) § 7422 lg 2 järgi. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud asjas kogutud materjalidega; menetlusalune isik on vastulauses avaldanud kahetsust. Otsuse kohaselt Peeter Tombergi karistust raskendavad, kergendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel ei arvestanud menetleja isiku kahetsusega põhjusel, et see ei ole siiras – tegemist on järjestikku viienda analoogse rikkumisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole varasemad karistused suutnud mõjutada Peeter Tombergi seaduskuulekalt käituma ning seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Otsuse alusel karistati Peeter Tombergi
lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni,
lg 4 järgi kohaldati Peeter Tombergi suhtes lisakaristust – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Peeter Tomberg esitas kohtule kaebuse, mille kohaselt ei vaidlusta ta toimunu asjaolusid ja taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist või vähendamist. Kaebaja väitel toob lisakaristuse kohaldamine kaasa raske perekondliku ja majandusliku olukorra. Kaebuses märgib kaebaja lisaks, et tõepoolest kahetseb toimunut; asjaolu, et teda on varasemalt kiiruse ületamise eest karistatud, kahetsust ei vähenda. Kaebaja selgituste kohaselt töötab ta taksojuhina, tulenevalt tõusvast konkurentsist ja võitlusest klientide pärast on ta juhul, kui klient kiirustab, üritanud viimase hädaga arvestada – seetõttu on aset leidnud enamus kiiruse ületamisi. Kaebaja hinnangul ei ole politsei arvestanud asjaoluga, et ta viibib igapäevaselt autoroolis ning 3 viimane rikkumine oli kevadel. Kaebaja sõnul on ta FIE ning osutab taksoteenust. Taksoteenuse osutamine on tema ainukene sissetulek, igakuiselt teenib ta keskmiselt 5 000,00 – 6 000,00 krooni. Taksoteenuse osutamiseks on ta liisinud sõiduki, töö lõppemise korral tekib raskusi liisingmaksete tasumisega. Kaebaja väitel sõltub pere toimetulek olulisel määral temast – tema ülalpidamisel on 27 aastane poeg, kes on 100% töövõimetu, samuti on puue ja töövõimetuspension määratud elukaaslasele. Lisakaristuse kohaldamine muudab pere toimetuleku raskeks. Kaebaja osundab, et ta ületas kiirust Tallinn-Pärnu mnt lõigul, kus liiklus on ühesuunaline, teisi sõidukeid ei olnud, kell oli 05:45. Teekate oli kuiv, sademeid ei olnud ja tee oli valgustatud tehisvalgusega. Ta sõitis 90 km/h alas kiirusega 118 km/h, ületades lubatud kiirust 24 km/h võrra. Kaebaja selgituste kohaselt ta loodab, et ei põhjustanud suurt ohtu ümbritsevale – ta oli teel üksinda. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Peeter Tombergi kaebus rahuldamata ja 28.10.2008 otsus muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: - 04.10.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati riikliku järelevalve korras Peeter Tombergi (isikukood: 3 490522 0317) poolt juhitud mootorsõiduki Xxxr/n xxxliikumiskiiruse mõõtmist 04.10.2008 kell 05:45 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn-Pärnu mnt 17 kilomeetril. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker MDR nr RS 004016, taatlustunnistuse nr TTRSS 08/0072, seadme testid: 03.10.2008 kell 20:00, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: asulaväline tee, hea nähtavus, sademeteta, kuivad teeolud, kattega tee, pime aeg, tehisvalgus. Sõiduridade arv 4, eraldusribaga tee. Patrullauto seisis. Mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, üksinda, pärisuunalisel, lähenes. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud; - õiend, millest nähtuvalt on Peeter Tombergil 2 kehtivat karistust kiiruse ületamise eest; - Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükk, millest nähtuvalt tegutseb Peeter Tomberg füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtja tegevusala on taksoteenuse osutamine; - taksoveoluba, millest nähtuvalt on Peeter Tombergile Tallinna Transpordiameti poolt väljastatud taksoveoluba kehtivusega 11.05.2007 – 11.05.2012; - sõidukikaart taksoveoks, millest nähtuvalt on Peeter Tombergi kasutuses olevale sõiduautole Xxxr/n xxxTallinna Transpordiameti poolt väljastatud sõidukikaart taksoveoks kehtivusega 18.05.2007 – 11.05.2012; - liisinguleping nr 0158429L ja maksegraafik, millest nähtuvalt on Peeter Tomberg ja Hansa Liising AS sõlminud liisingulepingu. Lepingu ese: kaubik Xxx . Peeter Tombergi igakuine liisingumakse on ca 85 EUR; - tõend, millest nähtuvalt on Peeter Tomberg K –M T (isikukood: xxx) isa; - arstliku ekspertiisi otsus nr 349587 