Obsah (4)

§ 3§ 5§ 9§ 10

1 Väärteoasi kaebemenetluses nr 4-07-3323 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 02.oktoobril 2008 Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, sekretär Olga Štšeglova juuresolekul kaitsja vandeadvokaat Anti Aasma

kaitsetalituse komissar Martin Rist 25.06.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2590,07,003200 Imre Polluks, isikukood 38312015219, sündinud 01.12.1835, EV kodanik, töökoht xxx, elukoht: xxx, süüdistuses LS § 74-19 lg 1 järgi, mille alusel on Imre Polluks süüdi tunnistatud ja karistatud LS § 74-19 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 9000 krooni ning LS § 74-19 lg 2 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Juhindudes VTMS § 132 p 3, 133-135, kohus O T S U S T A S: Ida Politseiprefektuuri

kaitsetalituse komissar Martin Rist 25.06.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2590,07,003200 tühistada täielikult ja Imre Polluks kaebus rahuldada täielikult. 2 Väärteomenetluse Imre Polluksi süüdistuses LS § 74-19 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises lõpetada tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu (haigla laboril vajaliku pädevuse puudumine joobeseisundi tuvastamisel – Riigikohtu lahend 3-1-1-16-08). Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavuse kuupäevast juhul, kui kohtumenetluse pooled ei esitanud kaebust kohtuotsuse peale. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 27.10.2008 (24.10.2008 kohtumäärusega kohtuotsuse tervikteksti tegemise aega on pikendatud kuni 14.11.20089. Kohtuotsuse jõustub 27.11.2008 juhul, kui kohtuotsuse peale ei ole kassatsiooni esitatud. MENETLUSE KÄIK Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabel A. U. koostas 25.05.2007 väärteoprotokolli AB 874997 Imre Polluksi suhtes selle fakti kohta, et 06.05.2007 kell 04.18, Lääne-Virumaal Rakvere linnas Õie 46 maja juures juhtis Imre Polluks mootorsõidukit Volkswagen Golf riiklik number xxx xxx joobeseisundis. Seega rikkus I.Polluks LE § 76 p 1. Imre Polluksi tegu kvalifitseeriti LS § 74´19 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 25.06.2007 (lk13). Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna

kaitsetalituse komissar Martin Rist tegi 25.06.2007 otsuse väärteoasjas 2590,07,003200, milles leidis, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit joobeseisundis. Väärteo toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud 3 isiku kohta nr 101, tunnistaja ütlustega ja vastulausega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 76 p 1 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74´19 lg 1 alusel. Karistust raskendavaks asjaoluks arvestati süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuseks määrati LS § 74-19 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut summas 9000 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. 10.07.2007 laekus Viru Maakohtule menetlusalune isiku Imre Polluksi kaebus tema suhtes 25.06.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2590,07,

