrvitsa karistamises LS § 7462 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni rahuldamata.
3. Jätta Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabli Jaanus Tentsi 01.10.2008 kiirmenetluse otsus nr 2230,08,003012 Nikolai Võrvitsa karistamises LS § 7462 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni muutmata.
4. Määratud rahatrahv tuleb tasuda edasikaebe 30 päevase tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbrina
5. Juhul, kui rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse otsuse täitmine kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on menetluse pooltele kättesaadav alates 08.01.
6. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.02.
7. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 10.02.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabli Jaanus Tentsi 01.10.2008 kiirmenetluse otsusega nr 2230,08,003012 karistati Nikolai Võrvitsat LS § 7462 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni selles, et menetlusalune isik 01.10.2008 kell 11.45 juhtis Tallinn-Narva teel Maardus Harjumaal suunaga Tallinna poole mootorsõidukit haagisega tasulise autoveona ning kontrollimise hetkel ei võimaldanud kontrollida sõidumeeriku salvestuslehtede kasutamise nõudeid alates 03.09.2008 kell 00.01 kuni 29.09.2008 kell 08.00, rikkudes sellega EMÜ nõukogu määruse nr 3821/85 artikli 15 lg 7 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7462 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et oli 01.09.2008 kuni 28.09.2008 puhkusel, mille kohta esitab kaebuse juurde tõendi. Tõendi unustas tööle, mille kohta kirjutas ka seletuskirjas. Kuna ta ei olnud nõus rikkumisega, siis polnud politseinikul õigust koostada kiirmenetluse otsust, millega rikuti tema õigusi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et unustas töölt võtta õiendi selle kohta, et oli puhkusel. Kinnipidamisel tõendit esitada ei olnud. Rikkumine ei ole nii oluline, et määrata sellist trahvi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. EMÜ nõukogu määruse nr 3821/85 artikli 15 lg 7 kohaselt peab olema esitamiseks salvestuslehed, kaebaja jättis esitamata salvestuslehed 27 päeva eest. Väsinud juht on sama ohtlik kui joobes juht ja politsei on kohustatud jälgima, et nõudeid järgitaks. Seetõttu on karistuse määramine keskmises määras põhjendatud. Juht ei suutnud näidata, millega tegeles nii pika ajavahemiku jooksul. Kohus, tutvunud kaebuses esitatud väidetega, kaebuse esitanud isiku seletusega, kohtuvälise menetleja arvamusega ning väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kiirmenetluse otsuses on kaebuse esiatnud isikule ette heidetud LS § 7462 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitanud isik unustas tõendi puhkusel viibimise kohta tööle, mida kirjutas ka seletuskirjas. Samas nähtub seletuskirjast, et menetlusalune isik unustas ülemuselt sellist tõendit võtta. Kohtuistungil seletas kaebuse esitanud isik, et tal ei olnud kontrollijale tõendit puhkuse kohta esitada ning tal olid salvestuslehed vaid viimase kolme päeva kohta. Väärteoasja materjalidest võib järeldada, et kaebuse esitanud isiku puhul on tegemist nn kutselise juhiga, kes on teadlik salvestuslehtede esitamise kohustusest. Kontrollimise hetkel oli kaebuse esitanud isikul esitada kolm salvestuslehte, seega oli ta teadlik ka nende säilitamise kohustusest. Sellest tulenevalt oli ta teadlik ka sellest, et salvestuslehtede esitamise kohustusest vabastanuks teda tõend puhkusel viibimise kohta, millest ta samuti pidi teadlik olema. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli tal esitada kolme päeva kohta salvestusleghed, kuid sellele vaatamata ei olnud ta kolme päeva jooksul puhkusetõendi pärast muret tundnud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku käitumises on temale 2 inkrimineeritud väärteo tunnused. Vastavalt Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3821/85, 20.12.1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta artikli 15 lg 7 sätetele peab juht volitatud kontrolliametniku nõudmisel esitama jooksva nädala salvestuslehed ning igal juhul eelmise nädala viimase sõidupäeva salvestuslehe. Väärteoasjast nähtuvalt oli menetlusalusel isikul esitada salvestuslehed 20.09.2008, 30.09.2008 ja 01.10.2008 kohta, so septembrikuu viimase nädala esmaspäeva ja teisipäeva kohta ning oktoobrikuu esimese päeva kohta, mis oli kolmapäev. Samas ei olnud tal esitada ei eelmise nädala viimase tööpäeva kohta salvestuslehte, tõendit puhkusel viibimise kohta ega viimase tööpäeva kohta, millega menetlusalune isik rikkus kohtu arvates eelmärgitud artikli nõudeid ja pani toime LS § 7462 lg 1 ettenähtud väärteo, so mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise. Inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühiku ulatuses, so kuni 6000 krooni. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud karistusmäära keskmises määras. Vastavalt karistuspraktikale määratakse karistus üldjuhul ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis määratakse karistus vastavalt kas alla ettenähtud keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Väärteoasjast ei ilmne ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu on karistuse määramine keskmises määras põhjendatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli menetlusalusel isikul temale inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal kustumata väärteokaristus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mistõttu leiab kohus, et varasemad karistused ei ole piisavalt suutnud mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohtuistungil kaebuse esitanud isiku poolt esitatud väide selle kohta, et tegemist on tühise rikkumisega, näitab menetlusaluse isiku suhtumist väärteo toimepanemisse. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus kaebuse esitanud isikule määratud karistuse kergendamiseks. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 3