23.05.2007, millest nähtuvalt on K –M T töövõime kaotus 100%, tegemist on raske puudega, mis põhjustab lisakulutusi. Korduveskpertiisi tähtaeg – 01.05.2009 – 15.05.2009; - kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei vaidlusta ta toimunu asjaolusid, ta tõepoolest ületas kiirust, sest tal olid kliendid peal, kes kiirustasid lennujaama. Kliendid võttis ta peale Sauelt, tänava otsimisega läks aega. Ta nõustub, et kliendid võidavad sellise kiirustamisega paar-kolm minutit. See oli tema süü ja juhtus nii. 4 Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebaja ei vaidlustanud toimunu asjaolusid, tunnistas, et ületas kiirust ning selgitas rikkumise asjaolusid. Kiirusmõõteseadme protokolli kohaselt mõõdeti kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiirust Tallinn-Pärnu mnt 17 kilomeetril, mis on asulasisene tee. LE § 124 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 90 km/h; kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et seadme lugem oli 118 km/h. Kaebaja süü omaksvõtt riimub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sedastatuga, mille kohaselt Peeter Tomberg ületas 04.10.2008 Tallinn-Pärnu mnt 17 kilomeetril lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h (seadme veapiir +/- 4 km/h).
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h. Kohtu hinnangul on Peeter Tombergi tegevus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 2 järgi on
–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus ei tuvastanud menetlejapoolseid rikkumisi asja menetlemisel. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid; KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus; KarS § 57 lg 2 kohaselt ei ole karistust kergendavate asjaolude loetelu seaduses ammendav ning karistuse kohaldamisel võib arvestada ka muid, KarS § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Peeter Tombergi kahetsus ei ole siiras. Kaebaja on oma tegu kahetsenud küll kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ning kohtule esitatud kaebuses, samas ei avaldanud kaebaja kohtuistungil kordagi et kahetseb. Kaebaja andis ütlusi selle kohta, et ei vaidlusta toimunu asjaolusid ja see oli tema süü, kuid süü omaksvõtt pruugi kohtu hinnangul alati tähendada seda, et isik oma tegu ka kahetseks. Õiendist nähtuvalt on Peeter Tombergil kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest – nimetatud asjaolu ning kaebaja hoiak istungil annavad ka kohtule aluse arvata, et kahetsust on kaebaja väljendanud üksnes puhtformaalselt, eesmärgiga et menetlejad arvestaks kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Kaebaja selgitas, et klientidel oli kiire, kaebuses märkis isik, et tihedas konkurentsis on ta üritanud klientide soovidele alati vastu tulla; kaebuses on Peeter Tomberg samuti kaudselt viidanud, et teeolude ja vähese liiklustiheduse tõttu ei saa käsitleda tema tegu ohtlikuna. Kohus leiab, et isiku puhul, kes oma rikkumist õigustab, ei saa rääkida siirast ja puhtsüdamlikust kahetsusest. Kohtu arvates ei ole Peeter Tombergi karistust kergendavaks asjaoluks ka see, et taksos istunud kliendid kiirustasid lennujaaama. Kaebaja selgitas samuti, et takso telliti Sauele ning ta ei leidnud tänavat; samuti möönis kaebaja, et kiiruse ületamisega ei kaasnenud klientidele oluline ajavõit. Kohus märgib, et kiiruse ületamisega protokollis märgitud määras kaasnev ajaline võit on üksnes paar-kolm minutit, kaebaja võinuks klientidel paluda vajadusel teavitada lennujaama check-in’i oma võimalikust, paariminutilisest hilinemisest. Lennujaama minek tuleb kohtu hinnangul planeerida piisava ajavaruga ning Tallinnast väljapoole taksot tellides tuleb arvestada ka asjaoluga, et tellitud 5 takso võib saabuda lubatust hiljem. Kohus leiab, et eeltoodule tuginedes ei ole taksojuht kohustatud kliendi soovidele vastu tulles seadust rikkuma; taksojuht ei pea jätkama teenuse osutamist klientidele, kes kategooriliselt nõuavad, et juht ületaks lubatud sõidukiirust.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kaebajal on kaks kehtivat karistust
lg 2 järgi – 04.12.2007 on Peeter Tombergi karistatud rahatrahviga 35 trahviühikut, so 2 100,00 krooni, 26.03.2008 on Peeter Tombergi karistatud rahatrahviga 40 trahviühikut, so 2 400,00 krooni. Arvestades seda, et järjest suuremad trahvid ei ole soodsat mõju avaldanud ning karistust kergendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et 04.10.2008 rikkumise eest sanktsiooni maksimummääras määratud rahatrahv on kohane.
lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada
lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebaja taotleb talle kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks – tühistamist või vähendamist. Kaebaja osundab, et ta teenib elatist taksojuhina. Kaebaja sellekohane väide on tõendatud Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükiga, taksoveoloaga ja sõidukikaardiga taksoveoks. Kohus nõustub sellega, et lisakaristuse kohaldamise korral tuleb kaebajal tõenäoliselt otsida töökoht, mis ei eelda juhtimisõiguse olemasolu. Kaebaja selgitas, et tal on kaks ülalpeetavat, kes sõltuvad tema sissetulekust, samuti on tal rahalised kohustused liisinguandja eest. Kaebaja väited on tõendatud arstliku ekspertiisi otsuste, isadust kinnitava tõendiga, liisingulepingu ning sellele lisatud maksegraafikuga. Õiendist nähtuvalt kohaldati kaebaja suhtes 04.12.2007 lisakaristust ning temalt võeti ära juhtimisõigus 1 kuuks, samuti kohaldati kaebaja lisakaristust 02.03.2008 ning temalt võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks. Tegemist on kehtivate karistustega. Seega oli kaebaja täiel määral teadlik sellest, et järjekorras kolmanda kiiruse ületamise eest võidakse tema suhtes suure tõenäosusega kohaldada taas lisakaristust, mis võib küündida sanktsioonis märgitud maksimumäärani. Kaebaja on märkinud, et eelmine rikkumine oli tal kevadel ning igapäevaselt roolis viibijana ei ole tal märkimisväärse aja jooksul rikkumisi olnud. Kohus leiab, et kaebaja selline väide on äärmiselt kohatu – seaduse järgimine ning rikkumistest hoidumine peaks kohtu hinnangul olema siiski normaalne ja tavapärane käitumine; asjaolu, et kaebaja ei ole kevadest – sügiseni õigusrikkumisi toime pannud, ei näita kohtu arvates kaebajat positiivsemas valguses. Kohtu hinnangul ei saanud asjaolu, et tema sissetulek sõltub juhilubade olemasolust ning ülalpeetavad omakorda tema sissetulekust, olla kaebajale üllatuslik. Kaebaja selgitustest ja kaebusest nähtub, et Peeter Tomberg on asetanud klientide huvid oma perekonna huvidest kõrgemale. Eeltoodu oli kohtu arvates kaebaja vaba valik ning kaebaja pidi seadust teadlikult rikkudes arvestama võimalike negatiivsete tagajärgedega nii endale kui ka oma perele. Kohtu arvates ei ole kaebajale eelnevalt määratud karistused, sh lisakaristused kaebajat mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Lisakaristuse kohaldamine maksimummääras on käesoleval juhul õige ja põhjendatud. Kohus märgib samuti, et Ühistranspordiseadusest tulenevalt peab Tallinna Transpordiamet peatama taksojuhi tegevusloa juhul, kui isikul kaks kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise eest. Kaebajal oli enne 04.10.2008 rikkumist 2 kehtivat liiklusnõuete rikkumist. 6 Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Peeter Tombergi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.