1. KAEBUSE SISU Kaebuses palus menetlusalune isik tühistada tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt 25.06.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2590,07,003200 ning väärteomenetlus lõpetada. Kaebuses väitis menetlusalune isik, et väärteoasja menetlemisel on rikutud väärteomenetlusõigust. Isiku teo kvalifitseerimisel LS § 74´19 järgi joobeseisundi tuvastamine ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kaebaja väidab, et kohtuvälise menetleja seisukohad objektiivse koosseisu asjaoludest ei põhine tõenditel. Kohtuvälise menetleja materjalides ei ole VTMS § 65 sätestatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli, tunnistaja ülekuulamisprotokolli ja teatist. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud asjaolu, et menetlusalune isik, oli väärteoprotokollis ja otsuses märgitud ajal alkoholijoobes ning juhtis mootorsõidukit. Väärteo toimepanek ei ole tõendatud väärteoprotokollis ja otsuses esitatud tõenditega. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 27.08.2008 faksi teel edastatud kirjaliku arvamuse esitatud kaebuse kohta lk 40 ( paberikandjal saabus kirjalik arvamus kohtusse 28.08.2008, lk 42). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 25.06.2008 tehtud otsus väärteoasjas nr 2590,08,003200 on seaduslik ning tehtud, järgides karistusseadustiku ja väärteomenetlusseadustikuga kehtestatud norme. Muid põhjendusi kohtule esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja kohtuistungile ilmunud ei ole ega taotlenud kohtult kohtuistungi edasilükkamist. 4 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL VTMS § 126 lg 3 alusel, kuna kohtuvälise menetleja mitteilmumine ei takista kohtulikku arutamist, vaatas kohus kaebuse läbi kohtuistungil ilma kohtuvälise menetleja osavõtuta. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et auto juhtimist öösel 06.05.2007 ei mäleta, kuid mäletab kiirabiga haiglasse toimetamist ning vere ja uurinianalüüsi võtmist. Alkohlijoobes olekut eitab. Kaebaja kaitsja vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa jäi kohtuistungil seisukohale, et otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaitsja leiab, et alkoholi joove ei ole tõendamist leidnud, kuna Rakvere Haiglal puudub õiguslik pädevus teha analüüsid alkoholijoobe tuvastamiseks ning antud ekspertiis ei ole aksepteeritav. Kaitsja on viidanud ka Riigikohtu praktikale. Samuti joobeseisund ei ole tõendatud tunnistaja ülekuulamisega või muu tõendiga. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A. R. selgitas, et ta sõiduki juhill alkoholi lõhna ei tundnud, kuna viibis liiga kaugel. Samuti ka juhi välise käitumise järgi ei saa ta midagi konkeetsemat öelda tema joobeseisundi kohta. Kohtuistungil uuritud teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (lk14) nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajaks on 06.05.2007 kell 04.21 ja kohaks on Rakvere, Õie 46 ning kannatanuks osutus sõitja Imre Polluks ja tema joobe tunnused on positiivsed - tuvastati 2,0% ning tema seisundit hindati järgmiselt: vasaku 5-nda kämblaluu murd, mõlema käe pindmised hulgivigastused, parema labakäe haav-kerge. Joobetunnuste esinemist tuvastas AS Rakvere Haigla arst E. S., erakorralise meditsiini osakond. AS Rakvere Haigla laboratooriumi teatise koopiast nr 525 (lk 29) nähtub, et 06.05.?? ( aasta puudub, puudub ka kellaaeg – kohtu märkus) Imre Polluksil tuvastati etüülalkoholi sisaldus veres 2.0%. 5 AS Rakvere Haigla labori teatise koopiast (lk 30) nähtub, et 06.
2. kell 05.35 tehti Imre Polluksile test narkootilistele ainetele, mis osutud negatiivseks. Muid tõendeid kohtuvälise menetlusega ega kohtuliku arutamise käigus tuvastatud ei olnud. Kaebaja ei vaidlusta, et ta juhtis 06.05.2007 kella 04 paiku autot Rakvere Õie 46 maja juures ja toimus avarii ( kohtuistungi protokoll lk 45). Ta sattus haiglasse, kus talle tehti analüüsid. Kohtu küsimustele vastates avaldas kaebaja ühe

, et auto juhtimisel oli ta joobes, kuid lõplikult jäi ütluse juurde, et ta ei juhtinud autot joobeseisundis. Seega, kohtuistungil uuritud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et 06.05.2007 kella 04.18 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Õie 46 maja juures juhtis Imre Polluks sõiduautot Volkswagen Golg xxx xxx. Kohus leiab, et usaldusväärselt ei ole tuvastatud, et Imre Polluks oleks juhtinud sõiduautot, olles joobeseisundis. Kohtu põhjendused on järgmised: Kohus märgib, et liiklusalaste süütegude puhul tuleb isiku joobeseisund tuvastada vastavalt VV 02.04.2001 määrusele nr 120 „ Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määrtamise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ ( edaspidi Kord)

§ 3

kohaselt, joobeseisundit võib tuvastada ametiisik või arst.

5 lg 1 kohaselt, ametiisiku poolt alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures peab viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingite teostamise kohta koostab ametiisik protokolli. Antud väärteoasja menetlemise käigus ametiisik I. Polluksi joobeseisundit seadusega ettenähtud

s tuvastanud ei ole ega koostanud selle kohta vastavat protokolli.

§ 5

lg 3 kohaselt, ametiisik võib joobeseisundit tuvastada ilma indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamiseta, ja seda kahe tunnistaja juuresolekul väliste joobetunnuste põhjal. Ka seda toimingut Impe Polluksi suhtes tehtud ei olnud.

§ 9

lg 1 sätestab, et isiku toimetamisel tarvishoiuasutusse tuvastab joobeseisundi arst. Alkoholisisalduse vajaliku proovi võib võtta arsti poolt määratud tervishoiutöötaja. 6 I.Polluks oli toimetatud tervishoiuasutusse ehk AS Rakvere Haiglasse arvatavasti kiirabiga ( lk 14 teatises puudub igasugune teave isiku haiglasse saabumise viisist). Nüüd kohus kontrollib, et tervishoiuasutuse AS Rakvere haigla laboratoorium on pädev mõõtja Mõõteseaduse mõttes. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtja pädevust hindab MõõteS § 5 lg 5 alusel Eesti Akrediteerimiskeskus. Eestis akrediteeritud asutused on Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja -bioloogia Laboratoorium ja Tartu Ülikooli Kliinikumi SA Ühendlabor, kes teevad veres etanoolisisalduse kindlaksmääramist. Käesolevas väärteoasjas määrati I.Polluksi vere etanoolisisaldus aga AS Rakvere Haigla Laboratooriumis, millel sellekohane akrediteering puudub. Seega pole I.Polluksi vere alkoholisisalduse määramisel mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt pole tõendina usaldusväärne. Käesoleva väärteoasja problemaatika on Riigikohtu praktikas arutamisel olnud. Kohus peab vajalikuks tuua siinjures tsitaat, lahend 3-1-1-16-08: „

1. Kriminaalkolleegium nõustub kaitsjaga, et käesoleval juhul on U. Lõhmuse veres alkoholi sisalduse määramine toimunud mõõteseaduse nõudeid eirates. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetulemus saab aga jälgitav olla üksnes juhul, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab nõuetekohaseid mõõtevahendeid ja järgib asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtja pädevust hindab MõõteS § 5 lg 5 alusel Eesti Akrediteerimiskeskus. Maakohus on väärteoasja menetledes jätnud tähelepanuta Eesti Akrediteerimiskeskuse
2. jaanuari
3. a vastuses U. Lõhmuse kaitsja teabenõudele antud selgituse, et veres etanoolisisalduse kindlaksmääramiseks on akrediteeritud Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja -bioloogia Laboratoorium ja Tartu Ülikooli Kliinikumi SA Ühendlabor. Käesolevas väärteoasjas määrati U. Lõhmuse vere etanoolisisaldus aga Põhja Eesti Regionaalhaigla Laboratooriumis, millel sellekohane akrediteering puudub. Seega pole U. Lõhmuse vere alkoholisisalduse määramisel mõõtetulemuse 7 jälgitavus tõendatud ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt pole tõendina usaldusväärne. 5.1 Ebaõige on maakohtu otsuses

tud kohtuvälise menetleja seisukoht, nagu võiks veres alkoholi sisaldust määrata ka laboratooriumites, kelle pädevust Eesti Akrediteerimiskeskus ei ole hinnanud. Kohtuvälise menetleja arvates annab selleks õigustuse Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kinnitatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise

§ 10

lg 3, mille kohaselt võib bioloogilises vedelikus alkoholi sisalduse määramine toimuda kas samas tervishoiuasutuses, kus joobe meditsiinilise tuvastamise akt koostatakse, või muus pädevas laboratooriumis. Kolleegium selgitab, et pärast mõõteseaduse § 5 lg 2 redaktsiooni muutmist, mis jõustus 25.05.2006. a, saab

§ 10

lg-t 3 rakendada üksnes niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas eelpool selgitatud mõõteseaduse nõuetega, s.t veres alkoholi sisalduse määramine võib toimuda üksnes Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks hinnatud laboratooriumis.“ Kohtule ei ole esitatud andmeid, et AS Rakvere haigla laboratooriumil oleks seisuga 06.05.2007 kehtiv akkreditering välja antud ja et ta oleks pädev mõõta alkoholi sisaldust veres. Kohus on tutvunud Rakvere haigla laboratooriumi koduleheküljega www.hot.ee/rakvhg/labor . Avaliku informatsiooni kohaselt seisuga 14.11.2008, ei tehta Rakvere Haigla laboratooriumis analüüsi alkoholi sisalduse kohta veres. Välja arvatud AS Rakvere Haigla laboratooriumi teatise koopia, muid tõendeid, mille alusel võiks kohus tulla järeldusele, et Imre Polluks oleks juhtinud autot joobeseisundis, kohtule esitatud ei ole. Kuna ei ole tõendatud, et Impe Polluks oleks 06.05.2007 juhtinud autot olles joobeseisundis, puuudub tema tegevuses väärteokoosseisu tunnused. KOHTU MEETMED Kohus tuleb järeldusele, et Imre Polliks kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 2590,07,003200 tuleb tühistada täielikult. 8 Väärteomenetlus 2590,07,003200 Imre Polluksi süüdistamises LS § 74-19 lg 1 järgi tuleb lõpetada tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu, VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtunik Inna Kirsipuu